[Tanel]

link :: Elisa


PRESSITEADE 9. juuni 2009 - Laulu- ja tantsupeo eel on Elisa oma esindustesse toonud rahvusmustriga rüperaalid, et anda mobiilsele arvutifännile võimalus võtta rahvusmustrid kaasaegsesse kasutusse ka arvuti kaanel. Eesti Rahva Muuseumi teaduri Reet Piiri sõnul pole ilusaid ja häid asju kunagi liiga palju, eriti kui need toetuvad traditsioonidele. „Elisa sülearvutite kaanekujunduses on kasutatud igale eestlasele äratuntavaid sümboleid - triibuseelikut ja vöökirja kaheksaharulist õnnetähte. Arvan, et laulu- ja tantsupiduline võib päris uhkusega avada väikese Lenovo sülearvuti rahvusmustriga kaane, jäädvustada peomuljed veebi, klõpsuga kaane sulgeda… Ja jätta kõrvalseisjad tõdema, et nii palju kui laulupeol neid triibuseelikuid ja vöökirju ka ei ole, pole see arvutikaanel olev sugugi liiast,“ sõnas Reet Piiri.

Elisa juhatuse liikme Andrus Hiiepuu sõnul on laulu- ja tantsupeo aastal seni rahvarõivaraamatutest teada olevad rahvarõivamustrid mitmel pool aktiivselt kasutusse võetud ning seeläbi taas ellu äratatud. „Kui praeguseks on Eesti ajaloolised rahvusmustrid kaunistamas sokke ja tenniseid, siis Elisal on mobiilsetele arvutifännidele varuks võimalus soetada endale rahvusmustriga sülearvuti,“ lausus Andrus Hiiepuu. „Rüperaaliga on hea laulu- ja tantsupeo ajal nii esinejal kui ka pealtvaatajal oma peoelamusi veebi jäädvustada ning teistega jagada.“

Miniraali fännidel on võimalus väikese Lenovo sülearvuti kaanele valida kas Kanepi kihelkonna stiliseeritud vöökiri, Kihnu kördi või Urvaste kihelkonna seeliku triibustik. Muster kantakse rüperaali kaanele erilise kilega, mis on soovi korral ka kergesti eemaldatav.

Sülearvuti ja nutitelefoni vahelisse tootevahemikku jäävate minisülearvutite ehk netbook`ide müüki alustas Elisa juba eelmise aasta novembris. Tegemist on väikese ja kerge miniarvutiga, mis ei maksa suurele mobiilsusele sugugi lõivu oma tehniliste näitajate ja varustatuse osas. Lenovo IdeapadS10 sülearvuti aku peab vastu 6 tundi ning kaalub kõigest 1,3 kilogrammi.

Täissidelahenduse pakkujana on Elisa praeguseks Interneti püsiühenduse kas kaabli või õhu kaudu taganud pea kõigis Eesti nurkades ning taskukohase hinnaga minisülearvuti aitab paljudel ületada viimast takistust internetiteenuse tarbimisel. Elisa pakub oma M-Interneti 549 paketi korral kliendile Lenovo IdeapadS10 sülearvutit kõigest 990 krooniga. Lisaks on Vodafone Huawei K3715 netipulk 0 krooniga ning Elisa M-internet 349 pakett tasuta.

Elisa (www.elisa.ee) on Eesti esimene täissideoperaator, mis pakub mobiili-, tavatelefoni ja internetiteenuseid terves riigis. Elisa teenuseid saab kasutada nii kodus, kontoris kui ka liikvel olles. Elisa pakub Interneti püsiühendust kogu Eestis - Elisa WiMAXi traadita internetivõrk jõuab 80% Eesti elanikest ning DSL2+ standardil põhineva kiire kodu- ja kontoriinternetiga on Elisa katnud Tallinna, osa Harjumaast ja Pärnu linna. Elisa mobiilsidevõrgu levialas elab 99% Eesti elanikkonnast. Elisa ja globaalne mobiilsideoperaator Vodafone on sõlminud laiaulatusliku koostöölepingu, mille kohaselt Elisa ja Vodafone pakuvad ühisteenuseid 40 erinevas riigis. Ettevõtte 2008. aasta käive oli 1,65 miljardit krooni ning tegevuskasum 614,6 miljonit krooni.

[xecroy]

Ei tea kas neid kleepse eraldi ka müüakse? Uut sülearvuti pole nüüd küll vist kleepsu pärast küll mõtet ostma tormama minna.

