[Tanel]

link :: ERR


Maailma Majandusfoorumi globaalses IT raportis on Eesti konkurentsitabelis aastaga langenud seitsme koha võrra 25. positsioonile. Eesti on kõvasti positsiooni kaotanud, kuid siiski peajagu üle teistest uutest Euroopa Liidu liikmesriikidest, märgitakse raportis. Selles arvestuses Eestile järgnev Sloveenia on alles 31. kohal, Leedu 41. ja Läti 52. kohal.

Kriisijärgses maailmas on IT liideriks tõusnud Rootsi Singapuri ja Taani ees, USA langes viiendaks ning Soome on teist aastat järjest 6.ndal positsioonil. Ühed suuremad arenguhüppe tegijad on Hiina ja India, kes on tõusnud 9-10 koha võrra, kuid on Eestist hetkel veel tagapool.

IT-edetabeli liidritele on omane tasakaalustatus kõigi kolme IT-põhist arengut tagava teguri osas, milleks on IT-d soosiva keskkonna olemasolu; riigiasutuste, ettevõtete ja indiviidide valmisolek IT-d kasutada; ja reaalne IT kasutamine.

Eestil on nimetatud kolme teguri lõikes enim mahajäämust IT kasutamises ettevõtete poolt (40. koht). IT-d soosiva keskkonna osas on Eesti nõrkusteks klasterite arengutase (77. koht), teadlaste ja inseneride arv (67. koht) ning hariduskulutused (51. koht).

Üksikute näitajate lõikes on Eesti jätkuvalt maailma esirinnas digitaalsete sisuteenuste kättesaadavusega (1. koht), IT alase seadusandlusega (3.koht ) ja IT-ga valitsusasutustes (3.koht).

Eesti tagasimineku on põhjustanud mõnede seni Eesti trumpideks olnud mõõdikute nagu interneti leviku, mobiilside hinna ja kasutajate arvu ning avaliku sektori interneti teenuste muutumine normiks. Eristumise jaoks vaja rohkemat kui infrastruktuur ja passiivne valmisolek IT-d kasutada.

Lisaks on toimunud muudatusi uuringu metoodikas, millel on Eesti positsioonile olnud negatiivne mõju: lisandunud on loovtööstuse ekspordi mõõdik, milles Eesti on 56. kohal, kõrgtehnoloogia ekspordis oleme 29.-ndal ning patentide arvult 41. positsioonil.

Mitmete Eesti IT uuringute autori Marek Tiitsi sõnul on mõned raportis välja toodud Eesti IT nõrkused juba muutumas krooniliseks. "Peamine tegur, mis ei lase Eestil IT potentsiaali täiel määral ära kasutada, on kvalifitseeritud IT spetsialistide puudus ning see trend on hetkel süvenev.

Vaata edetabelit

[rlv]

Huvitav on see, et meie oleme kõrge sissetulekuga riikide hulgas küll alles 25. kohal, aga Leedu ja Läti on omas grupis - keskmise sissetulekuga riikide hulgas - vastavalt 3. ja 6. kohal. Seega omas klassis meist palju edukamad!

[Tanel]

rlv, startisime peale taasiseseisvumist siiski suhteliselt võrdsetelt positsioonidelt.
On see siis halb, et hoolimata MaSu-st on meil kõrgem palgatase kui Lätis/Leedus?

[Goon]

Poh pole ve? See sama mis eesti oleks kaotanud 7 kohta missi võistlustel.

[lehm2]

Mis meetodite põhjal see edetabel ka koostatud on ?

[Tanel]

lehm2, eks sa vaata
http://www.weforum.org/en/initiatives/gcp/Global%20Information%20Technology%20Report/index.htm

[_l_l_]

Sellise pommiaugu kohta isegi hästi. Aga varsti veab Parts Estwini raames igasse mutiauku valguskaabli, jääb üle sellele rakendus leida.

[mTim]

ma ei tea, nende edetabelite järgi elamine on kah suht vale...

ei maksa ikka pilli lõhki ajada

[Noname]

Ärge nüüd heitke meelt, suusatamises ja it-s oleme lahjaks jäänud aga oleme ikka veel tugevad joomises, ainete tarvitamises ja üksteise mõrvamises

[korsten]

[Tomorrow]

[Tanel]

korsten, mõnes mõttes sul õigus, et Eesti ei tooda ju suurt tegelikult midagi ja ka suurt spetsiifilist ei ekspordi (nipet-näpet ei lähe arvesse)
Ehk siis Eesti Nokia on endiselt leidmata. Mis ametikohal ise töötad, kui saladus pole?

