[jeesus188]

MaXakas, reguleerimisnupp tiri välja

[MaXakas]

Tirisin, esipaneeli sain kätte ka... Saan praost nii palju piiluda, et anduri juhtmed termostaadini jõuavad... Mõõdaks anduri takistust... Kontrolliks, kas klemmikruvid ikka kinni... Vahetaks termostaadi just-in-case välja... aga ei viitsi, kuna raam on termostaadi külge germeetikuga liimitud

[jägaja]

Lõika noaga lahti see hermeetik.

[von Wu]

Küsimus karkassehitise seestpoolt soojustamise kohta.
Sahver + peller + eeskoda. Kokku 3 välisseina. Praegu on seest väljapoole voodrilaud, aurutõkkepaber, 100 mm kivivill 10x10 prusside vahel, tuuletõkkeplaat, tuulutusvahe, voodrilaud.
Plaanis eemaldada sisevooder ja aurutõke ning panna villa vastu prusside külge alumiiniumkattega 30 mm PIR plaat, selle peale distantsliistud ja voodrilauad tagasi.
https://www.ubakus.de/u-wert-rechner/? lehekülje järgi kastepunkti ei ole, aga alates 70% õhuniiskusest hallituse oht. Kuidas kommenteerite? Küte (elektriradikas) on praegu ainult kuivkäimlas, mis on plaanis suvel WC-ks konvertida. Kas ventilatsiooniks piisab värskeõhuklappidest või peab ventilaatorid ka panema?

[jägaja]

Miks tahad seda ümber üldse ehitada? Et kas too kodutunde plaat peaks natuke soojapidavust juurde andma, e selle mõttega?
Fresh klapp toimib ainult siis, kui sul on ka toas korsten, mis selle klapi kaudu õhuringluse aitab tekitada.
Seega oleks mõistlik juba soodsam "keraamilise" sisuga ventseade paigaldada, mis ventileerib mõlemat pidi. Ehk siis reaalselt vahetab ruumis õhku. ( https://ventilation-system.com/product/twinfresh-s60 / juhend https://espak.ee/wp-content/uploads/2013/09/Vents-Comfo.pdf miski 350€) (Leian neid veebist tuulates soodsamaidki link )
Või värskeõhuklapp ja teise kohta väljatõmbe vent..Aga miinuskraadidega pole see ju hea lahendus.

[von Wu]

Soojapidavuse lisamise mõttega jah. Praegune lahendus hoiab minimaalse kütmisega ~8-10 kraadi välistemperatuurist kõrgemal. Sel "talvel" muidugi vahet pole, aga normaalsel talvel hakkavad mõned asjad ära külmuma.
Väljastpoolt lisasoojustamine oleks juba palju suurem ettevõtmine.
See ventseade paistab päris huvitav, uurin. Kas see oleks klapist mõttekam ka plusskraadide puhul? Lähemal ajal vaja pliidi kohale kubu panna, aga kusagilt peab ju õhku asemele ka tulema.

[jägaja]

Neil on suveks suverežiim, ainult imevad ruumist välja, kuid endal analoogne ja aastat kaks kerinud automaatselt. Sain väljamaalt soodsa hinnaga.
Varem mul vannitoas oligi ainult väljatõmbevent, suht lärmakas. Et õhk vahetuks oli tehtud värskeõhu jaoks eraldi fresh avaus ka veel. Aga noh, jahedal ajal mingitki sooa tagastab. On ka sellised, millel väline küttekeha talveks aga hind pole mõttekas.

Selline on tegelikult veelgi parem, https://www.kliimaseade.ee/toode/vl100u5-e/ , sellise eest küsitakse 500-550€ kuid olen ka alla 400€ hindu näinud.