[dohc-48v12]

Mõne aja pärast on see kleeps nagunii ära räbaldunud kuna kõik kleepsud mis rüperaalil on olnud ,need on märduma ja narmendama hakkand !

[Osiris]

[Anna tooli]

[Osiris]

[AKE]

[margus1000]

Huvitav palju siis see otsa plekib? Päris oksele ajasid need nn. "eesti" ketsid. Mõne meelest on eestlane kui inimene juba täielikult ajud minetanud ja loomastunud rämps - situ kaussi, pane vahukooretutt otsa ja rämps sööb ning matsutab mõnuga.

[wari]

[margus1000]

[AKE]

iseenesest margustuhande mõttega nõus. Eesti asju tehtagu Eestis (suure algustähega ikka) ja hiina kräpile Muhu motiivide plätserdamine on eestlust solvav ja mage.

Aga miks sa nii õudse sõnavaraga esined? "Sööd ka selle suuga?", nagu käpikukuduja vanaema Maali ikka küsib?

[SOS]

No aga krt ei ole ju müügil Eestis tehtud "papusid". Ainuke valik on hiina oma. Rahvusmustriga asju aga kanda ja omada tahaks. Käsitööna tädi Maalilt (no ei tunne ühtegi ja avalikult ka keegi ei reklaami end) tellides tuleks rohkem kui 2x hind tõenäoliselt.
Ma saaks aru, et kritiseeritakse juhul kui on valikus (mõistlikult kallim) nii Eesti kui ka hiina oma ja siis võetakse neid hiinakaid, aga hetkel on ju ainult 1 valik ja ikka hakatakse hüppama kui keegi üritab oma rahvustunnet ka visuaalselt välja näidata, mitte ei ainult anna oma raha tuima näoga Eesti ettevõtetele (mis poleks ka halb), kust suurem osa ikkagi välismaale liigub tooraine ostmiseks.

teemasse: kahjuks latitudile d-seeriale eriti ei sobi kleeps, aga tumedale vostrole paneks küll teisaldatava kleepsu peale.

[margus1000]

oi SOS, sa ajad kiruma - siit vastus AKE-le kust selline sõnavara pärit.
Mis oled sa ära teinud, et ütled, ei ole müügil. Oled sa käinud, oled sa otsinud ? Ei ole ju. Ei tunne, ei saa, ei oska, tulge ja toppige mulle kurku. No konsumerism kuubis - lollus, laiskus, mõtlemisvõime absoluutne puudumine ja kindlasti puudlikust kasvatusest tingitud väärastunud rahvustunde avaldus. Kas häbi ei ole siia sellist asja kirja panna ?
OK - kirutud sai. Nüüd puust ja punaseks. Tahtsin mina endale kuus (6!) aastat tagasi kampsunit talveks. Käisin Nõmme turul, käisin keskturul, seal miski ei meeldinud, seal ei meeldinud. Läksin Balti jaama turule. Seal istus tädi Grete, selline tore vanamemm, kellel olid just ilusad mustrid ja puha. Kampsunid maksid keskeltläbi 500.- krooni, kõik hoole ja armastusega tehtud aga sellist mis mulle selga istuks ei olnud. Mõtlesin mina, kui mingile õhukesele kaltsule on Armani peale löödud, maksab see kilo ja keegi ei imesta. Sain mammiga jutule rääkisin ära, mis tahan ja lubasin 700.-. Üks nädal ja saingi kätte. Täpselt minu järgi tehtud, siidpehme vill, linased tikandid, uhke ja rahvuslik. Asi oli nii kena, et andsin Gretele 800.-. Tädi hakkas nutma. Vill oli pehme ja hingas, ei ole palav, ei ole külm. Tädi ütles et pani koerakarva sisse ja seda ma usun. Neli aastat kandsin ise, siis kinkisin ära sõbrale ja see kannab iga talv siiamaani. Väsimuse märki ka ei ole asjal, pesed ära, paned rätiku peale kuivama ja asi tõmbab ennast ilusti algsesse mõõtu tagasi. Ei kulu, värvid on kirkad nagu eile tehtud, see kampsun teenib veel väga kaua. Vot see on EESTI asi ja raha sai õige asja peale kulutatud nii materiaalses kui tegelikult ka selles mõttes, et raha läks sellele kes selle ära oli teeninud ning ostetud asi on aus.
Tahad Eesti papusid? Oled sa kindel et tahad? Siis tee nii. Ära tolkne ainult Prismas või Rimis. Rahvuslikku asja saab sealt kus rahvas on. Ka see on lihtsaks tehtud ja kätte toodud. Turud. Kingsepad. Ma olen küll siin-seal pastlaid ja muud sellist müügil näinud. Leia koht kus müügil enam-vähem sulle meeldivad asjad ja kus müüjaks meistrimees ise. Mine juurde, räägi ära mis tahad ja lepi õiglane hind kokku. Korralik kingsepp nokitseb sulle sellised papud, et kõik lähevad kadedusest lõhki ja sa tallad nendega uhkelt kümme aastat ringi. Ja kui selline ettevõtmine raske tundub, siis sa lihtsalt ei taha. Või ei viitsi mõelda ja lased ainult reklaamidel enda eest mõelda. Kui inimene on loll, siis mõtlevadki tema eest need kes on targad ja tirivad tal igasuguse saasta eest raha taskust välja. Ja siis ei tasu ka pahandada kui Hiinas tehtud pseudorahvuslike asjade kandmise eest mõnitatakse. Õigusega mõnitatakse, peabki mõnitama. Kui inimene on peast saabas, ei ole midagi hullu selles kui seda talle kasvõi näkku öelda. Mõtlemisvõime eraldab looma inimesest ja kes ainult reklaamil enda eest mõelda laseb - on loom.
Vabandan kui natuke liiga järsult ütlesin, aga minu soovitus on - mõtle natuke oma peaga ka. Kui tõesti isu midagi rahvuslikku või lihtsalt kvaliteetset muretseda, vaata lahtiste silmadega ringi. Neid kohti kus neid muretseda saab, on rohkem kui arvatakse, lihtsalt vaeva on natuke rohkem. Kui otsida ei viitsi, siis eladki odava hiina saasta otsas, aga süüdistada saad AINULT iseennast.