[Fatal1ty]

[inca]

Ainuüksi id-kaardi puudulik juurutamine on üks paras ämber, eriti kui arvestada asja potentsiaali. Ma pean minema panka oma sertifikaate uuendama!!! Või oli see KMA. Lihtsalt sellepärast, et keegi ei suuda softi arendada ja siis lõpuks pannakse lõpufaasis hoopis uus arendaja tööle. Nagu mida?
IT-spetsialistide kasvu pole aga niipea ette näha. Matemaatika on jätkuvalt ebapopulaarne.
Kurb on muidugi näha Eestit kohe-kohe "tsiviliseeritud" maailmast lahkumas.

[Tanel]

[Tomorrow]

[XYZ]

[inca]

Minul ei õnnestunud. Aga asi võib-olla selles, et ma peatasin nad ise. Natuke aega häkkisin ja siis vihastasin ennast seaks ja rohkem pole süvenenud. Vaatab, millal enam ilma hakkama ei saa.

[1dumbpcuser]

Prognoos: Eesti kukub maailma IT edetabelis veel
E24

[illukas]

[Tanel]

Ma siiski nii kriitiliselt ei suhtuks. ID-kaart on aidanud säästa kümnetel tuhandetel kodanikel kokku väga palju raha, rääkimata ajasäästust.

Windows osakaal on de facto Eestis ülivõimsalt enimlevinud klientplatvorm.

(HV, kui IT ja Linux lembeste inimeste kommuuni statistika näitel:
Windows 93,07%
Macintosh 3,71%
Linux 2,56%)

Firefoxiga ja Linuxiga on juba aastaid olnud võimalik ID-kaardiga toiminguid teha.
Kes juba Linuxiga sina peal on, need oskavad ka toe ID-kaardile seadistada, know-how'd on terve internet täis.

Loomulikult võiks sk.ee ja id.ee lehel vaikimisi olla toetatud ka Firefox brauser ja alternatiivsed operatsioonisüsteemid.

[illukas]

mõtleme teistpidi, miks on ülivõimsalt levinud ja miks läheb raha litsentside eest kauge mandri taha...
Firefoxi osakaal on paljudel lehtedel 50% ja rohkem. Firefoxi näitel mõtlesin rohkem sertifikaatide uuendamist ja lisaks on osad riigi süsteemid korralikult töötavad ainult IE-ga

[Tanel]

Jah, paraku see pole viimaste aastate probleem, juured peituvad kümne(te) aasta(te) taguses ajas, kui riik soosis Microsofti lahendusi ja Internet Explorer oli võitnud brauserisõja ja sel oli maailmas üle 90%-line turuosa. Kui neid erinevaid riiklikke süsteeme arendati, oli Firefox/Mozilla alles lapsekingades ja isegi nüüdseks kadunud Netscape'i osatähtsus oli suurem.

Eks see ole peamiselt laiskus ja otsustajate kallutatus otsuste tegemisel, kuid oma osa on siin ka eelarveliste prioriteetide seadmisel.
Riigiasutustele läheb lihtsalt väga kalliks kõikvõimalikele marginaalsetele platvormidele toe tegemine ja pragmaatilisem ja odavam on toetada ühte enimlevinud platvormi.

[inca]

Siia võiks nüüd poetada ka sõnakese Eesti kooma tõmbamisest peale aprilli rahutusi. Oxfordi turvainseneride sõnul oli meil lihtsalt olematu ribalaius ja väikeettevõtetele kohased süsteemid strateegiliselt tähtsates asutustes ja ettevõtetes.

[priitr]

Meie häda on selles, et süsteemid projekteeritakse 'liiga täpselt', nn normkoormuse jaoks; jättes vaid väikese varu suurema koormuse puhuks. Vt ka Digiretsept & teised temasugused. Samas on väga keeruline projekti eelarvestamisel otsustajatele selgeks teha, et koormus saab olema 100 operatsiooni sekundis, aga meie teeme igaks juhuks süsteemi jõudlusega 5000 operatsiooni sekundis ja see maksab 5x rohkem. Sellele lisaks vähendame edasisi riske kõrgkäideldavuse läbiva kasutamisega, selleks paluks veel 3x rohkem raha. Läheb läbi, ostate ära?