sooviks kusagilt saada ikka veidi rohkem informatsiooni selle kohta kui ainult see lühike klipp.
kõige olulisem, nagu Araablane ütles - mis see kõik maksma läheb?
kes kõike seda finantseerima hakkab?
milliseid konkreetseid tooteid on kavas kasutama hakata või mille seast tehakse valik?
kas on kavas rakendada igal pool ühesugune riistvara või saavad õpilased kasutada näiteks isiklikku ja oma vabalt valitud tahvelarvutit?
kas kusagil mujal maailmas on midagi sellist juba olemas? ei hakka ju jalgratast leiutama
kas õpikute kirjastajad, koostajad ja muud asjapulgad on üldse nõus sellise asjaga? mida arvavad trükikojad, hulk inimesi jääks ilmselt töötuks selle tulemusena, kuna trükkimismahud vähenevad
kes on selle ürituse taga olevad inimesed? kas tegemist on kasumit taotleva ettevõtmisega, MTÜ-ga ...?
jne. jne. jne.
55-sekundiline klipp on küll vahva asi, aga ikka rohkem infot tahaks. muidu pärast tuleb välja et on jälle mingi suure hurraaga alustatud asi, mis mitte kuhugi ei jõua. proovisin google'iga otsida aga no mitte halligi ei leidnud selle ürituse kohta, ei märksõnade "e-õpik" või "e-õpik" ja "risti" korral, viimasel juhul ikka midagi oleks pidanud leidma, aga no mitte midagi, ei uudiseid, artikleid... ainult seesama youtube'i klipp tuli välja tulemustest. uurisin ka risti põhikooli kodulehte - mitte poolt sõna ka pole sellise ürituse kohta seal mitte kusagil. tundub ette valmistamata üritus PR seisukohalt
Lisaks veel see, et kas sellest ohust r22gitakse, et selline elektrooniline Luger paneb laste silmadele tugeva p6ntsu ja siis saab prillikandjaid v2ga palju olema.
Igasugune "nina vastu ekraani" tegevus on silmadele kahjulik ning see on teada juba niikaua, kui on yleyldse igasugu telereid ja monitore toodetud...
seda ei saa ometi tõsiselt võtta. Paneb kalendrisse vaatama, no ei ole 1. aprill.
"Juku, miks sul jälle õppimata on?"
"Eem, mm, ...mul sai õpikul aku tühjaks" (läks katki, kadus ära, jooksis kokku)
Aga kui siiski tõsiselt mõeldakse siis kuidas näeb välja praktiline rakendus? Kas asi oleks kohustuslik ja milline on lapse, lapsevanema ja õpetaja vastutus? See võiks mingil tasemel toimida ülikoolis aga mitte külakoolis kus teel koolist koju käiakse veel metsast ja soost läbi, edaspidi oleks karm kord, otse kodust kooli ja otse koolist koju, ei mingit müramist ega sõja mängimist.
Asi haiseb raha järgi ja vaene vallavanem on nagu ohver kellele on just kirby maha müüdud.
Uus kasutaja ja ainus post, ilmselt me seda kasutajat enam siin ei näe, lihtsalt leitud odav reklaamikanal HV näol. _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Eks need õpikud oled tõesti rasked(10ndas klassis oli mate õpik ikka täielik telliskivi, seepärast otsustasin seda mitte koju viiagi), aga endale küll ausalt öeldes ei meeldiks sellisest väikesest vidinast õppida, eelistan natukene suuremaid formaate. _________________
Tegelikult võib igaüks ise teha lihtsa katse:
1. Lugeda ühekorraga / jutti paberraamatuna läbi näiteks Sõda ja Rahu või siis kasvõi Kolm Musketäri-
2. Siis lugeda ühekorraga / jutti seesama raamat E-Lugeri kaudu läbi.
3. Ja nüüd esitada endale küsimused, et:
- mida arvavad kummastki lugemisest silmad
- kui palju infot kummalgi korral suudeti saada.
Ja tulemused on tegelikult ette teada:
- Silmad arvavad sellest E-Lugerist väga halvasti, on paistes ja valutavad.
- Lisaks veel see, et E-Lugeri korral jääb suur osa infost kätte saamata.
Ehk siis mis mõtet on lugeda läbi raamat, hiljem teadmata, et mis tegevus selles raamatus üleüldse toimub.
