Vanasti põlesid dünamo taga hõõglambid. Ja need suutsid isegi teed valgustada, eriti head olid halogeenpirnid. Mäletan, libeduse vastu leidsin kunagi rohu. Dünamo veereva nupukujulise otsa asemele panin suurema asja, milleks oli tookord metallkonstruktori komplektist pärinev kummirehviga ratas. Dünamo pinge veidi vähenes, aga mitte hullusti. See-eest võis sõita igasuguse ilmaga aastaringi, enam dünamo rehvil ei libisenud.
Dünamo rulliku otsa käis üks jupike veevoolikut, millele olid sälgud sisse lõigatud
Võtsin poisi ratta juppeks, värvisin raami üle ja panin tagasi kokku- pidurid peetis krt. No ei saa normaalselt hoidma klotse, üks esikas käib vastu velge.
Dünamo rulliku otsa käis üks jupike veevoolikut, millele olid sälgud sisse lõigatud
see jällegi meenutab anektooti esimesest säärekast millel mootor kummirullikuga ratast ringi vedas. kõik oli kena kuni esimese veeloiguni. pärast veeloiku enam ei sõitnud.
Automoto foorumis on infot, et kunagi ammu läänes ja veidi hiljem Ukrainas toodeti selliseid abimootoreid. Need istusid keskjooksu all ja vedasid tagajooksu mingi kummirulliku kaudu. Samuti olen Youtubes näinud venekeelset videot mingist tänapäevasest mootorist, mida võib suvalt istutada jalgrattale nii ette kui taha ja mis kah veab jooksu kummirullikuga. On toodetud bensutõukekaid, mille tagaratta kohal vastu rehvi surutav mootor oli. Postimehes oli kunagi selliste aparaatide kohta artikkel, ajakirjanik oli saanud testida, ja eks sealgi mainiti, et pole kuigi töökindel. Kui see libisemise probleem lahendada õnnestuks, oleks üsna asjalik lahendus. Eriti see keskjooksu all istuv mootor, mis oma asukoha tõttu viiks raskuskeskme alla. Ise sain kunagi proovida mingit USA tõuksi, millel 1 hj mootor vedas tagaratast otse. Käivitamiseks oli vaja vaid jalaga jõuline tõuge anda. Jooksis kenasti, omaniku jutu järgi pidi 40 km/h lippama ja igast tõusust tuimalt üles minema. Ainult see rõve lärm hakkas juba esimesel 20 meetril pinda käima
Tuleb meelde, hiljuti nägin Tartu avaturu rattapoes 200-eurost abimootorikomplekti. Sellist tavalist, mis pannakse raami vahele ja millelt kett tagajooksule läheb. Kui hea variant see oleks, ei tea. Sellised vurrid on lärmakad, pikal sõidul võib väga tüütuks muutuda. Kuna sidur puudub, siis rikke korral on vist raske vändata?
Kus kohast osta korralike 29" jookse ? DT-Swiss, Mavic Corssmax.
Max 400 raha eest.
400EUR eest sai omale kokku lapata sealt ülikerge MTB jooksu, millega singlite peal valu andes pole veel midagi juhtunud.
https://www.actionsports.de/en/wheels/wheelset-deals/ _________________ Parim tegevus, kui und ei tule, on lambaid ja nende postitusi lugeda.
Kas selle kohta oskab keegi midagi kiita või laita? http://www.rattaring.ee/rattad/hubriidrattad/1477/2018-merida-crossway-40-d-detail tundub, et samas varustuses scotid on ca 200 kallimad, muidu sõita meeldis mõlemaga. Eelpool soovitatid authori rattaid proovida, aga paistab, et neid pole Tartus kuskil proovimiseks kohapeal. _________________ Süümi, juumi, makkami ja kui tüüle nakkami...
aga targem on poes midagi proovida ja kui hiljem netist tahta tellida, siis netis on reeglina mõõtmiseks sobilikud skeemid välja toodud _________________ ☠
Tean jah, et poest oleks lihtsam... kuidagi karm maksta poes proovimise eest nii palju, kui tellides saaks soodsamalt... aga eks peab veidi uurima.
