Ma olen 3 talve sõitnud, põhimarsruut Järvelt Lauluväljaku juurde (Pärnu mnt või Järvevana kaudu). Kahel esimesel talvel kasutasin 35mm laiuseid Schwalbe winter maratone (4 rida naelu). Enamasti püsisin püsti, aga päris kiilasjääl kallutades läks külg maha küll. Möödunud talveks ostsin 37 mm laiused Continentali topcontactwinterIIpremium-id. Sai ka nendega sõidud sõidetud. Naelad vahetasin lamellide vastu sellepärast, et 2. hooajal hakkasid naelad rehvi seest poolt läbi tulema ja sisekumme lõhkuma.
Mõlemad kasutatud rehvid on ikkagi liiga kitsad, et paksemas lumepudrus (mida sõidutee servades jalgrattaradadel esineb) kontrolli säilitada, vahetevahel viskas tagumise ratta sinna kuhu tahtis, autode vahel nii sõita ei ole väga meeldiv.
Kasutan küll 45 mm laiuseid pmst maani ulatuvaid porilaudu, aga märjal teel ei ole kordagi kuiva/puhta saapa-püksiga sihtkohta jõudnud.
Ketikulumisega on nii, et talve alguses pandud kett on kevadeks välja veninud.
Naelast on kasu ainult "kiilakaga"; musta jää ja lume vastu neist abi pole (eriti linnas).
Pigem lase rehv "pehmeks", et rohkem pidamist oleks.
IMO ei viitsi selles soola-lume pudrus "võimelda", kuna Tallinnas tuleb lumi ju alati ootamatult ja koristamisega on nagu on _________________ Päevad lõpevad siis, kui lased neil minna...
M: Uus/pakendis Fjern Fjork Titanium Forked Spoon - 10€
Kiilasjää ja must jää on tõesti samad; "kiilaka" all pidasin silmas libedaks sõidetud/kõnnitud lume-/jääkihti. _________________ Päevad lõpevad siis, kui lased neil minna...
M: Uus/pakendis Fjern Fjork Titanium Forked Spoon - 10€
Käigud rummus ja aluraamiga 28" jooksudega linnaratas, siiani pole spetsiaalset talvehooldust teinud. Trossid liiguvad, pidurid pidurdavad. Aga libedatõrjet vist tõesti enam väga ei tehta, ei meenu, et isegi linnas sõites see pläga oleks häirinud. _________________ Reisijate ja fekaali vedu kahekorruselise bussiga.
Praepelmeenid ja Vana Tallinn suudavad nii mõndagi muuta!
Link _________________ verba volant, scripta manent Hoiatus! Olen sinu postituses olevate lolluste ja nõmeduste vastu allergiline. Lolluste ilmnemisel võib kaasneda raskekujuline sarkastiline reaktsioon.
Ise kasutan Tacx Flux Smart'i ja olen rahul sellega.
Ei ole rullikuid proovinud, aga olen lugenud, et kui kavatsed trenni tegemist tõsiselt võtta, siis ikka pukk ja osta nii hea, kui rahakott võimaldab.
Ise kasutan Tacx Flux Smart'i ja olen rahul sellega.
Ei ole rullikuid proovinud, aga olen lugenud, et kui kavatsed trenni tegemist tõsiselt võtta, siis ikka pukk ja osta nii hea, kui rahakott võimaldab.
kas sellele maastikuratta ka kannatab külge ühendada?
mingeid probleeme ei ole?
krt mõni VR jalgrattasõidu mäng võiks olla, mis üksühele toimetab ja saaks pingutada võistlust _________________ ☠
Kui MTB-l on pikk käiguvahetaja raam, siis see võib olla probleemiks. Kui distants kasseti keskkohast kõige alumises asendis oleva käiguvahetaja alumise otsani on > 199 mm, siis Flux Smart ei sobi: https://support.tacx.com/hc/en-us/articles/207778669-FLUX-Smart
Minu 9-käigulise oma käis õrnalt vastu jalga, aga esirattale aluse alla panemine, muutis nurka ja pääsesin sellest. Vajadusel saab jala plastmasskorpusest (see katab selle sees olevat metallist raami) väikse tüki välja lõigata.