----------------------------------
Ja need on tegelikult ammuteada tõsiasjad, olgugi, et igasugu tootjad väldivad selleteemalisi diskussioone, kuna siis ei suuda nad neid sedmeid ei müüa ega edukalt turustada ja sellega koos suurt raha oma taskusse ajada.
Ning teised, kes selle juures ainsana õnnelikud on - ja priskeid kasumeid juba ette arvutavad, on nii silmaarstid, kui prillide tootjad ja turustajad.
----------------------------------
Aga eks see ole igaühe oma asi tegelikult, kas ja kuidas ning millega oma silmanägemise ära tapab.
Ettevõtmine mida võiks siiski toetada.
Kas tassida iga päev mitmekilost koolikotti või umbes kilost või mõne aja pärast nähtavasti veelgi kergemat e-lugerit?
Õpiku pideva täiendamise võimalus interneti kaudu.
Töövihikud koliksid samuti e-õpikusse, moodustades õpikuga linkide kaudu seotud terviku.
Kodutöid on samuti väga lihtne e-lugerisse saata.
Mina näeks parem võimalust et lapsed saaks õpikuid koolis hoida ja ei peaks igapäev mõttetuid raamatuid kaasas vedama kui riskima sellega et kunagi peaks laps koju tulema:
"Issi, issi, ma lõhkusin oma neli tuhat maksva õpiku ära"
"Ei ole hullu poja, mille jaoks siis sms laenud on!"
harakas, kui juba töövihikud ka e-õpikusse kaovad siis milleks õpetada enam üldsegi käsikirja, kõik MS Wordi algklassides õppima.
Õpikute hoidmine koolis oleks küll hea, samas see eeldaks ka seda, et nö kodused tööd saaksid olema peale tundide lõppu tehtavad tööd, sest tõenäoliselt läheb sul ikka tarvis õpikut, kui midagi lahendama pead hakkama. OK kõigil võib-olla mitte, sest jääb ka juba tunnis meelde (mul õnneks oli hea pea ja koduseid töid tegin ma vahetunnis või leiutasin need vastamise ajal valmis), aga enamikel on ikkagi vaja selle jaoks õpikut. _________________ Geek it til it MHz
Mõttekam oleks lisada tunniplaani veel üks tund koduste tööde tegemiseks, ning tekitada samas võimalus õpikute koolis hoidmiseks.
Kes siis tahavad, võivad ühe, kaks õpikut koju kaasa vedada, kui on vaja mingi mahukam töö teha ja tunnist ei piisa. Vähemalt oleks nii võimalus olemas kõigi jaoks. Kes tahavad, jätavad õpiku kooli. Kes tahavad, tassivad õpikuid kodu ja kooli vahet.
Ehtsat raamatu vormis õpikut, paberit, pliiatsit ei asenda ükski digividin. _________________ Allkiri
Mina näeks parem võimalust et lapsed saaks õpikuid koolis hoida ja ei peaks igapäev mõttetuid raamatuid kaasas vedama kui riskima sellega et kunagi peaks laps koju tulema:
"Issi, issi, ma lõhkusin oma neli tuhat maksva õpiku ära"
"Ei ole hullu poja, mille jaoks siis sms laenud on!"
harakas, kui juba töövihikud ka e-õpikusse kaovad siis milleks õpetada enam üldsegi käsikirja, kõik MS Wordi algklassides õppima.
Pead näiteks USAsse minema, seal on selline kord. Ja vanemad ostavad eraldi kompaktõpikuid, et oma lapsi koolitöödes abistada. See on sealmail päris kõva äri.
Ja ongi käes see aeg, nagu seal animatsioonis oli Wall-E
Sest jumal hoia selle eest, kui lapsed enam 5kg õpikuid kaasas ei kanna igapäevaselt. Mis sest, et peale kooli hakkavad rasvad tegelikult kogunema lõivelu tõttu.
Tegelikult võib igaüks ise teha lihtsa katse:
1. Lugeda ühekorraga / jutti paberraamatuna läbi näiteks Sõda ja Rahu või siis kasvõi Kolm Musketäri-
2. Siis lugeda ühekorraga / jutti seesama raamat E-Lugeri kaudu läbi.
3. Ja nüüd esitada endale küsimused, et:
- mida arvavad kummastki lugemisest silmad
- kui palju infot kummalgi korral suudeti saada.
Ja tulemused on tegelikult ette teada:
- Silmad arvavad sellest E-Lugerist väga halvasti, on paistes ja valutavad.
