[Tanel]

link :: minut.ee


Viieteistaastane India tüdruk tuli välja ideega kasutada südamelööke ja kehasoojust mobiiltelefonide laadimiseks. Ehkki idee ei saanud kooliõpilaste konkursil IGNITE 2009 peaauhinda, huvitusid sellest Stanfordi ülikooli teadlased. Nad võtsid ühendust tüdrukuga ja tegid ettepaneku koostööks loomaks katseeksemplari, mille edasiarendus võiks ehk ühel päeval ka poelettidele jõuda.

[-TaNeL-]

Minagi olen sellist asja mõelnud palju aastaid tagasi. Pigem võiks välja käia idee, kuidas seda teha.

[teretalv]

selleasemel et korralik tuumajaam rajada minnakse ajuinvaliidsusteni ja otsitakse elektrit sealt kus see seda ära ei tasu, inimese keha soojust läheb inimesel endal vaja ja ka vool mis kehas on ei ole üleliigne

[mikk36]

teretalv, tuumajaamast ei ole kasu keset metsi ja laasi.

[Metsjeesus]

teretalv, pole vist kõige pädevam biokeemik või nii, eks?

[l2bukast]

[virks]

teretalv, ega selle idee/toote arendamine tuumajaamade arendamist seisma ei pane.

[mikk36]

Lisaks siis jah veel fakt, et inimkeha enamus ajast jahutab hoopis end, mitte ei soojenda.

[Terror]

[Ranirahn]

...

[ASSAA! elektroonika]

Tõsi ta on, et elusorganismidele on soojus pigem jääknähe, kui elutegevuse eesmärk. Probleem on ainult selles, et biokeemia vajab effektiivseks toimimiseks väga stabiilset temperatuuri 35-40 kraadi vahel ning organismide elektrilised signaalid on sedavõrd nõrgad, et nende tajumiseks on tarvis neid tublisti võimendada (va organismid, kes kasutavad elektrit kaitse/ründeeesmärgil). Lisaks veel, et inimeste nahatemperatuur on kuskil 20C kanti ning keskkonna temperatuur on reeglina ka sinnakanti (seda kõike elukeskkonna normide järgi). Ükski tänapäevane tehniline lahendus ei suuda sedavõrd väikese temperatuurigradiendiga (temperatuurierinevustega) efektiivselt temperatuurierinevusi kasulikuks elektrienergiaks muundada ning elektriliste impulsside võimsus on sedavõrd väike, et ka kõige lihtsama elektrilist energiat neelava julla toitmiseks läheks tarvis paljusid elusorganisme. Elusorganismide energia tuleb biomolekulide lagundamisest ning selle ülekanne ei toimu elektrienergia abil - elekter on vaid signaali edasikandmise vahend. Analoogia internetimaailmaga - KAT5 kaabli abil ei suudeta (ega tahetagi) toita ühtki tarvikut, kuna seal on vooluvõimsus ebapiisav.

Kes asja vastu huvi tunneb, siis lugege natuke EKG kohta ning lisaks võin veel täiendada, et elektriimpulssidest kehas on südame elektriline signaal võimsaim (amplituud on normaalselt <0,25 mV ja kestus <0,11 sekundit). Et kes vähegi füüsikat teab, oskab ehk arvutada, millist voolutugevust oleks tarvis, et kasvõi lihtlabase kvartskellale voolu anda (seda isegi ulmelise 100% süsteemi kasuteguri juures).

Tõenäoliselt pälvis teadlaste tähelepanu hoopis muu rakendus peale mobiiliaku laadimise, kuid selles artiklis pole mingitki infot selle kohta, millega need teadlased tegelikult tegelevad.

[mikk36]

ASSAA! elektroonika, üle CAT5'e saab ja toidetakse tarvikuid (valvekaamerad, switchid jne).
Tõenäoliselt saaks seda laadimisefunktsiooni kasutada ära just liigutamise ajal (a'la sportides, jalutades) kus keha tegeleb aktiivselt enda jahutamisega, niisama paigal istudes tõesti palju ülejäävat soojust ei tekitata ja peltieri elemendi laadse süsteemiga vaevalt hakatakse soojust su kehalt kokku korjama.

[teretalv]

minu idee ehk leiutis on selline: kasutada inimeste peal sama tehnologiat mida merelainete peal kasutatakse, et saada elektrit, inimese jäsemed tuleb varustada samasuguste seadeldistega mis on lihtsasti teisaldatavad nagu rulluisu käe ja põlvekaitsmed, kasutegur on suurem kui puhtast laiskusest saadud energia, teed natuke füüsilist ning su tervis paraneb ja saad selle eest ka mp3 playeri ja telefoni laadida, ei karda isegi, et mu idee ära varastatakse kuna kõik on laisad, et midagi üldse ette võtta....