[namstoop]

margus1000, eks see depressioon on vist kole asi küll või mis?

Jutus on sul muidugi iva (mitte et sa sellel tädi Gretel ka selle 800 EEKise hinnaga nahka üle kõrvade ei tõmmanud - kas sina oleksid nõus nädal aega tööd vihuma, et paarsada krooni teenida?), aga väljendusstiil ja elunägemus on küll väga masendavad.

Mis Hiina ketsidesse (jah, peab küll suure tähega kirjutama) puutub, siis kus kuradima kohas need siis ikka peaks tehtud olema kui mitte Hiinas Ja noh pasteldel ja ketsidel on kandmise osas ikka veidi erinev eesmärk.

[Mario.]

Margusega nõus. Paratamatult tekib halb tunne, kui leian Eesti kaubamärgi Montoni poest kaupu, millel on "made in china" või mõni muu odava tööjõuga riik ning seda ma ei ostagi. Kõik Montoni ja muude eesti märkide toodang on valitud vaid need, mis on toodetud Eestis, sest tunne jääb halb ja vastiks sisse.

[margus1000]

[SOS]

margus1000, ma ei vaidlusta su mõtteid, vaid üritan pisut teise nurga alt nägemust ka esitada. Probleem ongi selles, et päris Eesti asju on tarvis tikutulega turupealt otsida ja/või otse meistrilt paluda. Võid ju käia turupeal ja linnast väljas kasvõi 5 korda, aga kui ikka kogemata mõnele sama tublile tädile/onule nagu Grete peale ei satu, siis ei olegi ju saada antud toodet linnavurlele?
Mugavusel/laiskusel on ka mingi väärtus ja hiinakate puhul koosneb see 3 klikist ja 3 nädala pärast ukse tagant paki korjamisega.

Hiina saab ju niikuinii praktiliselt ainult toormaterjali hinna ja mõne sendi töötajatele, transa tuleb ka suurte koguste korral marginaalne ning ülejäänud summa(kasum) läheb ju ikkagi Eesti firmale, kes neid siin müüb?

[namstoop]

[margus1000]

