[Tanel]

link :: minut


Militaarteenistuses maailma saladusi lahkavad Sandia laboratooriumid on avastanud, et mitmetuumaliste superarvutite jõudlus väheneb, mida rohkem tuumasid kasutusele nende protsessorites võetakse. Katsete tulemustest nähtub, et 16 tuuma toimivad peaaegu sama hästi kui kaks tuuma teatud keeruliste arvutuste tegemisel. Teema tähtsusest ja saadud järeldustest pajatatakse lähemalt siin.

[kaspar16]

päris mõttetu siis

[JoeKing]

Suurest arvust protsessorituumadest on seda rohkem kasu, mida paremini skaleerub nende peal jooksev tarkvara. Neid keerulisi arvutusi annaks võib-olla kuidagi teistmoodi arvutile ette sööta, mis kasutaks 16 tuuma tööd efektiivsemalt.

[Mario.]

[juku1987]

Mida küll Intel sellest arvab, sest tema idee oli tuumapõhistele protsessoritele pühenduda...

Samas võibolla tõesti ei määra mitte protsssori jõudlust mitte tuumade arv, vaid vahemälu summaarne summa ja on ilmselge, et ükski programm ei kasuta absoluutselt 100% täpsusega kõiki tuumasid ja võimalik, et sealt tulebki see jõudluse kadu...

ps. On küll räägitud tuumadest, aga vahemälust pole mitte halligi mainitud, siis mille põhjal saab üldse järeldusi teha?

[ahvilõust]

Eks ta nii ole jah, et sada lolli ühe keerulise ülesande kallal on vähem kasulik, kui üks geenius.

[DonNiger]

Need militaarteadlased on kindlasti riigihanke (vähemuspakkumise) võitnud imporditud HongKongi "teadlased"

[juku1987]

Samas üks positiivne asi on ka mitmetuumsel(4) protsessoril... selajal kui 3-4 tuuma ei kasutata aktiivselt, siis nad on nö. reservis ja programm võtab nad siis kasutusele, kui vajadus tekib. Lähtuvalt sellest jaotub ühtlane jõulus pikema aja peale... samal ajal kui näiteks 1 tuumne protsessor lihtsalt "kustub" järjekindlalt... IMO

Mina eelistaks pigem vähem ja kauem, kui rohkem ja lühemat aega...

[denis28]

omg väga mõttetu asi. las õpetavad oma programme kasutama kõiki tuumasi siis,windows calculatoriga vb ei kasuta tõesti rohkem kui 2 tuuma

[tige kala]

[KzxTc]

Sandia National Laboratories-es töötavad arukad blondiinid 8) 8) 8) :=>

[tige kala]

Nad tegelevad tuumarelvade testimise ja katsetamisega ka seal 8)

[maniisama]

... ja-jah, ja meie HV seltskond tegeleb tuumarelvade juhtimisprogrammide optimeerimisega 16-le tuumale.
kas keegi eelpoolkommijatest on ka tegelenud kas või ühegi programmi kahetuumalisele protsessorile töö optimeerimisega? mina- ausalt mitte.

[Riivo]

[Andium]

Tähtis on ka OS, bios jne kogu soft mis oskab nendest tuumadest kasu lõigata.
Intel on lihtsalt oma tuumadega ajast ettejõudnud, soft on ajast maast. Soft ning OS ei ole leidnud mõistlikku lahendust nende tuumade eripärasusi ära kasutada. Seega praegusel ajal kas sul on kaks või sada pole sellest suurt tolku sest seda suurt kuppatust loetakse uhe suurena ning kui soft on ka vigane kus hakkab inf penneldama erinevate tuumade vahel või mis iganes vigurdusi tegema.
autole võid ka juu 100 ratast alla panna või 100 mootorit, ega sellepärast siis asi kiiremini tööle hakka ega võimsus ei tõuse kui pole need mootorid õieti paigutatud. Kas keegi ei soovi oma autost teha quard mootoriga auto. Tahaks näha kas auto liigub kiiremini või kas on võimsam.

