sooviks kusagilt saada ikka veidi rohkem informatsiooni selle kohta kui ainult see lühike klipp.
kõige olulisem, nagu Araablane ütles - mis see kõik maksma läheb?
kes kõike seda finantseerima hakkab?
milliseid konkreetseid tooteid on kavas kasutama hakata või mille seast tehakse valik?
kas on kavas rakendada igal pool ühesugune riistvara või saavad õpilased kasutada näiteks isiklikku ja oma vabalt valitud tahvelarvutit?
kas kusagil mujal maailmas on midagi sellist juba olemas? ei hakka ju jalgratast leiutama
kas õpikute kirjastajad, koostajad ja muud asjapulgad on üldse nõus sellise asjaga? mida arvavad trükikojad, hulk inimesi jääks ilmselt töötuks selle tulemusena, kuna trükkimismahud vähenevad
kes on selle ürituse taga olevad inimesed? kas tegemist on kasumit taotleva ettevõtmisega, MTÜ-ga ...?
jne. jne. jne.
55-sekundiline klipp on küll vahva asi, aga ikka rohkem infot tahaks. muidu pärast tuleb välja et on jälle mingi suure hurraaga alustatud asi, mis mitte kuhugi ei jõua. proovisin google'iga otsida aga no mitte halligi ei leidnud selle ürituse kohta, ei märksõnade "e-õpik" või "e-õpik" ja "risti" korral, viimasel juhul ikka midagi oleks pidanud leidma, aga no mitte midagi, ei uudiseid, artikleid... ainult seesama youtube'i klipp tuli välja tulemustest. uurisin ka risti põhikooli kodulehte - mitte poolt sõna ka pole sellise ürituse kohta seal mitte kusagil. tundub ette valmistamata üritus PR seisukohalt
Lisaks veel see, et kas sellest ohust r22gitakse, et selline elektrooniline Luger paneb laste silmadele tugeva p6ntsu ja siis saab prillikandjaid v2ga palju olema.
Igasugune "nina vastu ekraani" tegevus on silmadele kahjulik ning see on teada juba niikaua, kui on yleyldse igasugu telereid ja monitore toodetud...
seda ei saa ometi tõsiselt võtta. Paneb kalendrisse vaatama, no ei ole 1. aprill.
"Juku, miks sul jälle õppimata on?"
"Eem, mm, ...mul sai õpikul aku tühjaks" (läks katki, kadus ära, jooksis kokku)
Aga kui siiski tõsiselt mõeldakse siis kuidas näeb välja praktiline rakendus? Kas asi oleks kohustuslik ja milline on lapse, lapsevanema ja õpetaja vastutus? See võiks mingil tasemel toimida ülikoolis aga mitte külakoolis kus teel koolist koju käiakse veel metsast ja soost läbi, edaspidi oleks karm kord, otse kodust kooli ja otse koolist koju, ei mingit müramist ega sõja mängimist.
Asi haiseb raha järgi ja vaene vallavanem on nagu ohver kellele on just kirby maha müüdud.
Uus kasutaja ja ainus post, ilmselt me seda kasutajat enam siin ei näe, lihtsalt leitud odav reklaamikanal HV näol. _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Eks need õpikud oled tõesti rasked(10ndas klassis oli mate õpik ikka täielik telliskivi, seepärast otsustasin seda mitte koju viiagi), aga endale küll ausalt öeldes ei meeldiks sellisest väikesest vidinast õppida, eelistan natukene suuremaid formaate. _________________
Tegelikult võib igaüks ise teha lihtsa katse:
1. Lugeda ühekorraga / jutti paberraamatuna läbi näiteks Sõda ja Rahu või siis kasvõi Kolm Musketäri-
2. Siis lugeda ühekorraga / jutti seesama raamat E-Lugeri kaudu läbi.
3. Ja nüüd esitada endale küsimused, et:
- mida arvavad kummastki lugemisest silmad
- kui palju infot kummalgi korral suudeti saada.
Ja tulemused on tegelikult ette teada:
- Silmad arvavad sellest E-Lugerist väga halvasti, on paistes ja valutavad.
- Lisaks veel see, et E-Lugeri korral jääb suur osa infost kätte saamata.
Ehk siis mis mõtet on lugeda läbi raamat, hiljem teadmata, et mis tegevus selles raamatus üleüldse toimub.
----------------------------------
Ja need on tegelikult ammuteada tõsiasjad, olgugi, et igasugu tootjad väldivad selleteemalisi diskussioone, kuna siis ei suuda nad neid sedmeid ei müüa ega edukalt turustada ja sellega koos suurt raha oma taskusse ajada.
