[Ho Ho]

[AJ]

Whistleblower Says NSA Monitors Everybody, Targets Reporters and Dissidents
http://www.dailytech.com/Whistleblower+Says+NSA+Monitors+Everybody+Targets+Reporters+and+Dissidents/article14038.htm

[note1]

[tahanteada]

note1: Oponeerin Sulle ühe lihtsa asjaga UNIX-i ajaloost. UNIX töötati välja omavaheliseks infovahetuseks nii ülikoolide kui teadusasutuste tarbeks. Ja siis oli UNIX igapidi vaba kasutusega, muide.
Igasugune äriline tegevus tekkis alles hiljem.
Tsitaat: "Since it began to escape from AT&T's Bell Laboratories in the early 1970's, the success of the UNIX operating system has led to many different versions: recipients of the (at that time free) UNIX system code all began developing their own different versions in their own, different, ways for use and sale. Universities, research institutes, government bodies and computer companies all began using the powerful UNIX system to develop many of the technologies which today are part of a UNIX system. "
http://www.unix.org/what_is_unix/history_timeline.html

Veel lugemist:
http://www.bell-labs.com/history/unix/
Ja veel:
http://www.faqs.org/docs/artu/ch02s01.html

[note1]

Mina panen vahel puusse, kuid usun siiani, et UNIX oli kinnine, isegi siis kui ta veel alguses mõnda aega vaba on- tol ajal ei olnud "free" tähendus veel ära määratud. Omanik võis oma UNIXI koodiga teha, mis tahtis. Sai ka pärast ära keelata. (Tegelik levik aga oli ikkagi omanikude enda lahkumine, kes kuhu krt läks oma firmat tegema).

Ok, mind ei olnud sel ajal olemas, kuid 80ndatel oli meie kommunislikus vabariigis keelatud päris asja uurima minna, kuidas see "free" tegelikult 60 lõpul oli.

Vähemalt seda tean, et MINIX aitas LINUXi'l välja ilmuda ja pärast seda alles lagunenud BSD ema organisatsioon jätkus edasi 4.4BSD Lite'na ning osad vist üllitasid mingit UNIXi BSD versiooni ka.

Ühesõnaga - praegu on ennast tõestanud kinnistes UNIXITEST ainult QNX, SUN, Apple MAC. Kõigil on source olemas. Litsentsitud piiratud kujul.

[tahanteada]

note1: Jälle väike oponeerimine, kuna UNIX loodi ülikoolide ja teadusasutuste omavaheliseks suhtlusvõrguks, mitte rahateenimise eesmärgil. Ja järgnevast tsitaadist saad teada, mis aastal alles muutus UNIX tasuliseks:

Tsitaat: "The beginnings of a Unix industry were coalescing as well. The first Unix company (the Santa Cruz Operation, SCO) began operations in 1978, and the first commercial C compiler (Whitesmiths) sold that same year."
http://www.faqs.org/docs/artu/ch02s01.html

[d3t]

NSA analüütik avalikustas: kõiki kuulatakse pealt
https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=398383

Inglismaa lubab politseil volituseta arvuteid häkkida
https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=395929

[note1]

[Amperloom]

Juhul kui ametnikud peaksid saama orderi minu/teiste arvuti uurimiseks.......
Kas mul ja teistel ei oleks võimalik puhtalt pääseda, siis kui arvutil ei ole ühtegi tulemüüri, ühtegi AV-d ja OS update on välja lülitatud. Et ühesõnagu mul on arvutis megalt palju troojasid ja igast muud pahavara millega saavad suvalised häkkerid minu arvutile ligi ja siis saab jällegi öelda "et mina ei tea asjast midagi"? Ja veel jätan enda wifi ruuteri ka lahti, et kõik ilusti ikka ligi pääseks. Muidugi jah ilmselt OS ei pea kaua vastu niimoodi, kui ta kaitsetu on.
Ma loodan, et väga lolli juttu nüüd ei ajanud.