Ma ei usu, et Win 7 oskab neid tuumasid õieti kasutada.

[matik]

kas keegi artiklit ka luges?
artikli kogu point polnud mitte selles, et kas programmid tuumasid kasutavad, vaid selles, et mälu bandwidth on jagatud.
näitena oli toodud see, et kui sinuga räägib korraga 8 inimest, kes kõik karjuvad sulle "ma tahan infot X" siis sina saad vastata ainult 1-le korraga.
vahemälu ei päästa eriti palju kui arvuti teeb keerulisi arvutusi ja nt töötleb gigabaitide kaupa datat

[maniisama]

[sant]

Kuna uudises on kirjas et:
The simulation showed a significant increase in speed in going from two to four cores. However, there was an insignificant increase when moving from four to eight...

ja kuna koduarvutitele pakutakse dual ja quad core prosesi siis on ju kõik ok.
Selle uudise põhjal siis 8 corega koduarvuti protsessorit pole mõtet osta, samas neid ka ei pakuta.

[Maero]

maniisama, Aga põhimõtteliselt on olemas Core Duo tänavasõiduauto ka ... Bugatti Veyron mis on ehitatud 2xAudi V8 ehk siis nüüd mixituna W16

sant, peaaegu on 8 tuuma ka olemas ... Core i7 on 4 tuuma ja igal tuuma HT mida windows tunneb ka nagu eraldi tuumasid

[Betamax]

[Mart352]

[Andium]

[rex]

[oswald]

[recent]

jah, raskete arvutustega, aga erinevate tava programmidega tavakasutajal.

[ikruusa]

Oh, vähemalt on selle pealkirja tootnud seltskond "teadlased Sandia laboratooriumist". Meiesugustele kadakasakslastele selline asi peaks mõjuma. Kui oleks professor Moskva Ülikoolist, siis oleks asi kehvem.
Aga jah, kui Intel teeb 32 tuumaga prose, siis ei juhtu see, et teadmatu tädi Maali ostab selle ja kõik muud gurud ja teadjad ütlevad naeratades, et ehh kullakene, sellest pole tegelikult midagi kasu ja vaata - isegi meie ei osta seda. Või mis? Kas olete enne märganud, et "teadlased Sandia laboratooriumist" on kedagi mõistuse häält pannud kuulama?

[mikk36]

[Teiv]

Ammu teada tõde ju, et kui programm pole 16 tuuma jaoks loodud (ning alati ei saagi seda üldse teha), siis ei olegi võimalik seda 16 tuumaga kiiremini arvutada.

[Andium]

To mikk 36: Tänud
To Teiv: Sa ütlesid lihtsalt selle kogu poindi ära mida ma olen pikalt jahunud.

Selline küsimus, et kas need inteli mitme tuumsed on mõeldud selliseid arvutusi tegema.

Kas keegi seletaks lihtsalt ära mis vahe on sellel teadlaste arvutamisel ning siis tavakasutamisel. Kust saab paraleele tõmmata ja mille põhjal.

Mis on erinevused videokaardi ja inteli cpu-del ja teadlaste aruvtite cpu-del. Kas neil on mingi x firma kes tegeleb nende arvutite cpude tootmisega. Tean, et on olemas 6 süsteemsed arvutid, 8 süsteemsed aga need on ainult katsejänesed mitte mass tootmine laborite jaoks.

