[saihtam]

[Forss]

Ma teeks nagu pois11 ütles.

Lihtsalt AP kasutamisel tavaliselt (odavatel) lisa LAN porte pole.
Kontoris võiks paar LAN pesa ka olla wifi kõrval.
Sel juhul saab ka sama wifi nime jätta ja seadmed ise ühendavad tugevama külge.

[saihtam]

[bladerunner]

Füüsiliselt on alati eraldi võrgud, MESH seadmed lihtsalt suudavad kliente automaatselt seadmete vahel ringi kolida veidi targemal moel.

Põhiruuteris ja AP-s võid muidugi samu võrgunimesid kasutada, lihtsalt soovitan panna 2.4GHz ja 5GHz võrkudele erinevad nimed, on lihtsam endal aru saada, kus võrgus asud ja vajadusel jõuga ühenduda.

[Alan]

[kaabakas]

Pudru ja kapsad.

Ruuter on seade, mis liigutab pakette kahe võrgu vahel. Näiteks sisevõrgu ja interneti vahel.
Switch on seade, mis liigutab pakette ühe võrgu sees. Näiteks kahe koduarvuti vahel.
AP on seade, mis liigutab pakette ühe võrgu sees, aga kaabli ja eetri vahel. Näiteks läpaka wifikaardist tulevad paketid ruuterisse.
Kõigel sellel pole midagi pistmist sinu wifi nimega.

See teenuspakkuja aparaat, mida tavakasutuses ruuteriks nimetatakse, sisaldab kõiki kolme funktsionaalsust. Aga kui sulle tema sees olevast AP'st väheks jääb ja sa tahad wifi leviala laiendada, siis ei tasu sul võrku lisada täiendavaid ruutereid, kui sa ei oma head ettekujutust sellest, mida sa teed. Lisad AP'sid või seadmeid, mida saab ametlikult AP'ks konfida.

Mesh on eelkõige sõna, millele turundajad on tekitanud imelahenduse maine. Praktikas tähendab mesh sellist lahendust, kus AP'd ei ole võrku ühendatud kaabliga, vaid sedasama eetrit pidi. See tähendab, et AP'd peavad ära mahtuma eetirisse, kus sul juba endalgi kõige parem elu ei olnud. Parimal juhul tähendab see, et eetri läbilase väheneb kaks korda, rääkimata muudest võimalikest probleemidest. Seega kui sul on vähegi võimalik AP'sid kaabeldada, siis sa teed seda ja meshi peale mõtlema ei hakka.

Kui see kõik on liiga keeruline, siis Telia rendib sulle valmislahenduse.

Ostad või rendid, ise tead, aga kui sa lähtud kirvereeglist, et kahe AP vahele võiks jääda kolm seina, ja klientseadme ja AP vahele mitte rohkem kui üks sein, siis väga mööda sinu tulemus ei ole.

[indrpo]

saihtam, Eeldan, et tehnik paigaldas sulle X2 ruuteri? Seega oleks võinud ta sulle kohe ka ikkagi smartwifit soovitada, 3€ kuus pole teisele korrusele 1 tugijaama eest palju. Kui tahad kangesti osta, võid selle lepingu lõpetada ja jääkhinnaga kinni maksta. Muud hüved selle seadmega seoses on kodulehel. Samuti ei pea häälestamisega vaeva nägema, võrk on sama ja seadmed liiguvad ruuteri wifist ilusti tugijaama.
Telli kodulehelt smartwifi, vali sul on x2 olemas, vali 1 seade, pakiautomaadist saad kätte ja pista teise korruse netikaabli külge, automaatselt uuendab, seadistab ja toimib.
https://www.telia.ee/era/koduinternet/smartwifi/

Ma olen teemas palunud, et ei soovitataks mingeid X ruutereid maja peale laiendajateks aretada, puhas tehniku rõõm käia putru parandamas ja arveid kirjutamas. Keegi personaalselt soovib oma võrku majandada, siis vähemalt ostku mõni AP või mesh komplekt ja lülitagu telia ruuteri wifi välja. Kõik siin ei ole tehnikaspetsid.