Kusagilt lugesin, et tänapäeva 28'' ratastega täiskasvanud naistele sobib nii, kui mõõta "kolmas" ratas ja lenksu kõrgus peab olema ratta ülemise äärega tasa või veidi kõrgemal. Ma ei tea, see tundub kuidagi kahtlane mõõtmine olevat, äkki peab paika
18'' raam on vist sobilik suurus, ei tea muidugi kuidas seda mõõdetakse...
19" peaks paras mõõt olema. 17" jääb väikseks ja 21" on ilmselgelt suur. Meil on kodus 19" Autori hübriidikas. _________________ Experience is what you get when you don't get what you want.
19" peaks paras mõõt olema. 17" jääb väikseks ja 21" on ilmselgelt suur. Meil on kodus 19" Autori hübriidikas.
19 on ikka suur imo. Mul on 19" hübriid ja olen mingi 183 pikk, ideaalis võiks olla isegi nõks väiksem raam. Naisele sai võetud 17" hübriid, ta 170 pikk ja sobib päris hästi. Vahetasin stemi regullitava vastu ja tõstsin seda ning sai lõpuks päris mõnus isteasend.
ma olen lähtunud 1500-2000km, et kassetti ja esihammakat säästa
reegel oli, et kolm ketti ühe kasseti ja esihammaka kohta - kui hästi puhastada ja hooldada, siis ehk kauem
kett sitt ei maksa midagi 20-30€, aga tagakassett mul 66€ ja esihammakas 100€
talvisel perioodil kulub rohkem, siis olen kiiremalt vahetanud, kuid suvisel perioodil olen pikemalt lasknud
kui juba teada, et kassett ja esihammakas vajavad vahetust, siis võib juba lõpuni sõita
vana vokiga suutsin keti, kassetti ja esihammakaga 5500km sõita, kuni asi läks lappesse _________________ ☠
eks see oleneb ikka mitmest asjast...kas pressid nö püsti pedaalidel, või rohkem selline pühapäevasõitja, kas oled ketti puhastanud-õlitanud.
Poja rattal vahetasin 2x talve jooksul, kuna käis koolis iga päev. Päeva kilometraaž tuli ainult ~16km aga sool tegi oma töö _________________ Kes meie maale tulnud on ja kellel siin ei meeldi –
me rajad lahkelt lahti on, las minna, kui ei meeldi /Hando Runnel
eks see oleneb ikka mitmest asjast...kas pressid nö püsti pedaalidel, või rohkem selline pühapäevasõitja, kas oled ketti puhastanud-õlitanud.
Poja rattal vahetasin 2x talve jooksul, kuna käis koolis iga päev. Päeva kilometraaž tuli ainult ~16km aga sool tegi oma töö
keti venimine on eelkõige kulumisest tingitud, mitte jõust
pole vahet kas tallad püsti või istuli, küsimus on puhtalt abrasiivis ja kulumises, loomulikult püsti sõites ja jõudu rakendades kulutab abrasiiv rohkem ketti
ja sool tegelt seda ketti niiväga ei söö, kui just ei seisa pikalt, aga tegu siiski piisava roostekindlusega, et sool muudaks üksi keti tihvtide ja lülide mõõtu
pigem ikkagi abrasiiv ja hooldamatus
ja hundist rääkides, siis viimane kett on täpselt nagu videos näidatud.
Esihammakal venib ja 1700km sõitnud _________________ ☠
Selge, siis pean hakkama asjaga tegelema.
Uurin kas keegi on vahetanud jalgrattal Shimano Tiagra pidurid ja käiguvahetaja parema vastu ja kas on sellel mõtet nii rahaliselt kui tehniliselt? Tänan
Selge, siis pean hakkama asjaga tegelema.
Uurin kas keegi on vahetanud jalgrattal Shimano Tiagra pidurid ja käiguvahetaja parema vastu ja kas on sellel mõtet nii rahaliselt kui tehniliselt? Tänan
käiguvahetajaga lähevad kulud pigem suureks
deorest alates on hammakaid rohkem, maantee kasseti alternatiiv oleks siis 105 vms
kassetil olevate hammasrataste arv juba erineb
piduritega on nii, et kui pidurdab, siis hea küll, samas teagi kas 105 piduri ja käikuvahetushoovad trosspidurile on? kui tiagra pidurid juba õliga , siis on ehk laiem valik. _________________ ☠
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
Spoiler 