[Dogbert]

[rixvilll]

Intelil ja Microsoftil ongi komme meeletult kiirustada, et ma omaksin tasemel masinat, pean ma iga aasta ostma uue arvuti, millel on juba mitu korda "vingem" riist ja tarkvara, kasvõi see vista või 7(hetkel kogemused puuduvad), kuramus mul on vaja mingi 4GB RAMi, samas kui xp ga saab juba 512MB RAMiga väga normaalselt opereerida. Ja et arvuti jooksutaks seda über windowsi, on vaja ka kiiremat protsessorit ja mälu. Ja nüüd küsin, et kas ma saan tolle info kuvatud oluliselt kiiremini ja ka infohulk, mida kuvar näitab on suurem?
mäletan et asja oli kui veel pentium4 oli tegija, nii umbes4- 5 aastat tagasi, ja nüüd oleme jõudnud multi-coredeni. Sinna vahele jäävad ju terve hulk Inteli aretusi, mille "eluiga" on ju kõigil praktiliselt aasta või paar, enne kui intel jälle uue üllitisega lagedale tuleb. Kokkuvõtteks siis et rahvas ei jõua ajaga sammu pidada ja ka tarkvaraarendajad (va. Billi mansaft) ei jõua prose nõudmistele järele. Hea kui miski suudaks seda arengut veidi pidurdada. On ju teada see et eriotstarbeline arendustöö jääb ja ongi vaja leida uuemaid lahendusi, kuid laiale tarbijaskonnale piisaks ju ka lihtsatest protsessoritest 2-tuuma baasil.

[mikk36]

Kes kuramus on sulle rääkinud et sul on vaja 4GB et vaid OS'i jooksutada ?
Kes käsib sul osta rohkematuumalist kui 2 ?
Kasuta kasvõi ühetuumalist.
Kes käsib sul üldse Windowsi jooksutada ?
Minupoolest kasuta kasvõi 10 või 15 aastat vana arvutit kui sulle see rohkem meeldib.

[stepzter]

Artiklit ennast lugedes selgub et:
1. Simuleeriti tuumade arvu tõstmist ilma mälu läbilaskevõimet tõstmata.
2. Simuleeriti ühte konkreetset andmeanalüüsi algoritmi mis oli mälu läbilaske poolt piiratud.

Ehk teisisõnu, "avastati" et kui pudelikaelaks olevat ressurssi ebaeffektiivsemalt kasutada jõudlus langeb. Selle jalustrabava pressiteate väljatöötajale võib küll küpsise anda.

Mitte mingit pidi ei saa sellest järeldada, et:
1. Rohkem tuumasid ei suurendaks jõudlust kui mälu allsüsteemi skaleerida koos protsessoriga.
2. Parema andmekasutuseffektiivsusega algoritmi valides ei õnnestuks jõudlust tõsta.
3. See tulemus laieneks kuidagi teistele algoritmidele.

Intel ja kõik ülejäänud protsessoritootjate mitmiktuum protsessorite strateegia ei ole valitud rumalusest, laiskusest või kurikavalast plaanist kõikide elu kehvemaks teha. Selle otsuse taga on fakt et jadatöötluse kiiruse tõstmine suurendab jõudlusühiku kohta kuluvat energiat eksponentsiaalselt ning tänu sellele on jõutud olukorrani kus jahutus ja toiteahelad on põhiliseks piiranguks protsessorite jõudluse tõstmisel. Selletõttu on protsessoriarhitektid valiku ees kas tõsta jadatöötluse jõudlust 15% või kahekordistada tuumade arvu. Või ekstreemsema näitena, langetada jadatöötluse jõudlust märgatavalt ning suurendada paralleelseid arvutusressursse kordades nagu seda on näha Sun'i Niagara protsessori seerias, Inteli Larrabee's ja kõikides videokaartides.