[rex]

Päris huvitavad vidinad. Mõtlesin just ise magamistoa fresh-avasse mingit õhu sisse-välja liigutajat ehitama hakata. Et topelttorusüsteem ja mingi 80mm ventikas keskelt sisse puhuma. Samas mind soojustagastus ei huvita, tahakski just magamistuba jahedamaks. Radikad pole regullitavad ja alternatiiv on neile villamattidest katted ümber teha... Võimalik, et tuleb mõlemad variandid kasutusse lasta. Avasse oleks lisaks veel summutit ka vaja, kuna liiklusega tänava poolne külg. Soojusvaheti kärg iseenesest summutaks, aga mulle pole soojusvahetit vaja...

[Mobileman]

Ilmselt mingi paks poroloonitükk juba summutaks ja samas laseb õhku läbi. Ventileerimise juures tasub arvestada seda, et mida rohkem kütteperioodil ventileerid, seda kuivamaks õhk toas muutub. Liiga kuiv on ebameeldiv ja ka ebatervislik. Toas õhutemperatuuri alandamiseks pole just hea variant. Ilmselt annaks ka praegune radiaator reguleeritavaks teha, sõltub sellest kuidas on torud ühendatud (võid pildi teha).

[maty]

Köögis tapeedi eemaldamine. Pealmised kihid peale esimese kihi sain kerge vaevaga eemaldatud, piisas sooja vee pihustamisest. Esimene kiht tundub nagu veekindel tapeet. Läheb ilmselt mitu sada aastat enne kui pahtlilabidaga saab kõik maha nühitud. Kas aurupesur aitaks? Tartus Cramos pole, väga ei kipu ostma K-Rautast/Bauhofist 200e aurupesurit. Ideid? Vaja kõik see s-tt maha saada ja sein valgeks värvida.

[Smati]

Decorast selline naeltega rull. Agressiivselt üle rullida, siis imbub vesi tapeedi alla. Võtab palju aega ja peab need augukesed üle pahteldama. Endal oli elutoas kaks kihti mingit veekindlat vinüüls*tta.

[maty]

võtsin Decorast https://www.decora.ee/38765-tapeedi-perforeerimisrull-15cm ja Ramirendist https://www.ramirent.ee/tooted/ehitusseadmed-12/vee--ja-tolmuimejad-pesurid-183/aurupesur-elektriline-1-faas--2570
Kõik s-tt tuli ilusti maha. Nüüd kruntvärv ja niiskuskindel valge seinavärv peale.

[Janis]

On korter. Plaanitakse hakata torustikku vahetama. Kas omanikul on õigus nõuda pärast algse olukorra taastamist? Kirjas, mis laiali saadeti, oli aru saada, et ka eeltööd tuleb ise omade kuludega teostada
Ühistu nagu andis mõista et nad lasevad ainult torud vahetada ja muu neid ei huvita

[Smati]

Torustik on ühistu vara ja neile peab tagama ligipääsu. Vähemalt üldiselt keegi ei hakka sul remonti seal tegema. Suhteliselt kiire ja robustne töö, kui on teenindusluugid jäetud, siis vast üritatakse selle kaudu teha, aga kui kinni ehitatud, siis läheb tiigersaag seina ja sulle jääb pahteldamis ja värvimisrõõm. Põhiteema ongi see, et omanik peab ühisvarale ehk kütte, vee ja kanalisüsteemidele võimaldama juurdepääsu.

[Janis]

No niipidi tundub loogiline jah. Praegu on aga olukord selline, et täna saadeti info laiali, homme toimuks koosolek ja ala järgmisest nädalast läheks töö lahti.
Ma ei soovi küll mingi sellise etteteatamise ajaga lambist vannitoa põrandat või seina lammutama hakata ja pärast seda uuesti lappima. Oleks siis mingi mõistlik aeg seda ette teada....

[Mobileman]

Eks asjad käivad nii nagu enamik majaelanikke tahavad ja ühiselt otsustakse. Mul kunagi tehti nii, et vannitoas laest põrandani torude šaht lõhuti lahti ja pärast ehitati kipsplaadiga kinni, viimistlemine jäi igaühel enda oragniseerida.

