[Carniflex]

Esmapilgul sellist teemat silma ei jäänud.

Aga siis selline küsimus, et kui suurt effekti annavad igasugused radikad mälude peal ? kellelgi on kogemusi, kuskil benchmarke silma jäänud kus seda on võrreldud ? Mulle omale jääb guugeldades peamiselt pihku igasuguste mälutootjate ülistuslaul sellest kuidas just nende mälude peal olevad radikad panevad karva läikima ja lasevad sul õhupeal oma prose 5 gigani ära klokkida (väikese kirjandusliku liialdusega).

1 vana ülevaade oli mille leidsin kus corsair oli mingeid tavalisi klotse testinud, et heat spreaderiga vedasid kutid 253 MHz välja aga ilma oli 250 MHz. Vana DDR muidugi võtab ka suht haigeid volte, nad seal olid mingi peaaegu 3.6 V peale sõit.

Mul endal arvamus, et need on rohkem selleks seal et mälud lahedad välja näeks, aga see on lihtsalt arvamus. Või siis lihtsalt spekuleerida, kui numbreid ja fakte käepärast ei ole On näiteks kellelgi olnud mälude temperatuuriga probleeme ülekiirendamisel ?

[Tomorrow]

Mõni overclocker saab nüüd tarkust jagada
Mingi vahe peaks olema aga mida suurem kiirus seda rohkem vahet .Stockis on kardetavasti rohkem iluasi.Vähemalt kui stock kiirus miski suur number pole kasutatavale mälustandardile.

[Carniflex]

Mingi vahe ilmselt võiks tõesti olla. Selles ainsas ülevaates, mis mulle selles osas pihku jäi oli tavalisel DDR tüüpi klotsil kõigepealt klokitud seda tehases peale pandud radikaga, siis radikas maha katkutud ja vaadatud kaugele saab ja siis sinna selga liimitud corsairi enda radikas (testija oli corsairi palgal). Tulemuseks oli radikaga mõlemal juhul 253 MHz ja ilma 250 MHz. Vingematel DDR klotsidel oli stock speed vist 200 MHZ, niiet see teeks siis 25% OC ilma radikata vs. 26.5 % OC radikaga. Näppudel arvutades 1.5 % vahet. Seal nad sõitsid ka päris tugeva ülepinge peal muidugi rallit. Stock oli vist DDR'il 2.5 ... 2.6 V aga seal ülevaates möllasid nad vist lausa 3.6 V peal.

Nüüd kerides tänapäeva siis DDR3 on märkimisväärselt madalama voldi peal standardi järgi. Ette on vist nähtud 1.5 V kuigi paljud kõrgema otsa mälud vist võtavad seda pigem leebe soovitusena ja tiksuvad pigem kuskil 1.6 - 1.8 V kandis. Sagedused on ka märkimisväärselt kõrgemad ja see mis sooja eraldab ongi ju see, kui transistorid ümber lülituvad.

Numbritest jäi mulle kuskilt silma et stock confis võiks DDR3 klots võtta umbes 1-2 W vahel. See on selline kogus energiat, mille puhul ma ise hakkaks tõesti mõtlema radika peale. Samas ma ei tea, kas see numer ka mingilgi kombel on seotud päris eluga või on lihtsalt pastakast välja imetud eeldusel, et iga takti ajal kõik transistorid, mis seal kivis on ka ennast ümber lülitavad.

Lisaks on muidugi ka küsimus, et kui palju radikas aitab rohkem sooja hajutada võrreldes paljaste kividega, kui korpuses on normaalne õhuvool. Teoorias, peaks radikas olema väga väga hea asi, sest tal on palju suurem pindala võrreldes kivi enda pindalaga. See, mis mind kohati skeptiliseks muudab on see, kuidas need radikad on klotsidele selga pandud mingi termoteibiga ja seljapeal istuvate ribideni on tihtipeale 2 - 3 nurka ees kust soojus peaks läbi navigeerima. Rääkimata neist klotsidest kus sul mingi eriti uljas heatpipe jookseb ilusa kaarega klotsi seljas vinge radika ja ventilaatoriga. Niiet siis kui kuumaks DDR3 klotsid tegelikult lähevad ? Keegi on mõõtnud ? Või on mõni hea ülevaade silma jäänud, kus ka seda mainitakse ?

[Wiltz]

täiesti võib kasu olla, aga see oleneb niivõrd paljudest asjadest, et ega neid kõiki ei jõuagi esmajoones võibolla üles lugeda ja lahti seletada.

põhiline on tegelikult see, et sellisel kujul ja moel nagu nö. kommertsis neid plekitükke mälude peale topitakse, on efekt ikka ääretult minimaalne! siin tasub tõesti teha vahet, misasi on hatspreader ja misasi on ikkagi radikas. lisaks veel on nende plekitükkide kontakt kividega enamasti pehmelt öeldes naljanumber.

aga jah, kõvasti kuumaeraldav kivi, julm overvolt ja overclock ning tõesti korralikud radikad, mis korralikult paigaldatud ning ma arvan, et heal juhul a'la lisa 5-10% kiirust välja võluda on täiesti reaalne. olen ka ise kunagi katsetanud, aga see oli VÄGAVÄGA ammu (ddr1 aegadel) ning täpseid numbreid küll enam ei mäleta...kasu igatahes oli

"Sagedused on ka märkimisväärselt kõrgemad ja see mis sooja eraldab ongi ju see, kui transistorid ümber lülituvad. "
päris nii ei saa ikka öelda, ümberlülitumine võib ju väga erineva efektiivsusega olla. minumeelest oli seal küsimus pigem selles lekkevoolus ja tänapäeval on selles vallas ikka päris karme edusamme tehtud. ja no muidugi madalama pinge peal lülituvad asjad on nii ehk naa väiksema soojuseraldusega.