Operatsioonisüsteemi tasemel ei ole siin mingeid probleeme, moodsad operatsioonisüsteemid tulevad juba praegu vabalt toime kümnete, sadade ja osade (nt. Linux) puhul tuhandete protsessorite vahel programmide täitmise koordineerimisega. Pigem tuleb tarkvara arendajatel tükeldada lahendatavad ülesanded paralleelselt täidetavateks ülesanneteks. Teatud juhtudel piisab lihtsalt paralleelselt täidetavate alamprogrammide ära näitamisest, teatud juhtudel tuleb valida ülesande lahendamiseks teine lähenemine mida on võimalik paraalleelselt täita. Ja teatud juhtudel ei olegi võimalik paralleliseerida kus tulebki leppida sellega et selle konkreetse ülesande lahendamisel ei saagi paralleelsusega jõudlust tõsta. Sellisel juhul on võimalik valida, kas kasutada üle jäävaid arvutusressurse samaaegselt mõne muu ülesande täitmiseks, või kasutada lihtsalt väiksemat ja odavamat protsessorit. Igal tarkvaralahendusel on mingi fundamentaalne paralleliseerimise piir millest edasi minekul ei ole võimalik jõudlust tõsta (nagu juba vana hea Amdahli seadus täheldas). Positiivsest küljest võttes on küllaga huvitavaid ülesandeid kus vastav piir ei ole isegi lähedal mitte, 3D, pilditöötlus, videotöötlus, kõnetuvastus, füüsikasimulatsioonid jne.

Ma küll ei soovi et Intel või teised tootjad hoogu maha võtaks. Keegi ei käsi sammu pidada kui lisajõudlusele rakendust ei leia. Mul on küllaga tegevusi kus jõudlus piiranguks on ja tuumade lisamine aitaks, nii RAW piltide töötlemine kui panoraamide koostamine on veel valusalt aeglased. Rääkimata huvitavatest rakendustest mida veel loodud ei ole, nagu näiteks närvivõrkude kasutamine piltide sisu järgi indekseerimiseks ja visuaalse maailmamudeli abil tõhusamaks müraeemalduseks.

[Andium]

To stepzter: Too mõni näide kuidas tuumade ladumine RAW töötlust aitaks. Sa võid siis 1 000 000 jukkut ritta laduda oma raw jaoks. Kuidas siis see programmide lahenduste jagamaine winnis või linuxis välja näeb?

To mikk36: Mina tahan kasutada arvutit kus on üle 4GB Ram-i.
Samas vastaks sinul, et kes käsib arvutit kasutada? Kogu point on selles, kui teha siis juba korralikult.

[mikk36]

Andium, täpselt, sa tahad, mitte keegi ei sunni.
Tööalaselt olen kohustatud arvutit kasutama, koduselt omal soovil.

[Andium]

To Mikk36: Hobust sa jooma sundida ei saa, kui ta juua ei taha. Sama on ka inimestega.
Sa ei saa sundida tegema mida ta ei taha. Vaja on tahtmist.

[tahanteada]

Andium: Sul on vaja tassida ühest toast teise 1000 kasti. Kumb on kiirem varinat, et kas tassid üksi neid kaste, või tassivad neid kaste kaks või neli inimest.
Ja see, mis toimub IT-maailmas, pole mitte midagi muud, kui bittide edasi-tagasi tassimine ning liitmine-lahutamine. Ja mida rohkem neid bittide tassijaid ja arvutajaid, seda kiiremini see "bitivirn" teise ruumi viidud saab.

Pigem on kogu küsimus ainult selles, et kui kiiresti suudetakse lahendada see, et programmid oskaks mitut tuuma ära kasutada.

[stepzter]

[maniisama]

[sakinaga]

Siis tuleb suurem uks ehitada.

[note1]

windowsile on jah vaja mitukümmend tuuma, et viirused ja nuhkvara ei mõjutaks kiirust ja jõudlust.

Linuxi tuum saab hakkama 6 CPU'ga.

[sakinaga]

note1, sa oled loll.

[Andium]

tahanteada, On vaja tassida ühte kasti 1000 mehega. 1000 Meest jäävad üksteisele jalgu, nad ei mahu sellest isegi ümber võtma ning iga üks sikutab omas suunas. Nad tiirutavad kastiga mööda tuba ringi nagu kilplased ning pealegi uks on nii väike, et nad ei mahu läbi. Igal asjal on mingi vahemik, milles saavutakse maksimaalne kiirus. Oleneb kasti suurusest ja kasti raskusest seega piisab 4 inimesest või kahest kes selle kasti kõigekiireminie ära veavad. Kui need meeste max liikumis kiirus on 10km/h siis mitmekesti nad ka seda kiiremini ei vea.