Ning teised, kes selle juures ainsana õnnelikud on - ja priskeid kasumeid juba ette arvutavad, on nii silmaarstid, kui prillide tootjad ja turustajad.
----------------------------------
Aga eks see ole igaühe oma asi tegelikult, kas ja kuidas ning millega oma silmanägemise ära tapab.
Ettevõtmine mida võiks siiski toetada.
Kas tassida iga päev mitmekilost koolikotti või umbes kilost või mõne aja pärast nähtavasti veelgi kergemat e-lugerit?
Õpiku pideva täiendamise võimalus interneti kaudu.
Töövihikud koliksid samuti e-õpikusse, moodustades õpikuga linkide kaudu seotud terviku.
Kodutöid on samuti väga lihtne e-lugerisse saata.
Mina näeks parem võimalust et lapsed saaks õpikuid koolis hoida ja ei peaks igapäev mõttetuid raamatuid kaasas vedama kui riskima sellega et kunagi peaks laps koju tulema:
"Issi, issi, ma lõhkusin oma neli tuhat maksva õpiku ära"
"Ei ole hullu poja, mille jaoks siis sms laenud on!"
harakas, kui juba töövihikud ka e-õpikusse kaovad siis milleks õpetada enam üldsegi käsikirja, kõik MS Wordi algklassides õppima.
Õpikute hoidmine koolis oleks küll hea, samas see eeldaks ka seda, et nö kodused tööd saaksid olema peale tundide lõppu tehtavad tööd, sest tõenäoliselt läheb sul ikka tarvis õpikut, kui midagi lahendama pead hakkama. OK kõigil võib-olla mitte, sest jääb ka juba tunnis meelde (mul õnneks oli hea pea ja koduseid töid tegin ma vahetunnis või leiutasin need vastamise ajal valmis), aga enamikel on ikkagi vaja selle jaoks õpikut. _________________ Geek it til it MHz
Mõttekam oleks lisada tunniplaani veel üks tund koduste tööde tegemiseks, ning tekitada samas võimalus õpikute koolis hoidmiseks.
Kes siis tahavad, võivad ühe, kaks õpikut koju kaasa vedada, kui on vaja mingi mahukam töö teha ja tunnist ei piisa. Vähemalt oleks nii võimalus olemas kõigi jaoks. Kes tahavad, jätavad õpiku kooli. Kes tahavad, tassivad õpikuid kodu ja kooli vahet.
Ehtsat raamatu vormis õpikut, paberit, pliiatsit ei asenda ükski digividin. _________________ Allkiri
Mina näeks parem võimalust et lapsed saaks õpikuid koolis hoida ja ei peaks igapäev mõttetuid raamatuid kaasas vedama kui riskima sellega et kunagi peaks laps koju tulema:
"Issi, issi, ma lõhkusin oma neli tuhat maksva õpiku ära"
"Ei ole hullu poja, mille jaoks siis sms laenud on!"
harakas, kui juba töövihikud ka e-õpikusse kaovad siis milleks õpetada enam üldsegi käsikirja, kõik MS Wordi algklassides õppima.
Pead näiteks USAsse minema, seal on selline kord. Ja vanemad ostavad eraldi kompaktõpikuid, et oma lapsi koolitöödes abistada. See on sealmail päris kõva äri.
Ja ongi käes see aeg, nagu seal animatsioonis oli Wall-E
Sest jumal hoia selle eest, kui lapsed enam 5kg õpikuid kaasas ei kanna igapäevaselt. Mis sest, et peale kooli hakkavad rasvad tegelikult kogunema lõivelu tõttu.
Tegelikult võib igaüks ise teha lihtsa katse:
1. Lugeda ühekorraga / jutti paberraamatuna läbi näiteks Sõda ja Rahu või siis kasvõi Kolm Musketäri-
2. Siis lugeda ühekorraga / jutti seesama raamat E-Lugeri kaudu läbi.
3. Ja nüüd esitada endale küsimused, et:
- mida arvavad kummastki lugemisest silmad
- kui palju infot kummalgi korral suudeti saada.
Ja tulemused on tegelikult ette teada:
- Silmad arvavad sellest E-Lugerist väga halvasti, on paistes ja valutavad.
- Lisaks veel see, et E-Lugeri korral jääb suur osa infost kätte saamata.
Ehk siis mis mõtet on lugeda läbi raamat, hiljem teadmata, et mis tegevus selles raamatus üleüldse toimub.
