[Hazar]

Hiljuti siis andsid mu 2x320gb WD (raid0) kettad otsad.. kas üks ketas või mõlemad pole uurinud kuid enamus chdsk analoogide kohaselt on kõik sectorid nn "bad" :p, parandada ehk annaks (flobo utiiliga sain ühe partitsiooni täiesti töökorda ning midagi kadunud polnud, kuid see oli ainult 10gb partitsioon ning võttis 3 päeva), kuid mul pole poolt aastat aega otsustasin siis alternatiivi kasuks.. uued kettad ostan, kuid enne vaja vanadelt tähtsam kraam kätte saada. Oskab keegi soovitada taolist programmi mis peaaegu täiesti pekkis(enamus programme ei võta pilti ettegi, teised ignoreerivad ketta olemasolu) ketastelt stuffi kätte saab?

[tahanteada]

Aga bitihaaval mahalugemine ja seejuures toimuv "bitiparandus" v6tabki va"ga meeletus koguses aega. See on paratamatu, see tuleb Sul yle elada.

Loodetavasti panid ikka to"o"le va"likettana la"bi USB ja ja"lgisid, et ketas oleks ka veel maksimaalselt jahe ja et ketas ei saaks mitte mingit lisavibratsiooni.

Postitatud mobile device

[Dogbert]

Välise kettana ja üle USB? Noh, siis lähebki sada aastat. Miks ometi?

Arvestades USB kontrollerite "töökindlust" võib selline taastamine ka poolepealt kokku joosta või lõpmatuseni kuhugi rippuma jääda. Isegi chkdsk kipub USB ketta puhul lollusi tegema, migist asjalikust taastamisest rääkides peab ikka mingi äärmiselt spets ja kontrollitud töökindlusega USB kettakontroller kasutusel olema.

[SurfData]

üldiselt tähtsamaid asju raid0 peal ei hoita aga taastusprogesid võid proovida getdataback (see on tasuline) ja siis siin on varem on sellistesse teemadesse pandud ka hunnik tasuta alternatiive.

[tahanteada]

Dogbert: Kui on vaja aeglast infovahetust ja selle tõttu ka oluliselt jahedamat ketast, siis on üle USB töötamine täiesti paratamatu ettevõtmine.
Alles hiljuti taastasin kutult PATA-kõvakettalt andmeid. Niikaua, kui ketas oli "jahe", oli kõik OK, aga nii kui kiibid natuke tulisemaks läksid, oli taas asi "audis". Ja arvuti PATA-siini otsas polnud midagi teha, kiire infovahetuse tõttu olid kiibid mõne sekundiga nii tulised, et peale vigase bitivoo midagi muud enam polnud. 8)

Aga tehes seda tööd üle USB - ja jälgides piinlikult ketta kivide temperatuuri, õnnestus mul kogu kraam 100% kätte saada.
---------------------------------------------------------------------------------------
Ja ma olen näinud kümneid, minemaviskamisele kuulutatud kettaid, kui täiesti kutud, kuna need on kuumad ja neilt ei saa kuumana, kiire andmevahetuse korral mitte midagi enam kätte.

SurfData: Aga GetDataBackiga läheb samuti sellise kettamahu korral aega "päris mitmed päevad". Lihtsalt mida rohkem on bitivigu, seda rohkem aega kulutatakse veaparanduse jooksutamiseks. Ja mida kuumemaks selline ketas köetakse, seda rohkem neidsamu bitivigu koheselt ka tekib ja seda rohkem aega jälle paranduseks kulutatakse.

[Dogbert]

Kui tõepoolest on probleem ülekuumenemises ja mingit jahutamise võimalust ei ole või sellest ei piisa, siis ma pigem kasutaks mingit aeglasemat töörežiimi - lülitaks madalama kiirusega DMA peale või lausa PIO-le. Ainult aeglasema töökiiruse saavutamiseks USB kontrolleri kasutamisel küll erilist mõtet pole.

[Edz]

Sry OT pärast aga mis see DMA ja PIO tähendab ja kuidas nende reziimide peale tööle saada? (hakkas huvitama)

[A.S.]

Device Manager'i alt oled otsinud?
 

[Dogbert]

Device manageris palju valikuid pole, ainult DMA ja PIO.
DMA režiimi saab kiirema või aeglasema vastu vahetada või üldse PIO-le minna (mida kah vist 4 tükki kokku) kettatootja utiliidiga ja midagi saab ka BIOS-ist sättida, kui BIOS vähe asjalikum on.
Linux on paindlikum ketta kallal nokitsemise osas, nii et kettatootja utikat pole ehk vajagi.

[Hazar]

Ok kaevan teema üles sest asi jätkub vajaliku data sain kõik kenasti kätte ubcd eri utiilide abil. Eile uurisin oma raid kontrolleri võimalusi ja oli vaja millegi peal eksperimenteerida.. panin siis need samad kettad taha ja võtsin raidi maha/panin uusi jne.. lõpuks jäid nad lihtsalt tavaliste ketastena, huvi pärast lasin windowsi sisse ka nendega, formatisin ära ning lasin chkdiskiga üle mis seletab mulle, et tegu on täiesti töökorras ketastega prooviks tõmbasin ühe ketta datat täis, siis copysin teisele ning jälle tagasi nii paar korda ning mingit probleemi ei ole. Mis sellest arvata siis? täitsa segaduses

[Arnie2]

Partitsioneerimine ja formaatimine peidab igasugu bad-id ära st. märgib ära,et süsteem neid ei kasutaks. Üks võimalus teadasaamiseks on ketta mahu vähenemine. Ma olen kasutanud HDD Regeneratorit (vabavaraline utiliit ja IMO parem kui chkdisk). Seda on võimalik ka windooza all käitada,aga kipub aeg-ajalt segast panema - leides ühe bad-i võib hakatagi sektoreid bad-idena markeerima. Kasulikum on teha bootCD või bootFloppy ja selle pealt käima ajada. näiteks. 250 GB suuruse ketta läbikammimiseks läheb nõks üle tunni. Kui leiab bad sectoreid siis läheb kauem,samas utiliit parandab ka valdava enamuse bad-idest. Kettal asuvate failidega ei juhtu midagi. Kunagi uuristasin ka natuke raidi ja jõudsin järeldusele,et kui just väga metsikult vaja ei ole,siis mina küll ei kasuta.

[SCREAMER]

raidi jaoks võin soovitada RAID Reconstructor
http://www.runtime.org/raid.htm