- Lisaks veel see, et E-Lugeri korral jääb suur osa infost kätte saamata.
Ehk siis mis mõtet on lugeda läbi raamat, hiljem teadmata, et mis tegevus selles raamatus üleüldse toimub.
----------------------------------
Ja need on tegelikult ammuteada tõsiasjad, olgugi, et igasugu tootjad väldivad selleteemalisi diskussioone, kuna siis ei suuda nad neid sedmeid ei müüa ega edukalt turustada ja sellega koos suurt raha oma taskusse ajada.
Ning teised, kes selle juures ainsana õnnelikud on - ja priskeid kasumeid juba ette arvutavad, on nii silmaarstid, kui prillide tootjad ja turustajad.
----------------------------------
Aga eks see ole igaühe oma asi tegelikult, kas ja kuidas ning millega oma silmanägemise ära tapab.
Tahaks natukene vastu vaielda kahes aspektis.
Esiteks, kahjuks küll täiesti isiklik kogemus puudub, aga mis puutub silmade rikkumisse, siis juhul kui kasutusel on e-lugerid (nii vist peaks neid eestikeelselt nimetama), mis põhinevad nn. e-tindi tehnoloogial, siis langeb silmade rikkumise aspekt ära. Ma olen seni aru saanud, et arvutite puhul tapab eelkõige silmi see, et tegemist on aktiivse valgusallikaga, mis sulle silma paistab ning sealjuures ka väreleb ja teeb sada muud imet. e-tint ja e-paber tehnoloogiatena on ekvivalentsed paberile trükitud tekstiga - tegemist on heleda taustaga, millele kuvatakse elektrooniliselt must tekst - lugemiseks on vaja täiendavat valgusallikat, sest taustavalgus puudub. Kõik on täpselt nagu raamatugagi. Samuti puudub ekraanil värelus, sest elektrooniliselt fikseeritakse ekraanile mustad ja heledad pikslid ning need jäävad muutumatuks kuni "lehekeeramiseni" erinevalt arvutis, kus ka staatilist teksti lugedes 60 korda sekundis pilt üle joonistatakse.
Teiseks - kust tuleb väide, et elektroonilise vahendiga teksti lugedes on teksti omandamine ebaefektiivsem? Kas sellele on mingi põhjendus kuskil? Ise olen lugenud nii ilukirjanduslikke kui erialaseid tekste arvutist ja väga pikki tekste sealjuures ning ei saa küll öelda, et omandamine oleks olnud ebaefektiivsem kui sama tellist krabinal lehitsedes. See väide saab omada mingit tõepõhja ehk juhul, kui me tõesti loeme teksti arvutist ning iga 30 sekundi tagant mingi välisärritaja meid segab (MSN, saabuvad meilid, misiganes). E-lugeri puhul seda probleemi pole - see aparaat ongi ainult tekstifailide lugemiseks mõeldud, seal ei ole segavaid tilulilusid küljes.
Mis puutub projekti endasse - intrigeeriv, aga jah - informatsioonipuudus on hetkel tõsine kivi korraldajate kapsaaeda ja hoop nende tõsiseltvõetavuse pihta. _________________ Foxic is just a simple fox
Enne kui sa küsid oma küsimuse - küsi seda vannipardilt! Rangelt soovitatav enne programmeerimise alafoorumisse uue teema tegemist.
Ma ise pooldaks seda, kui see vahetaks välja mõned õpikud ainetes, kus me neid kasutame vaid vahel harva ning ei ole ju erilist mõtet kaasas vedada antud õpikuid.
Koolis on ka kapid olemas, kuid kõikidele kooli õpilastele neid siiski ei jätku.
Kõige parem oleks siis, kui inimesel oleks valik, mida ta kaasa võtab ja mida mitte.
Ja ongi käes see aeg, nagu seal animatsioonis oli Wall-E
Kui kott läheb liiga kergeks siis hakkavad telliskive kaasas kandma, et ikka liigsetest kilodest vabaneda.