[trebla]

[indrpo]

Lihtsalt trükivead on tekstis, Telioni peaks olema EsTelefonEliUNEstTelkmTeliun. Släng võib olla tore aga tegelikult siin arusaamatu.
Tänase seisuga on ettevõte Telia ja üks asi on selge, ruutereid ta ei tooda. Tegemist on erinevate tootjate seadmetega, mis on kohandatud isp seadetele.

Praktikas, Telia võrk on vaba igasugustele seadmetele, ei pea alustama mõnest supported ruuterist vaid osta turult.
Ma leian, et kasutajad ja soovid on erinevad.

[RCC]

[High-Q]

seni kuni tugijaamad räägivad üldlevinud ja sama 802.11 standardit, broadcastivad sama SSID nime samade krüptoparameetritega, siis ei "teki" sul mitu võrku. Sinu seade näeb oma nimistus ühtainsat, seda mida ta arvab olevat tugevama signaalinivooga. Sinna sa ühendudki. tugijaama tootja siinkohal ei mängi rolli, võid mixida telia x2-te koos mikroobide või unifitega või d-linkide jt asjadega. ei pea ühte või teist välja lülitama. võib lihtsalt lisada, ja mida rohkem tugijaamu (kui on eraldi sageduskanalil), seda parem, sest üldjuhul on siis lõppseadmed saatjatele füüsiliselt lähemal.

Mesh on okei, kui nii saatja poolelt kui vastuvõtja poolelt kasutatakse kahe raadioga seadmeid, kus äärel asuv tugijaam kasutab ühte raadiot magistraalühenduseks peatugijaamaga ja teist raadiot klientide ühenduse tekitajaks.
meshi idee on tuua uus saatja kaugele kliedile lähemale, et eemaldada võrgust aeglaseid (väga madala RSSI nivooga) tarbijaid. Kauged/nõrgad tarbijad on nr1 koduse wlan jõudluse "killerid", sest nende serveerimiseks kulub väga suur hulk airtime'i.
kui võimalik, muidugi vii kaabel ja pane mesh asemel tavalise tugijaama (eraldi sagedustel), aga tingimuste, kus real-time jõudlus ei ole primaarne, käib mesh kah. Küll võiks igasugu gamingu idee meshiga prükkarisse visata.

2,4Ghz ja 5Ghz (ja 6Ghz, kui vastavad seadmed on) eraldamine on mõistlik, et käsitsi eraldada kiired vennad aeglastest. Siis saaks hoida lahus seadmed, mis ei vaja riba, aga vajavad accessi (igasugu sensorid ja targa kodu seadmed, telefonid või arvutid, mis ei vaja pidevat mahukat andmeedastust) ja omakorda seadmed, mis kindlasti vajavad rohkem ribalaiust (konsoolid, telekad jms) või reaalaja jõudlust/paremat viitaega.

[indrpo]

High-Q, Täpselt nii see peaaaegu on. aga
1. pane hunnik erinevaid APsid elamisse ja proovi kui mugav on kolme korruse vahel liikuda. käidki igal korrusel ja ühendad uuesti oma sama nimega võrku, et reaalselt ka lähimas ja kiiremas tugijaamas istuksid?. Ei ole vähe olukordades olnud kus tiksun 0 korruse tugijaamas kuigi igal korrusel tugijaam olemas, liikudes, see sujuv automaatne üleminek pole.
2. Mesh ongi ok, nimetagem seda siis Meshiks tehnoloogiliselt või mitte. Oluline point, et võrgus on kontroller, ja tugijaamad on võrgus, kas siis kaabliga või üle sama wifi. Lihtsas keeles, on kontrolleris määratud nõrgim signaal ja kui liigud teise tugijaama levialasse, kus on tugevam, siis klient sinna kohe ka kukub ja ei teki pausi ega levi kadumist vahepeal. Ühenduse enda kiirusest või muust põletavast ei tahaks siinkohal rääkida, eriti Gameingust. Siis on juhe vaja arvutisse pista mitte wifiga leiutada. Wifi on liikuvatele seadmetele.
3. 2,4 ja 5Ghz võrgu eraldamine on mõistlik kui sul on see hädasti vajalik või mõni seade nõuab seda. Näiteks mõni pesumasin, tolmuimeja või muruniiduk vajab AINULT 2,4 võrku, seega pead eraldama. Kui ükski seade kodus ei nõua seda, siis tuleks pigem kontrolleri poole vaadata ja määrata Prefer 5Ghz ning muud leviparameetrid, et kõik kiired seadmed tiksuvad automaatselt 5Ghz peal, ja need mis nutusemad 2,4 peal.