[Piipz]

no Seiko käekellad juba ammu kasutasid/kasutavad kineetilist energiat. Tõsi küll, käekell ei vaja eriti palju voolu toimimiseks. Aga algus seegi. Sama teemat edasi arendades saaks vabalt näiteks moblat laadida. Jope, saabaste, pükste või kuhuiganes sisse aretada andurid jne.. Minuarust vägagi hea mõte.
Tuumaenergia on äge, põlevkivi ka, ise praegu kodus ilmselt kasutan seda põlevkivienergiat, et saaks seda juttu siia toksida. Kui aga lähen kalale või niisama kuskile matkale, siis on sellest vähe kasu, et mul kodus 220v seinast tuleb.

Otseselt südamest energiat võtta oleks muidugi kahtlane, ta küll koguaeg tuksub, kuid sealt energiat varastada poleks nii lihtne, kui kehast erituvast soojusest või muudest vajalikest ning pakun et enamjaolt ebavajalikest liigutustest.

Mul siit jala bussi peale 1.5km. Hommikul lappan 10 minutiga bussi peale. Selle aja jooksul hakkab ka väga külma ilmaga palav, miks mitte veits akusid laadida samal ajal

[ASSAA! elektroonika]

Inimesel kõige lihtsamini kasutatav energia ongi kineetiline energia ning tõenäoliselt enamus leiutisi seda energiat jäävadki kasutama (alustades tavalisest rattast kuni peenete elektromagneetikat kasutavate vooluallikateni välja).

[Betamax]

[teretalv]

[Betamax]

[Metsjeesus]

Inimese enda kehotemperatuuri ära kasutamine küll lollus pole, vaid praktiline (kui suudetakse tehnika vastavaks vormida). Samuti tõesti kineetiline ja mingil määral "elekter". Viimane on küll jällegi väga spets tehnika, sest päris mitmel asjandusel inimkehas on negatiivne potentsiaal nagu nt närvirakk puhkehetkel -70mV

[ASSAA! elektroonika]

Tõsi, kuid selleks peaks elektroodid otse närvirakkudele kinnitama (elektrilise välja neeldumine bioloogilistes vedelikes on märkimisväärne). Arvestatava energia saamiseks peaks neid elektroode olema sadades. Selle suuna kõige suuremaks miinuseks on see, et mis juhtub, kui võtta närvirakult tema negatiivne potentsiaal voolu tekitamiseks? Närvirakk kaotab võime funktsioneerida (närvirakk töötab pulseerivalt - K-Na kanalid pumpavad tarviliku potentsiaali saavutamiseks ioone vastavalt siis sisse või välja).

Mis puudutab kohasoojust, siis soojuserinevusi elektriliseks signaaliks on võimalik muundada kasutades Seebecki effekti (Peltieri element on selle vastand elektrilise energia abil soojusgrandiendi tekitamine). Kuid selle kasutegur on äärmiselt väike, lisaks sellele, et kätte saadakse sellest lahendusest vaid millivoldid. Kes füüsikast mäletab, siis soojuslik energia on kõige suurema entroopiaga (madalaima kvaliteediga energia). Madalaima kvaliteediga energiast suure kvaliteediga energia tootmiseks tuleb seda madalaimat energiat kasutatada meeletutes kogustes. Piltlikuks võrdluseks - soojusenergiast elektrienergia tootmine on võrdne jõe ülesmäge voolama panemisega (a la 1L vee ülespumpamiseks peab alla voolama vähemalt 3L vett - kasutegur 33%). Lihtsalt arvutusteks - kahe kõige suuremat potensiaalide vahet tekitavate metallipaari Bi-Sb (mis ise on juba äärmiselt kallid metallid) vahel tekib 100K temperatuurivahe korral pinge 12.5mV. 10 kraadise temperatuuri vahel on see vastavalt väiksem. Lihtsa matemaatika järgi peaks 1V kättesaamiseks elemente olema üle tuhande. Lisaks piisava voolutugevuse saavutamiseks peavad üksikud elemendid olema piisavalt suured.

Mis puudutab elektrienergia saamist mobiilsetele elektroonilistele seadmetele, siis ma panustaks investeeringutes kineeriliste energiat ärakasutavatele lahendustele.

Btw, Seebeck oli Tallinnast pärit Balti-sakslane.

[Chaza!]

Enda kehasoojuselt paneks tööle kõu ja wifi ruuteri ja siis koguaeg enda ümber nett levib.