Kivide arv peaks olema seotud kodu kaugusega ja transpordivahendiga, et kui elad lähedal ja käid autoga uksest ukseni siis tassid 10 kivi kui aga 10 km kaugusel ja suurem osa jala siis võtad 1 kivi ja vanusega (keegi targem mõelgu need valemid välja) _________________ shit happens
Ja ongi käes see aeg, nagu seal animatsioonis oli Wall-E
Kui see projekt räägib, et "õpikud laste kottidest ära", siis miks on seda vaja. Me võime panna need õpikud interneti ja need on kätte saadaval kõigile, miks peab võtma kooli jutsidelt õpikud ära? Loomulikult peaks olema nende kott kergem ja võimalus jätta õpikud kooli. Selle õpikute internetti panekuga kaoks ka selline mure ära: "oih, ma unustasin õpiku kooli ja homme on kontrolltöö".
suurus võiks jah parem olla, väikse pealt palju halvem lugeda,
A4 suuruse lähedane oleks parem, aga hind ka kallim selle eest. (6000+)
Peaks saama ka töövihikute asjad sellele külge pookida.
Ise peaks mõistlikumaks seda gümnaasiumi astmes,
mitte põhikooli lastele, kellele kõike lõhkuda, loopida, peale istuda meeldib - meelega, hea meelega või kogemata
aga küll need ebooki lugejad ka odavamaks lähevad ajapikku
Tere koolis töötava inimesena peaks alguses jagama õpetajad kaheks.
Nendest esimesed ei taha arvutiajastuga kaasa tulla ja ekool jms. on nende jaoks lihtsalt piin.
Teised aga samal ajal naudivad nende kasutamist.
Selgitav video:
Teiseks ok eõpiku teemat on juba aetud pikka aega. Samas kui me võtame need pisikesed lugejad ja paneme raamatud sinna sisse siis see ei ole lahendus.
Miks? See vidin teeb ainult pool tööst ära ... nimelt töövihikud jäävad ju ikka alles. Enamus ainetes on mindud nigunii vaikselt juba seda teed ,et koolid ei osta raamatuid ja töövihikuid eraldi vaid need on viidud kokku ühte raamatusse. Miks see hea on ? Kõik koos ja iga aasta raha raamatu tootjale lapsevanema taskust.
Kuna võtame aluseks ,et enamus koolides on olemas wifi ühendus siis seade peaks olema ka võimeline internetist materjale otsima.
Kokkuvõtteks oleks neil ikka tarvis vatupidavaid tableteid. Seal nad saavad ka õpilased reaalset teha tööd ja saada osa interaktiivsest keskonnast.
Hea näide:
Kui koolil oleks raha siis oleks minul 2 valikut silme ees:
Inteli koolidele mõeldud arvutid.
Intel Atom N450 1.66GHz processor, 1GB of DDR2 RAM, 160GB HDD, 802.11 B/G/N WLAN and 1.3 Megapixel hind 6k kandis
Või siis Macbookid nagu näiteks on kasutusel Lilleküla gümnaasiumis (Mobiilne arvutiklass 32 MacBook sülearvutiga
# 8 MacBook sülearvutit õpetajatele) (ma ei ole kade)
Lauri Kreutzwald _________________ Need: Windows, .Net, Sharepoint, Exchange, Dynamics, Visual Studio, XNA, Expression, Silverlight, SQL and many other skills? Talk to me
Rohkem IT uudiseid iga päev BattleIT lehelt
Mustvalge vaatenurk.
Tehnoloogia on tore, aga sellele ei tohi orjastuda ja müügimeeste lobitöösse tuleb alati skepsisega suhtuda.
Mis on tõesti hea see levib massidesse ka ilma. _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
OT: Ehk peaks ikka kinni esialgsest temaatikast, milleks on E-Reader (E-luger või kuidas seda keegi nimetab), mitte klassitäis süle- või lauaarvuteid.
Lauaarvutitega on üritatud koole varustada oma 1-15 aastat / või ka kauem ja alati on see selle tõttu läbi kukkunud, et on olemas 1-2 rikkamat kooli, mis suudavad seda endale lubada ja ülejäänud vaesed koolid, mis seda endale lubada ei saa.
Ning edasi on see, et mis neist arvutitest edasi saab - kui on eestvedajaks mingi fanaatik, siis see asi on toimiv ja arenev, kui seda fanaatikut pole / läheb töölt ära vms., siis sureb see värk ka välja ning asi võib lõppeda isegi millegi taolisega, kus parimad arvutitükid "minema lohistatakse" vms.