Mis kogu jutu point on, tee endale elu võimalikult lihtsaks, häälesta mis häälestada annab aga 1 nimi ja 1 parool ehk 1 võrk.

[High-Q]

[indrpo]

Ok võibolla on siin tehnilise taibuga inimesi kes su jutust aru saavad aga doh. sa ei ehita ju sõbrale sellist võrku millest ta aru ei saa, ta ei taha sirvida erinevate tugijaamade vahel käsitsi, aru saada sellest, mis käib 2G võrku ja mis 5G
Siin peaks teemaks olema lihtne koduinternet ja sa paned selle kõik nii lihtsalt tavakasutajale käima kui võimalik.

1. Kontroller võrgus ongi see mis ütleb, et kui sa kukud 5Ghz levialast liiga nõrgale signaalile, siis istud 2,4 peal, kui sa liigud uue tugijaama levialasse siis seal öeldakse, et hei, mul on siin taas 5Ghz ja piisava signaaliga, astu sinna. Suhtlus võrgus ei ole ühepoolne ehk klientseade, ikka kahepoolne, ka võrk suhtleb kliendiga. Kui sul on erineva vendori "ruuterid" tugijaamad siis need ei suhtle omavahel, ei saagi panna suhtlema, ainult klientseade omast tarkusest käib plõksimas, et kas sul on midagi paremat anda kui 2,4. Isemajandatavaid mesh lahendusi on palju, 1 tugijaamadest ongi vaikimisi kontrolleriks, kes näpib, siis ubiquitil viisakas kontroller olemas, leiab ka kallimaid.
2. ka nutividinad ja telerid on targemaks muutunud, kõik ei istu ainult 2,4 peal. Siiski ka mina olen teinud täiesti eraldi "nutividinate" wifi 2,4 peale ja siis "koduwifi" nii 2,4 kui 5 peale, seal aga mänginud erinevate parameetritega nii, et seadmed liiguks sujuvalt vastavalt määratule. Ja siis on need erilisemad võrgud kus tõesti muud peale eraldamise teha ei saa või on tehniliselt keerukam. Praktikas ma ei tahaks hakata varsti kolmandat Wifi6(e) võrku looma kuhu kolmandat sorti seadmeid ühendama hakata, tundub liiga manual.
3. tõsi klientseadmete wifi kiibid võivad kohati mõne võrgu kiiruse alla tõmmata.. aga tuleb personaalselt läheneda.

[High-Q]

kontroller ei tee kahjuks midagi, üldjuhul otsustab siiski lõppseade. jah, on olemas eraldi mittestandardsed extensionid a la Aruba "client match", aga see töötab pisut teisiti. See töötab selliselt, et tugijaamad koguvad klientide signaalinumbreid (ja näiteks ka koormusnäitajaid) ja kui leitakse, et mingi vant istub tugijaama taga, mis ei ole optimaalne, siis saadab AP konkreetsele tarbilaja paketi infoga "hei, ma kohe lõpetan enda töö, palun lase lesta". Kuna säärane terminate frame on väga mõjuv põhjus, siis sellele klient ka kuuletub ja vahetab jaama. Mõneks ajaks (default vist oli 30 sek) paneb aga vana "kehvem" tugijaam kliendi blacklisti ja sinna ühenduda ei lase. Võibolla on sarnaselt töötavaid extensioneid teistelgi suurtel tootjatel (Aruba küll rõhub, et pole, aga noh, marketingijuttu ei tasu alati usuda), aga kindlasti mitte koduklassi seadmete pakkujatel.

bandsteering muidugi toimib, aga bandsteering on üldjuhul kasulik siis, kui vastuvõtu RSSI nivoo on enamvähem sarnane, või siis olgugi, et nivoo on väiksem, siis ühendub 5G puhul seade kõrgema kiirusprofiiliga (PHY rate) ja et eelistataks seda. aga bandsteeringu jaoks ei ole vaja mitu tugijaama, saab ka ühega hakkama ja bandstreering on enamikel uuematel seadmetel by default sees.