Seadistamise videot vaadates saab aru, millest jutt käib: https://support.tacx.com/hc/en-us/articles/210589629-How-to-setup-your-Tacx-Trainer
Neid erinevaid keskkondasi, kus virtuaalset või videotreeningut teha on piisavalt. Ja on ka võistlused muidugi. Ma vist ei liialda, kui kirjutan, et sõitjaid on kümneid tuhandeid. Zwift on vast kõige populaarsem.
see nö trenažöör maksab vaat, et samapalju, kui power meter vokile, siis võiks juba talviseks paugutamiseks sarnase hoopis võtta, nüüd oleks vaid füüri vaja leida
jube uudishimu on, palju mul jalast reaalselt tuleb, võrreldes strava arvestuslikule
hetkl olen küll sellel künnisel, et ilmselt vahetan kaaluklassi stravas kohevarsti _________________ ☠
ma avastasin helkureid paigaldades, et esirattal vähem kodaraid kui tagumisel.üle lugenud pole, aga vähem. aga miks?
mingi kaaluteema suht välistatud terasraamiga Merida puhul odavam ka samasuguseid toota ja alla visata, kui hakata eristama esi- ja tagavelge.
mingi konks on kuskil mida ei näe...
Kas mõni puudu ei ole? IMO ei ole mingit konksu. Esirattale langeb väiksem koormus ja saab nii kasutada vähema arvu kodaratega. Tootmist see kallimaks vaevalt teeb -- vähem auke puurida ka, ju know ja ilmselt allhankijalt nagu nii saadud.
hetkl olen küll sellel künnisel, et ilmselt vahetan kaaluklassi stravas kohevarsti
Ilmselt oled vaeva ka näinud selleks. Ainult positiivne.
vaeva näinud
ma olen lihtsalt tööle ja koju sõitnud tihtilugu, ots ~10-11km
ja sõidan, kuidas jalast tuleb
samas muusosas on ikka õlle ja hea maitsev toit, mitte mingi diieet ja koonerdamine _________________ ☠
ma avastasin helkureid paigaldades, et esirattal vähem kodaraid kui tagumisel.üle lugenud pole, aga vähem. aga miks?
mingi kaaluteema suht välistatud terasraamiga Merida puhul odavam ka samasuguseid toota ja alla visata, kui hakata eristama esi- ja tagavelge.
mingi konks on kuskil mida ei näe...
Mida vähem kodaraid seda väiksem tuuletakistus. _________________ Päevad lõpevad siis, kui lased neil minna...
M: Uus/pakendis Fjern Fjork Titanium Forked Spoon - 10€
ma avastasin helkureid paigaldades, et esirattal vähem kodaraid kui tagumisel.üle lugenud pole, aga vähem. aga miks?
mingi kaaluteema suht välistatud terasraamiga Merida puhul odavam ka samasuguseid toota ja alla visata, kui hakata eristama esi- ja tagavelge.
mingi konks on kuskil mida ei näe...
Ees vähem kodaraid kui taga on pigem kaalujaotuse teema. Rohkem massi jääb siiski tagarattale.
good point, kuid massi endiselt vähem, arm ise on nii kribu, et ta ei suudaks enam kaalust alla võtta
ainus võimalus on ketti mitte õlitada ja loota, et sõites kett ja hammakad kuluvad kaaluvõidu nimel _________________ ☠
libe, eks see vastupidavusse teema ka ole samuti. Rohkemate kodaratega velljel on veljele langev koormus jagatud suurema arvu kodarate vahel ja kodarad ei "Väsi" nii kiirelt.
libe, eks see vastupidavusse teema ka ole samuti. Rohkemate kodaratega velljel on veljele langev koormus jagatud suurema arvu kodarate vahel ja kodarad ei "Väsi" nii kiirelt.
kui piisavalt kiirelt sõita, siis tesntrifugaaljõud kompenseerib sõitja massi tagarattale _________________ ☠
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.