----------------------------------
Ja need on tegelikult ammuteada tõsiasjad, olgugi, et igasugu tootjad väldivad selleteemalisi diskussioone, kuna siis ei suuda nad neid sedmeid ei müüa ega edukalt turustada ja sellega koos suurt raha oma taskusse ajada.
Ning teised, kes selle juures ainsana õnnelikud on - ja priskeid kasumeid juba ette arvutavad, on nii silmaarstid, kui prillide tootjad ja turustajad.
----------------------------------
Aga eks see ole igaühe oma asi tegelikult, kas ja kuidas ning millega oma silmanägemise ära tapab.
Tahaks natukene vastu vaielda kahes aspektis.
Esiteks, kahjuks küll täiesti isiklik kogemus puudub, aga mis puutub silmade rikkumisse, siis juhul kui kasutusel on e-lugerid (nii vist peaks neid eestikeelselt nimetama), mis põhinevad nn. e-tindi tehnoloogial, siis langeb silmade rikkumise aspekt ära. Ma olen seni aru saanud, et arvutite puhul tapab eelkõige silmi see, et tegemist on aktiivse valgusallikaga, mis sulle silma paistab ning sealjuures ka väreleb ja teeb sada muud imet. e-tint ja e-paber tehnoloogiatena on ekvivalentsed paberile trükitud tekstiga - tegemist on heleda taustaga, millele kuvatakse elektrooniliselt must tekst - lugemiseks on vaja täiendavat valgusallikat, sest taustavalgus puudub. Kõik on täpselt nagu raamatugagi. Samuti puudub ekraanil värelus, sest elektrooniliselt fikseeritakse ekraanile mustad ja heledad pikslid ning need jäävad muutumatuks kuni "lehekeeramiseni" erinevalt arvutis, kus ka staatilist teksti lugedes 60 korda sekundis pilt üle joonistatakse.
Teiseks - kust tuleb väide, et elektroonilise vahendiga teksti lugedes on teksti omandamine ebaefektiivsem? Kas sellele on mingi põhjendus kuskil? Ise olen lugenud nii ilukirjanduslikke kui erialaseid tekste arvutist ja väga pikki tekste sealjuures ning ei saa küll öelda, et omandamine oleks olnud ebaefektiivsem kui sama tellist krabinal lehitsedes. See väide saab omada mingit tõepõhja ehk juhul, kui me tõesti loeme teksti arvutist ning iga 30 sekundi tagant mingi välisärritaja meid segab (MSN, saabuvad meilid, misiganes). E-lugeri puhul seda probleemi pole - see aparaat ongi ainult tekstifailide lugemiseks mõeldud, seal ei ole segavaid tilulilusid küljes.
Mis puutub projekti endasse - intrigeeriv, aga jah - informatsioonipuudus on hetkel tõsine kivi korraldajate kapsaaeda ja hoop nende tõsiseltvõetavuse pihta. _________________ Foxic is just a simple fox
Enne kui sa küsid oma küsimuse - küsi seda vannipardilt! Rangelt soovitatav enne programmeerimise alafoorumisse uue teema tegemist.
Ma ise pooldaks seda, kui see vahetaks välja mõned õpikud ainetes, kus me neid kasutame vaid vahel harva ning ei ole ju erilist mõtet kaasas vedada antud õpikuid.
Koolis on ka kapid olemas, kuid kõikidele kooli õpilastele neid siiski ei jätku.
Kõige parem oleks siis, kui inimesel oleks valik, mida ta kaasa võtab ja mida mitte.
Ja ongi käes see aeg, nagu seal animatsioonis oli Wall-E
Kui kott läheb liiga kergeks siis hakkavad telliskive kaasas kandma, et ikka liigsetest kilodest vabaneda.
Kivide arv peaks olema seotud kodu kaugusega ja transpordivahendiga, et kui elad lähedal ja käid autoga uksest ukseni siis tassid 10 kivi kui aga 10 km kaugusel ja suurem osa jala siis võtad 1 kivi ja vanusega (keegi targem mõelgu need valemid välja) _________________ shit happens
Ja ongi käes see aeg, nagu seal animatsioonis oli Wall-E
Kui see projekt räägib, et "õpikud laste kottidest ära", siis miks on seda vaja. Me võime panna need õpikud interneti ja need on kätte saadaval kõigile, miks peab võtma kooli jutsidelt õpikud ära? Loomulikult peaks olema nende kott kergem ja võimalus jätta õpikud kooli. Selle õpikute internetti panekuga kaoks ka selline mure ära: "oih, ma unustasin õpiku kooli ja homme on kontrolltöö".
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
seda ei saa ometi tõsiselt võtta. Paneb kalendrisse vaatama, no ei ole 1. aprill.