ubil ei ole tegelikult kontrollerit on unifi haldustarkvara, mis majandab ja sünkab konfiguratsiooni, aga see ei pea taustal töötama, sest tugijaamadel on kõhus töötav konfiguratsioon sees. ainus olukord, kus unifi tarkvara kättsaadavus on vajalik, on olukorras, kus kasutatakse unifi sisseehitatud külaliste landing page'i, sest just seal klikkab klient nupukest "connect" ja kuidagi see veebiserveri info peab ju jaama saabuma.

[indrpo]

High-Q, Kas see tähendab seda, et tellid netijuhtme korterisse/majja ja selleks, et üldse mõnel telefonil ja süleril wifi toimiks rahuldavalt, tuleb paari tonni eest ekspert tellida, kes paigaldab enterprise seadmed. Ma arvan, et siiski mitte.
Kui nii on, milleks siin teemas nii detailidesse minna?
Ma saan aru, sa tegeled selle teemaga ärimajades kus on kasutajate hulk ja nõudmised vastavad?
Seni on raua poolest nii Airties kui Ubi mõlemad rahuldavad, kuniks pole lihtsalt labaseid tarkvarabugisid mida koduelektroonikal siiski vahel esineb ja mida on vaja personaalselt lahendada.

[High-Q]

oh ei, sa said absoluutselt valesti aru.
vastupidi, selle asemel, et hakata olemasolevat ruutersisse sisse ehitatud wifit välja lülitama ja kõike uuesti ehitama, võibolla tasuks olemasoleva telia seadme wifi töökord alles jätta (võiks ausalt öeldes SSID nime vahetada, sest paljud klientseadmed ei näita välja täispikka nime ja neid mac aadressi lõppe kortemajas huupi otsida on tüütu) ja uusi lisada JUURDE nõrgemate alade katmiseks. wifi seadmed ei pea olema sama tootja omad. On olemas standardid, millele kõik peavad vastama.
vastupidi, selle asemel, et kallist elukat osta, võiks veidi lugeda raadiovõrkude ehitusest ja pigem kulutada aega planeerimisele, mitte brandi tagaajamisele. Jah, kui uut (näiteks juurde) vaja, siis võiks siiski alustada mingist mõistlikust miinimumist, aga sedagi võiks hinnata oma lahenduse järgi. Kui seadmeid palju ja nõuded suured, võiks tõesti min wifi5 4x4 alustada, väiksema arvuga seadmetel saab ka 2x2 hakkama. Suuremas (mitme korrusega) eramajas võiks siiski rohkem kui üks saatja olla, eriti kui olemasoleva asukoht ei ole optimaalne. eriti see on vajalik siis, kui kasutuses on üsna perimeetri äärel olevad seadmed (näiteks õues videovalve kaamerad või kaameraga uksekell) või tahetakse ka terrassil wifitada.

wifi maailmas on paar asja väga olulised (normaalseks opereerimiseks).
üheks olulisemaks faktoriks, et seadmed stabiilselt saaks töötada, on PHY rate. PHY on kunn. See on siis rezhiim/kiirusprofiil, millega lõppseade lepib kokku tugijaamaga. See sõltub RSSI signaalist, müranivoost. windows raporteerb seda kui Link speed (receive/transmit). neid on kusjuures kaks, üks saatmise ja üks vastuvõtmise poolet. mõlemad on olulised. ainus konks on see, et PHY rate üldjuhul ei arvesta naabruses asuvaid konfliktse sagedusega jaamu (natukene küll, sest müramarginaal siiski tõuseb) ja tiheasustusalal võiks lisaks ka naabreid jälgida. Aga selle info saamiseks aitab suvaline wifi analyzer telefoni äpp, see raporteerib ilusti ära, kas ja kui palju "konkurente" ümberringi elab.
üldiselt on nii, et mida kõrgem PHY, seda parem kogu elu. nii läbilaske võime, latents, airtime suhteline kasutus, seda rohkem mitut traadita seadet ilma suurema mõjuta võrk mahutab, jne

