praegune kellaaeg 19.06.2025 08:21:45
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
autor |
|
Renka
HV Guru

liitunud: 01.04.2002
|
29.01.2009 22:45:14
|
|
|
mikk36, loe seda teksti uuesti. Väga selgelt ju ära seletatud.
_________________ There is no place like 127.0.0.1 |
|
Kommentaarid: 71 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
2 :: |
1 :: |
61 |
|
tagasi üles |
|
 |
inzinz
HV kasutaja
liitunud: 26.01.2005
|
30.01.2009 11:42:49
|
|
|
No, võimalikult lühidalt öeldes, valguse puudumine levib sama kiiresti kui valgus (täpselt samamoodi on ka vooliku näites, et kui kraani kinni keerad, jõuab vee puudumine 5m kaugusele alles 5s pärast), sama kehtib ka mujale suunamisega, alates hetkest kus mujale suunad liiguvad footonid (nagu ka veeosakesed) uues suunas, kuid need footonid (nagu ka veeosakesed) mis olid enne valgusallika suuna muutmist esialgses suunas saadetud, jätkavad endiselt oma teed, lihtsalt peale neid rohkem footoneid ei tule (nagu ka vee puhul).
Seega, kui sul on punktis a selline valgusallikas, ning üritad tekitada valguse ja valguse puudumise (ehk varju) vaheldumist, siis see kui sina hetkel x oma valgusallikat ümber suunad, jõuab punktini b ja c võrdeliselt nende kaugusega punktist a.
Kui keerad veevooliku suunda, liigub veel 5s vesi 5m kaugusele punkti b ja peale keeramist läheb 5s aega et vesi jõuaks uude punkti c (eeldusel et punktid on sama kaugel), kui c kaugus punktist on erinev kui punktil b, siis see millal vesi (või vee puudumine) sinna jõuab on sõltuvusest kahest tegurist: vee kiirus ja punkti c kaugus punktist a.
Kuna valguse kiirus on endiselt alati jääv ja kindel suurus, ning kosmilises plaanis punktid a, b ja c on ka fikseeritud, siis valgusallikaga kahe punkti vahel vilgutamine jõuab nende punktideni ajaga mis on otseses sõltuvuses kaugusest ja valguse kiirusest.
Kui b ja c on sama kaugel, ja lülitad välja valgusallika, siis võiks öelda et punktist a tulev valgusvoog katkes nendel ühel ja samal ajal, seega jah nad said mõlemad samaaegselt teada, et punktist a tulev valgus katkes x sekundit tagasi, kuid seda ei saa lugeda info liikumiseks punkti b ja c vahel ülevalguskiirusel, kuna see ei oma mingit seost punkti b ja c vahel liikuva info ja selle kiirusega, vaid annab infot sõltumatu punkti a kohta
Valgust mõlemasse punkti kiirgav/mittekiirgav punkt a on tähtsusetu punktide b ja c vahel, kuna ta kannab infot ainult punktis a toimuva tegevuse kohta.
Seega ei saa mitte kuidagi niimoodi valguse levimise füüsikaseadustest ning info sisaldumise loogikaseadustest mööda hiilida.
_________________ Upload.ee - eestimaine failiupload |
|
Kommentaarid: 4 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
tagasi üles |
|
 |
R A T
HV veteran

liitunud: 21.04.2004
|
22.10.2010 22:04:56
|
|
|
Mis te siin valguse üle vaidlete ma ei saa aru?
Pange parem teooria paika...
Ma ise arvan, et samamoodi nagu inimestel on igikestvad küsimused, millele ükski filosoof täit vastust anda ei oska, peaks olema need küsimused ka programmi jaoks lahtised, vähemalt 2 neist:
Mida ma võin teada?
ja
Mida ma pean tegema?
Siis oleks välistatud, et programm ühel hetkel arvab ennast kõike teadvat ja püüab "tarkuse" jälile saada või siis satub igavesse loopi.
Seejärel peaks olema emotsioonid:
Hea (kasulik tagajärg)
Neutraalne (mõttetu tagajärg)
Halb (kahjulik tagajärg)
...ja kindlasti peaks neid juurde tekkima...
*Uute muutuse tekkeks peab hindama vana muutuse, neid omavahel kombineerima ja uut tulemust hindama.
*Kõik tulemused peaksid jääma andmebaasi (mällu). Võibolla eraldi lühi- ja pikaajalisse mällu.
*Pikaajaline peaks olema täielikult indekseeritud, et võimalikult kiirelt uusi seoseid luua.
*Lühiajaline mälu peaks olema vaid mingi ajani täielikult indekseeritud, hiljem peaks halbu indekseid kustutama hakkama.
Lühiajalise mälu mõte on see, et tekiks UUED mõtted.
Pikaajalise mälu mõte on kõik olulised mõtted talletada.
Pikaajalisse mällu ei tohi saada mõtted, mis ei ole vähemalt teatud aega olnud lühiajalises mälus.
Mälu indekseerimise loogika peaks ideaalis ise arenema (et tekiks võimalikult palju mitte-neutraalseid mõtteid). See võikski olla esimene samm mida programm hakkab arendama...
Halbu mõtteid ei tohi piirata, sest teada on ka inimeste ajaloost, et sõda on parim tehnoloogiline arendaja. Niiet halbade ja heade mõtete kombineerimisel võib tekkida mitu uut head mõtet...
Kust saab esimese mõtte, mida lahendada?
Siinkohal ma pöörduks tagasi esimese kahe küsimuse juurde, mis jutu alguses välja tõin...
Alustada eneseanalüüsist.
Loodetavasti on mu jutt mingil määral mõistetav ja äkki annab rohkem mõtteainet.
Teema on huvitav ja hea meelega mõtleks sel teemal ka pikemalt edasi...
Et projekt käima läheks mingit moodi, tuleks ühe teooriaga otsast peale hakata, seda dokumenteerida.
Kui ideid on piisavalt kirjas, siis võiks prototüüpe ja esimesi katseid teha.
Teooria osas ei maksa veel mõelda selle peale KUIDAS seda teha, vaid just üldine paika panna. Teises faasis saab kogutud info üle vaadata ja hakata lahendusele mõtlema...
banaan
_________________ Jogani pogani pooh |
|
Kommentaarid: 33 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
31 |
|
tagasi üles |
|
 |
|
lisa lemmikuks |
|
|
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|