[sakinaga]

https://www.riigiteataja.ee/akt/109052017015?leiaKehtiv

Vanasti oli kohustuslik 7 päeva ette teatada koosoleku kokkukutsumisest, praegu seadusest seda rida ei leia

[connor]

https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019024?leiaKehtiv lõige 5.
7 päeva on ikka sees, korduskoosolek on kahe päeva pärast

[sakinaga]

[rex]

[Mobileman]

Ühistu esindajalt peab uurima kuidas antud teemal ühiselt kokku lepitud on (kui on). Mõnes majas on kokkulepe, et keegi ei või mitte midagi küttesüsteemis ringi ehitada, nõusolekut ei anta. Mõnes võib siis kui lased projekti teha, mõnes tee mida tahad... 1-torusüsteemidel enamasti (on erandeid- tavaliselt painipaigad, vannitoad) on möödaviigutoru olemas, aga kümneid aastaid tagasi paigaldatud ventiil ei ole enam töökorras (samas võib olla võimalik töökorda saada).

[rex]

Siin on ka mõnes korteris julmalt ära vahetatud. Eks näis. Naksuvaid ja solisevaid kahekordseid plekke väga ei ihalda ka malmide asemele, siis juba pigem aluribikad.

Pole siin hetkel mingit möödaviiku - toru tuleb alt, käib läbi radika, läheb läbi seina naaberkorteri magamistoa radikasse ja sealt alla tagasi (5/5).

[Smati]

Seal tuleb see tore asi, et need uued, ilma liiniseade kraanideta ja kütteprojektita, annavad palju rohkem sooja, kui vanad malmid. Ja eks inimene paneb ka suuremad, kui peaks. Tulemus on see, et majas on küttetasakaal ära, kui esimesel vahetab enda vanad uute vastu, siis viimasele ei pruugi sooja enam jõuda. Samas esimene kütab korteri väga kuumaks. Ja siis on kogu majal sisekliima paigast, tekib kondens, hallitus, korterid kütavad erinevalt. Ühesõnaga suur jama võib tulla, kui lampi radikaid vahetada. Lisaks kuna malmid on ilmselt sitta täis ja kui majas kogu süsteem vahetamata, siis varsti on su uued plekid ka sitta täis ja vesi läbi ei käia. Alustatakse ikka keldrist, magistraalide vahetuse ja soojasõlme renoveerimisega ning siis vahetatakse radikad.

[Mobileman]

Kui päris õiesti teha, siis neid asju peaks kompleksselt tegema, radiaatorid ja torud mõjutavad soojussõlme seadmete valikut.
Eks seda sodi vanades süsteemides ikka on, püstikutele/radiaatoritele saab läbipesu ka teha kui püstikutel toimivad kraanid olemas on (või need paigaldada), 1-torusüsteemi korral peaks läbipesu efektiivsus olema ka suurem kui 2-torusüsteemiga. Mingi soovitus vist oli, et kord 10 aasta jooksul võiks suletud süsteemi korral läbipesu teha. Läbipesu tehakse ka eramajades kui on võimalik harusid või radiaatoreid eraldi sulgeda, päris terve maja radiaatoreid korraga teha pole väga efektiivne. Teen muuhulgas seda tööd ka ise. Kortermajades tehakse läbipesu püstikute kaupa ja seal ei saa aru millistest radiaatoritest kõige rohkem sodi tuleb, aga eramajas kui saab radiaatoreid sulgeda ja siis neid järjest ühekaupa avada, on näha olnud, et mitmekorruselise maja korral kõige rohkem tuleb alumise korruse omadest (sodi settib allapoole).

[jägaja]

Kortermajas keerulisem, kuid eramus saaks ju ka filtri süsteemile vahele panna, mis ei lase setetel ringelda.
Mitte keskküttes küll, kuid sellise sogase ja pidevalt ummistuva süsteemi olen saanud suht kristalse vedelikuga süsteemiks.
Filtreid peab esialgu väga tihti hooldama või vahetama, see on ainus miinus.