Kui ikka tänapäevaklassi 5Ghz toetava seadme PHY rate langeb alla 50-75mbps (Sedagi 1x1 kliendil), siis võiks ikkagi peeglisse vaadata, et äkki ma peaks ise midagi tuunima, mitte "see pagana wifi kärakas ei tööta" viriseda, sest üldjuhul sellises olukorras see kindlasti wifi saatja viga ei ole. Ühte, mida kindlasti säärases olukorras teha EI OLE vaja, on saatjat tugevamaks keerata. see teeb ainult olukorra hullemaks.

või toome näiteks wifi suhtes väga tüüpilise näite: tavalise magalarajooni raudbetoon maja. paljudel sellistes on ruuter ideaalselt koridoris ilusti avatud seina peal, et olla võimalikult võrdsel kaugsel seadmetest? ei, ikka istub kuskil kapiriiulil peidus või kuskil laua all tolmurulle kallistamas. Kui mitu betoonseina vahepeal ees, siis võibolla tasuks kaugemasse nurka veidikene midagi juurde panna, et lihtustada olemasolevate seadmete elu ja et seadmed äärepeal mõistlikult elada saaks.

aga, inimesed siin ostavad uhkeid i9 protsessoreid, neljakohalise hinnalipikuga videokaarte. Kui ikka 200+ ruutu eramaja, targa kodu ring peal, kõik ventiseadmed ja küttetermostaadid käivad üle wifi, erinevatel laudadel mitu hammustatud õuna, igal pätakal oma konsool ja viimane iföön, küljeluu telu pingib feisbookist iga minut ja tont teab mida veel, siis äkki leiaks selle mõnisada eurikut, et oma sisevõrgu veidi tsiviilsemaks teha? kas seda on väga palju nõuda?

ehk siis enne kui "raibe ei tööta", võiks ise veidikene ennast kurssi viia ja/või asjatundjatelt nõu küsida. minna poodi ja osta kallim seade, lootes, et see midagi paranab, ei ole kindlasti lahendus.

[ufo56]

[GGertK]

Küsimus targematele:
Ca 2000 algul ehitatud majas olukord järgnev:
Alt switchist (100MBit) läheb ülesse tubadesse nett laiali, aga igas toas on max neti kiirus 50MBit --> Samuti on igas toas netikaabli augu kõrval ka telefoni auk, kas saan õigesti aru et selleks et mõlemad augud töötaks on ülesse toodud üks juhe jaotatud ennem seinakontake kaheks, et läheks vähem kaablit aga saaks mõlemad otstarbed kaetud. (PS! Pole veel hakanud seinas olevat internetipesa laiali lammutama, aga on plaan, sest tõenäoliselt tahaks selle poolitamise jälle üheks tagasi pista(peaks olema võimalik minu arusaamiste kohalt)

Samuti ennem kui sinna alumisse switchi jõuab internet, on ruuterist tulev ots taaskord pooleks jaotatud - üks osa Switchi ja üks osa kuskile eraldi veetud..
Nett ruuteris 200/200 --> Switchi jõudes 100/100 --> Teisele korrusele jõudes switchist 50/50

Kui need kaks poolitust(switchi juures) ja teise korruse internetipesa juures ära kaotada, siis peaks teoreetiliselt igasse tuppa jõudma 200/200 interneedus ilusti kohale.
Tehke parandusi kui kuskil puusse panen või midagi selgusetuks jäi. Enim tahaks kinnitust, kas telefonikaabli otsasid on sellisel moel kasutatud nagu kirjeldasin.
PS! Kui Tartus Ihaste kandis mõni tubli AHV mõned kaablid taas kokku saaks "crimpida" oleks eriti super, võib mulle ps'i kirjutada, saab ka tasustatud.

[somnambuul]

Switchi on ka uut vaja, praegusest ju üle 100 läbi ei tule.

[GGertK]

Põhimõttelist jah - sellepeale on mõeldud, aga põhjus miks ka gigabitisest switchist täna rohkem ei tule on ikka see, et juhe läheb ennem switchi jõudmist kaheks.