[XYZ]

Lootuse täitumiseks peaksid midagi hoopis muud kirjutama

[Amperloom]

[HacaX]

Kui tegu kriminaalmenetlusega siis, idee tasandil, võiks see mõte isegi läbi minna - prokurör peab (või õigusõhiskonnas vähemalt peaks) igasuguse kahtluseta ära tõestama et just sina oled see kes kuritöö toime pani. Kui masin on täis troojaid mis teistele ligipääsu võimaldavad siis "igasuguse kahtluseta" seisu tõenäoliselt saavutada ei anna.
Samas aga ei saa praktikas sellele lähenemisele kuigi kindel olla. Esiteks ei pruugi kohtumõistja (kohtunikud või vandekohus või kes EWs täpselt süüdiolemist otsustaski) tehnikast niipalju aru saada et mingit "trooja hobuse" juttu uskuda ("mis moodi on võimalik et tüüp ei teadnud et teised ta masinasse saavad?!"), teiseks võib süüdistaja asja nii serveerida et see sind veelgi halvemas valguses näitab (kombineeritult eelnevaga - "polegi võimalik! ta ise paigaldas need et endast süütut muljet jätta!") ja kolmadaks kui ka peaks asi läbi minema saab ikka väita et tegu on kuriteole (tahtmatu) kaasaaitamisega mille eest ikka mingi karistuse saab väänata.

[note1]

TCP/ip lisati alles bsd unixisse esimesena 1984 aastal. 1986 aastal tehti (windowsisse ?) esimene diskettide kaudu leviv viirus/esimene leviv viirus üldse.
Windows kui selline läks internetti alles windows 95 seeriaga. Enne seda oli vast win 3.1 for workgroup, kus põhiliselt kasutati modemit ja sissehelistust.

Sest internet kui sellist ei olnud ja ettevõtted kasutasid arvuteid ainult oma firma sisevõrgus. Sissehelistamine oli lihtsalt usenet'i või bbs uudiste lugemisel. Norton commander ja win käsuviip graafilise windowsi käivitmaiseks ms-dos'is.

unix oli kallis ja windows laienes (ms-dos) tänu sellele, et maksis alguses sente või mõne dollari. Loomulikult kõik kasutasid microsofti tooteid lõpuks. Odav litsents jne.

...


Tuleb tunnistada, et interneti areng on teinud isegi source code odavaks ja kõigile kättesaadavaks.
Noh, miks siis politsei ei või odavaid vahendeid kasutades, sinu arvutisse saada?

Kõik on tegelikult õige - arvestades, seda kui odav on interneti levimine.

Noh, nüüd karmistati jagamise seadusi mitte cc või open source jaoks. See aitab just CC ja open sourcele kaasa.

[tahanteada]

note1: Esimene viirus kirjutati hoopis varem ja ARPANET-ile.
"The Creeper virus was first detected on ARPANET, the forerunner of the Internet in the early 1970s.[3] Creeper was an experimental self-replicating program written by Bob Thomas at BBN in 1971."

http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_virus

[note1]

Jah, aga ARPANET oli sõjaväe oma.

[XYZ]

[note1]

Kusjuures IE lisati alles windows 95 ja windows 3.1 polnud muud kui workgroup võrk. IPX võrk ja samba.

Windows for workgroups 3.11 lisati alles tcip/ip. ie 2 lisati ka windows 3.1 alles mõni sekund peale letile jõudmist.

Seega võib öelda, et kui linux ilmus 1991 ja 1992 oli ta täiesti internetikõlblik, siis alles windows jõudis 1993 viimastel kuudel omale interneti külge haakida.

95 ajal alles tegelikult oli internet kui selline. Ennem seda olid unix masinad ja unix võrk.

[Ho Ho]

[XYZ]

Ikka see haige jutt. win 3 oli tarvis vaid natuke häälestada, et internet tööle saada. Ja iga vähegi mugavusest jms. lugupidav arvutikasutaja installis endale netscape brauseri, ie peale üleminek tõesti toimus alles w95 ajal...

[note1]

Linux ongi internet. Naljamees.

[Ho Ho]

[note1]

[Ho Ho]