SOS-ile Hea, et sa ei pahandanud vaid suutsid sõnade taga mõtet näha. Ometigi on point muus. Mul ei ole midagi Hiina toodete vastu. Ketsid on kihvtid kui kossu mängida ja korralik Lenovo on hea arvuti. Paha on see kui neid asju hakatakse just sellise pseudorahvuslikkusega pähe määrima. Ka mina olen linnavurle ja täpselt samamoodi hindan mugavust/laiskust ometigi suudan ma neil asjadel vahet teha. Kui tõesti tahad just rahvustunnet välja näidata või midagi rahvuslikku omada, siis peab natuke ka vaeva nägema. Muide usu mind, käi kõik Tallinna turud läbi ja sa leiad kohe kindlasti sellise mehe kes suudab teha selle mida sa tahad. Sa panid mullegi mõtte pähe, tahaks selliseid pealt nagu pastlamoodi asju ja ruunimärkide ja mustriga, aga tald peaks selline olema, millega saab igapäevaselt käia. Ma arvan et mingil nädalavahetusel võtan ühe päeva ja pühendun sellele. Ma olen kindel, ei ole korralikud meistrid Eestist otsa saanud ja kui aus hind kokku leppida, siis saabki ausa asja. Ja killukese südamerahu, see raha läheb õigesse kohta.
Aga need rahvuslikud Lenovod, no ei, see on labastamine ja kommerts. Rahvuslik saab olla ainult asi mis on selle rahva poolt tehtud, soovitavalt saab töö tegija ka otse tasu. Siis ei ole see odav poosetamine vaid kandja-kasutaja on selle kasutamisõiguse välja teeninud. Kallim? Kindlasti, kuid siin peabki vahet tegema, kas sul on vaja vaid asja kasutada või on sellel rahvuslikkusel ka mingi väärtus mille eest oled nõus peale maksma? Muide sellised asjad kipuvad paremad olema ja kauem kestma, nii et pikas perspektiivis on ka majanduslik kasu sees.

Muide kuus aastat tagasi oli 800.- EEK-i korralik raha. Ka nüüdki on selline pensionilisa vanainimesele tegelikult päris märgatav. Ja eks iga töö on seda väärt millega meister ise rahul on ja tööd hingega teeb. Ja vot ei ole niimoodi. Grete kampsuniost oli etem tegu kui kogu see ketsivärk ja muu taoline kitš kokku. Aeg-ajalt peab selliseid asju ikka tegema, maailma muuta üksi ei saa, kuid iseendast pihtahakkamine peaks kõigile konti mööda olema. Teed ühe targa teo, teed teise ja näed kuidas nii mõnelgi Gretel on veidi vähem murekortse näos.

[Noname]

[margus1000]

[namstoop]

margus1000, njaa, nüüd viimast vastust lugedes jääb mul ikkagi arusaamatuks, mis see probleemiallikas sinu ikkagi täpselt on. Kas tädi maalid valmistavad siis põlve otsas ketse ja arvuteid ka, et neil sellega kuidagi leib ära võetakse. Pigem ju vastupidi. Ka noored (kes ilmselt on rohkem sihtgrupiks) teadvustavad enda jaoks rahvuslike eripärasid ning äkki ostavad järgmine kord läpaka juurde sobivad sokid ka. Või umbes nii.

Ma saaks aru kui sa närveldad kusagil viru nurgal turistidele pähe määritavate käpikute ja kampsikute üle, mida reklaamitakse kui eestimaist käsitööd, kuid tegelikult on masinkootud kes teab kus.


Ning järjekindlalt ignoreerid sa mu süüdistusi tädi Gretel naha üle kõrvade tõmbamisest Sest tegelikult ju kultiveerid sa usinalt laialt levinud väärarvamust, et ainult mingid penskaritest vanamutid tegelevad käsitööga. Ning nendele ju polegi tarvis õiglast hinda maksta, peavad iga koidule üle õnnelikud olema ning ongi rahvuskultuuripärand päästetud ja saab endale vastu rinda tagudes uhkust tunda. Vot selline suhtumine on reaalsuses tõsiselt jätkusuutmatu.

[margus1000]

[namstoop]

[margus1000]

Mõttetu vaidlus tõesti. Nagu juba mainitud, me vaatame asju erineva nurga alt. Kui Grete müüs kampsuneid 500.- EEK-i tükk, me leppisime eritellimuse eest kokku 700.- ja ma andsin 100.- lisaks, siis tähendas see talle vast midagi paremat õhtul lauale või mõnd rohtu või midagi muud sellist väikest ja inimlikku. Ei tema ega mina ei mõelnud turu solkimisele, rahvusliku temaatikaga asjade tööstuse arenguprotsesside pidurdumisele, selle ostu mõjule makroökonoomikale või konvulsiivsete protsesside võimalikkusele globaalsel finantsturul. Need asjad hakkavad mängima kui robot Hiinas ketsidele muhu mustri selga lööb ja mingi vend käsi hõõrub - sellega saab Eestist rohkem raha välja meelitada. Ja järgmine laar tuleb Läti mustriga, ehk need lähevad ka õnge ja nii edasi. Rahvuslikkus ei saa olla kommerts, see on meie igapäevane suhtlus ja mõtteviis.