[somnambuul]

Jah, poolikust juhtmest üle 100 läbi ei tule. Kuna sul hetkel tuleb üldse max 50 läbi, siis kuskil võrgus half-duplex seade. See switch on ka 2000 algusest? Äkki peakski siis selle vahetusest alustama.

[GGertK]

Mu parim katsetus:
Vedasin otse Telia ruuterist(kust saan 200/200 kätte) -> Läbi Gigabiti switchi(ilma igasuguse poolituseta) nendesse samadesse juhtmetesse mis täna ülesse korrusele tulevad. Lagi oli 100/100 mis ülesse jõudis. (Testisin ka et kas minu gigabiti switchist otse võttes saan 200/200 kätte - sain, ehk vahelüli ise midagi ära ei kaota, aga teel teisele korrusele läheb pool kaduma)
See üks stand-alone juhe, kust varem siis tuli 200/2 läbi, oli nüüd läbi gigabiti switchi endiselt 200/200. (see Stand-alone mis teisele korrusele läks sai kunagi hiljem veetud ja tollele kindlasti telefoniauku ei ole)

[High-Q]

vanasti oli jah laisa/säästu kaabeldamise viis viia kahe CAT kaabli asemel üks ja neli paari kaheks splittida. kuni 100mbps ju töötab. tavatelefon (PSTN) vajab ainult ühte paari. vanasti sai lausa a-kaablist osta spets valmis jätkukaableid, kus ühes otsas 8 soont rj45 ja teises ostas kahe peaga "lohe".

mingit 100->2x50 jagunemist ei ole. arvutivõrk nii ei jagune. Kui mingit QoS mehaanikat ei ole, siis jaguneb üldjuhul ruuter/tulemüüri läbivate sessioonide alusel. ehk kui kaks jorssi tõmbavad tavalise 1 lõimega FTP-ga tavalist binary rezhiimis, siis enamvähem jaguneb kaheks (sõltub ka muidugi teisest osapoolest), aga kui üks mõtleb, et krt, paneme 100-lõimega peer-2-peeru täie auruga tööle, siis teisele ei jää midagi alles (jääb alla 1% kogu ribast).
ehk siis viisakas oleks: alumine ja ülemine 100mbps switch utiili, vahepealne kaabel punud tagasi 8-kiuliseks kokku, mõlemasse otsa tavaline gigabitine switch (portide arv vastavalt nõudele, ja kui kui kaameraid või wifi tugijaamu vaja, siis võibolla vastav seade isegi PoE toega). Kui ühenduse ruuter juba gigane (suure eeldusega on, muidu ei saaks ju üle 100M paketti normaalselt pakkudagi) ja ruuteris vabu porte on, siis all midagi vaja ei ole, viid sama patchi ruuterisse või vahepatchidega pikendad korrusevahelist kaablit.

üldiselt oleks otsekaabli (mõlemas otsas rj45 isane pistik) asemel viisakas teha seinapesadega (või mingi paneeliga), mitte nii, et seina vahelt piilub paljas rj45 pistik. märksa asisem on majandada. Kui vaja emba kumba seadet veidi eemale viia, siis saad lihtsalt uue jätkukaabli osta. aga see on minu arvamus. mõni ostab ema-ema ja saab ka nii.

seinapesadega eelis on ka kodu iseputitajal. kui rj45 kaablitange ei ole, siis normaalselt sa rj45 otsa ei tee, aga pesadega on lihtsam. punchdown tool on küll tore ja lihtsam klõpsutada, aga väike/peenema otsa kruvikaga saab ka hakkama. paljudel pesadel on ka kohe taga värvikood peal, ei pea midagi meelde jätma.

PS: ära siis unusta märgistada. väga igapäevane on olukord, kus lae vahelt piilub pundar rj45 kaableid ilma ühegi infota kuhu kumb läheb.

[GGertK]

AS IS:
https://www.upload.ee/image/14404170/Screenshot_2022-08-10_at_17.08.30.png

Mu proovitud stsenaarium, kus kõik võiks toimida, aga teel teisele korrusele on ikka mingi anomaalia minu jaoks. Teisel korrusel rohkem ruutereid ei ole(eeldusel et keegi kuskil kipsivahele seda ei ole pannud
https://www.upload.ee/image/14404179/Screenshot_2022-08-10_at_17.13.28.png