teema algataja vist ei kavatsegi midagi rohkem selgitada ega küsimustele vastata
tsitaat:
kas kusagil mujal maailmas on midagi sellist juba olemas? ei hakka ju jalgratast leiutama
kas õpikute kirjastajad, koostajad ja muud asjapulgad on üldse nõus sellise asjaga? mida arvavad trükikojad, hulk inimesi jääks ilmselt töötuks selle tulemusena, kuna trükkimismahud vähenevad
kasutanud siis googlit, taolised ettevõtmised mujal maailmas juba aastaid toimunud
ja see "tehnoloogiline tööpuudus" on paratamatu, et selle üle pole midagi nutta, elu peab edasi minema
tsitaat:
Sony seeing “huge interest” from school sector for its ebook reader
July 3rd, 2008 ·
Sony is seeing “huge interest” from schools in its eReader electronic book reader, according to Stan Glasgow, the president and COO of Sony Electronics, the unit which sells all of the company’s non-Playstation electronics products in the US.
It’s a further sign that the education market might be a bigger early player in the ebook market development than the wider consumer market although textbook suppliers are nervous about just how the move to ebooks will affect their traditional business.
-----------------
Colleges test Amazon's Kindle e-book reader as study tool
Updated 2/23/2010
Even before Apple announced the iPad, higher-education technologists predicted that e-book readers were on the brink of becoming a common accessory among college students; last fall, two-thirds of campus CIOs said they believed e-readers would become an "important platform for instructional resources" within five years, according to the Campus Computing Project.
arvi16, sa oled siis projektiga otseselt seotud isik? vasta siis palun teistele küsimustele ka ikka ja anna mingi koduleht või mingi koht kust saab rohkem infot
Ei mina ei ole millegagi seotud
Aga mis seal siis keerulist ja ületamatut on, ega me tuuma jaama ei ehita
ebooki reader on lihtsalt väike-odav tehnika vidin
tsitaat:
kõige olulisem, nagu Araablane ütles - mis see kõik maksma läheb?
kes kõike seda finantseerima hakkab?
milliseid konkreetseid tooteid on kavas kasutama hakata või mille seast tehakse valik?
kas mitte riigiasutused ei pea korraldama riigihanget ?
ja miskit euroopa fonditest toetust ka võimalik saada
tsitaat:
kas on kavas rakendada igal pool ühesugune riistvara või saavad õpilased kasutada näiteks isiklikku ja oma vabalt valitud tahvelarvutit?
möh
tsitaat:
kes on selle ürituse taga olevad inimesed? kas tegemist on kasumit taotleva ettevõtmisega, MTÜ-ga ...?
Projekti aitab käivitada ja selle realiseerimiseks raha hankida küsitluse läbiviija E-küsitlus OÜ.
Nagu kirjas oli siis Risti vald ja risti põhikool
pealegi ise plaanis ka taoline vidin soetada, kuna palju loen e-raamatuid, siis hea mugav
aga siiamaani pole neid väga müüdud siinmail,
arvi16, naljavend oled. see pole ainult mingi risti valla või kooli oma lõbu, seal ainult katsetatakse asja (=pilootprojekt). ja see on väga segane lause et "projekti aitab käivitada ja selle realiseerimiseks raha hankida" - aitab käivitada kellel? kust leitakse raha realiseerimiseks? kes seda peaks toetama? seega jõuame jälle tagasi sinna, et kas see, kellel seda raha vaja on realiseerimiseks, on MTÜ või tulu sooviv saada organisatsioon, riigiasutus jne.
mis puutub finantseerimisse, siis tõsi see on, et on riigihanked olemas. aga igasugused õpilaste individuaalsed õppevahendid on ikkagi ju suures osas lastevanemate kanda jäänud rahalise poole osas. et sul võib riigihange ju olla, aga kes finantseerib lõplikult asja, seda me ju ei tea - kas hakkavad neid asju kinni maksma koolid oma eelarvest, KOV-d eraldi oma eelarvest, või jääb ka lastevanemate maksta, või tõesti otse riigieelarvest. see "riigihange" ja "euroopa fondidest" on lihtsalt mingi udu, anna andeks. tahaks ikkagi täpselt teada.