Kas tead Sipelga jalgade lugu. Proovi järgi 3 sõpraga kus te olete üksteise taga ning püüate liikuta üheaegselt ette või taha. Kas on kerge liikuda edasi või tagasi? Ainult sedasi kui te sync oma jalad aga selleks peate palju harjutama ning kahel jalal liigute ikkagi kiiremini kui 6-l.

Et kiiremini tööd teha ei ole vaja mehi juurde vaid uut viisi nende kastide ära vedamiseks mida oleks võimalik kasutada 1000 meheda. Üks meetod töötab 2 mehega aga ei tööta 1000 mehega. Sa ei sa ühte ja sama moodust kasutada erinevate meeste arvude puhul. Selleks on vaja kõik ümber organiseerida. Sama ka softiga. Tavaliselt kõik oleneb kuidas kõik asjad on organiseeritud ning süstematiseeritud. Koostöö on tähtis.

stepzter, Pole hullu. Soovisin, et sa tooksid mõne tõestuse või näite kuidas mitme tuumade CPU-de kasutamine aitab RAW töötlust praegu.
Kuidas on praegu võimalik Windowsi ja Linuxi puhul jaotada CPU tuumad erinevate programmide vahel.
Ma ei vaidle ega lükka ümber aga kui tead mõnda nippi, siis palun jaga teistega ka.

Kui võtame inimese aju mis koosneb ka regioonidest. Üks osa tegeleb kirjutamisega, teine kuulamisega, kolmas nägemisega (lugemine) jne. Koostöö nende regioonide vahel on laitmatu ning süstematiseeritud.

Kas on sellist soft millega saab jagada ära programmid eri tuumadevahel?

[tahanteada]

Andium: Väga vale lähenemine, muide - bitt pole mitte "kast, mida tuhat töötajat peavad tassima", vaid iga bitt ise ongi iseseisev "kast", mida IT-Maailmas edasi tagasi tassitakse ja siis vahepeal ka töödeldakse.

Ja protsesse osatakse mitme protsessori vahel jagada juba sellest ajast, kui mitme protsessoriga arvutid välja mõeldi. Näiteks Pentium Pro-de hulgas on üsna paljud mudelid mitme protsessori toega. Kuigi - ei Win98 ega WinMe ei osanud seda ära kasutada ja seetõttu polnud mõtet 2-e protsessorit kasutada.

[Andium]

tahanteada, räägi seda jagamisest lähemalt. Näiteks kuidas toimub see Core i7 ja Core 2 puhul.

[note1]

[sakinaga]

[recent]

[stepzter]

RAW piltide töötlemisel vähemalt UFRaw viimane versioon oskab paralleliseerida ühe pildi konverteerimist mitme protsessori peale. Lisks on alati võimalus konverteerida mitut pilti korraga. Nende jaotamiseks protsessorite vahel ei pea ise midagi tegema. Piisab kui kasutaja või tarkvara üritab mitut asja korraga teha et need tegevused jaotataks protsessorite vahel ära. Operatsioonisüsteemi plaanur vaatab tüüpiliselt 100x sekundis üle kas on vaja mõnda protsessi liigutada ühelt protsessorilt teisele et ressursid maksimaalselt kasutatud oleks. See eeldab et tarkvara oleks kirjutatud paralleelsete protsessidena. Ei ole olemas tarkvara mis võtaks olemasoleva programmi ja automaatselt leiaks sealt paralleelselt täidetavad osad. Keegi ei ole küll veel tõestanud et see võimatu oleks, aga mõned aastakümned uurimistööd selles valdkonnas viitavad et vähemlt lihtne see ei ole.