saaks teada videoklipis oleva seadme margi ja mudeligi, oleks hea
ole rahulik, ma ei kavatsegi hääletada asja kohta, mille kohta puudub igasugune info. seni kuni me isegi ei tea selle seadme mudelit ega tehnilisi parameetreid, et hinnata selle seadme võimekust e-õpiku funktsiooni täitmiseks, võib kriit ja sulepea olla isegi parem lahendus. muidu pärast, kui peaks selguma, et see konkreetne seade ei kõlbagi mitte millekski, siis öeldakse et "no aga ise ju hääletasite selle kasutuselevõtu poolt!". lisaks ma pole isegi risti valla elanik. ja nagu ma lingil toodud klipist ka aru sain risti vallavanema sõnade kohaselt, siis tahetakse siiski valla elanike hääli
Size: 175 × 122 × 8 mm (6.9" × 4.8" × 0.3")
Weight: 250 g (9 oz)
Display:
size: 15.5 cm (6 in) diagonal (approx 1/4 area of letter-sized page)
resolution: 170 dpi, 8-level gray scale
portrait: 90.6 × 122.4 mm (3.57" × 4.82"), 600 × 800 pixels | effective 88.2 × 115.4 mm (3.47 × 4.54 in), 584 × 754 pixels | for the Pictures application effective resolution is 600 × 766 pixels
Memory: 256 MB standard (200 MB Accessible), Sony Memory Stick Pro Duo 8 GB, SD card up to 2 GB (some non-SDHC 4GB cards may work), or up to 32 GB with SDHC cards and version 1.1 firmware
Lithium-ion battery, up to 6800 "page turns" per charge
PC interface: USB port 2.0
aga pakun, et see lihtsalt näiteks toodud, et milline see eraamat välja ka näeb. Lisaks juba mitu aastat vana mudel.
kui koolis 61 õpilast, päris algklassidesse neid ei anta, siis vist mõni kümmend läheb neid käiku vast.
rääkides, et kes kasu saab, keegi saab alati kasu, ega tasuta keegi tööd ei tee ja midagi niisama ei jaga, eks see ole koolide ja valdade otsustada,
kas see kulu end ära tasub. Eks see pilootprojekt seda tähendabki, kui asi end ära ei tasu siis jääb asi suures plaanis ära.
rääkides, et kes kasu saab, keegi saab alati kasu, ega tasuta keegi tööd ei tee ja midagi niisama ei jaga, eks see ole koolide ja valdade otsustada,
kas see kulu end ära tasub. Eks see pilootprojekt seda tähendabki, kui asi end ära ei tasu siis jääb asi suures plaanis ära.
lootus mingit konkreetset lisainfot saada siin teemas tekkinud küsimustele, mitte spekuleerida ja oletada vastuseid, on vist kadunud, teema algataja pole vahepeal sissegi loginud
küsitlus läbi, 305 osalenud vastajast 1,64% algatust ei toetanud 98,36% vastas küsimusele: Kas toetate e-õpiku kasutamist? JAH
püüan vastata fooumis kõlanud küsimustele
idee on saanud alguse sellest et elan ise Risti vallas ja viimased paar aastat olen kasutanud lugerit. tunnistan ausalt et kasutan seda ainult reisidel kuna siis saab kaasa võtta tunduvalt rohkem kui ühe raamatu ja lennukis, bussis, rannas kasutada ülimugav. ekraani näeb ka päiksega arvutit päiksega näiteks ei näe.
rahast - projekti toetab kohalik omavalitsus ja finantseerimise püüame saada EU totusfondidest. esimene taotlus lükati tagasi sellest ka küsitlus et näidata otsustajatele kogukonna arvamust. põhiküsimus ei ole lugeri valik neid turul kümneid, küsimus on eestikeelsete raamatute eversioonide puudumises. rahastada on vaja raamatute digiteerimist ja sellega kaasnevate autoriõiguste eest tasumist. püüame teha algust reaalainete kooliõpikutega, hetkel käivad läbirääkimised aineõpikute koostajatega et mis maksab kooliprogrammile vastava õpiku eversiooni koostamine. kirjastused kes õpikuid välja annavad loomulikult meie ideest huvitatud ei ole ja on ka selgelt öelnud et praegu kasutatavaid õpikuid ei digiteerita (või siis üle kirjastuse laiba)
kokkuvõtteks - põhiküsimus on eestikeelsete eraamatute puudumine. see et püüame otsa lahti teha õpikutega on meie lähenemine ei väida et see on ainuõige, kui on teisi mõtteid jagage.
ja ise saan kasutada lugerit kuna loen enamuses kas inglise või vene autoreid
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
seda ei saa ometi tõsiselt võtta. Paneb kalendrisse vaatama, no ei ole 1. aprill.
Spoiler 
ära sa siis hääleta ja edasi kasutame koolides ainult kriiti ja sulepead, kehalist kasvatust teeme koolikoti-jooksuga kooli ja koju
