[tarantel]

Cretage, muidu õige jutt , aga selle kohta paluks küll viidet

[HacaX]

Küsiks muidu kas too 600MB väide on ikka praegune või pärineb aastakümne tagant? Tollal võis asjast aru saada, 650-MB oligi siis standardsuurus, aga praegune 700MB on üpris kaua paigas olnud ning seadmed mis suudavad ja kettad millele annab 800+ mega paigutada annab lootust, et 700MBsed on täies mahus säilivad.

[Cretage]

Jah, märkus on kohane, selle väite taga mul ei ole kahjuks teaduslikku uuringu tulemust teile ette näidata. Minu teadmised pärinevad mitmetest konsultatsioonidest inimestega Eesti Rahvusarhiivist, kelle igapäevatöö on digitaalsete andmekandjate keskel. Loomulikult on tegemist tavaliste inimestega, nii et ka nemad võivad eksida, mina igal juhul nende teadmisi usaldan. Ise pole katseid läbi viinud, seega saan vaid öelda, mis mulle on soovitatud, see ei sunni kedagi midagi järgima. Peace

[HacaX]

Enda tarbeks huvitas see. Rahvusarhiivi (vist oli RA, ehkki võimalik et ajan midagi segi) mõnda nõuannet jälgin ise kah, lihtsalt oleks teada tahtnud kas tegu on värske soovitusega või teadmisega milleni jõuti aastaid tagasi. Viimase puhul võiks arvata, et tehnika on edasi arenenud (ega nad ju ometi pidevalt katseta, mingil ajal uuriti välja mis toimib ning selle juurde jäädi... ma arvan).
Omalt poolt muidu mainiks ka veidi ruumisäästlikumat (lisa)alternatiivlahendust: PAR2 arhiivid. Nendega annaks varundatavat kraami veelgi kindlustada - sobiva protsendi ulatuses recovery andmeid genereerida mis põhikraamist eraldi hoitakse. CDde puhul näiteks pole endale ette sattunud plaati kus oleks rohkem kui ca. 6MB jagu kahjustusi. 5% plaaditäiest (ümmarguselt 35MB) on enam kui piisav et sellist kadu taastada. Ühe tooriku ja mõningase prosekulutamise hinnaga saab 20 CD jagu andmeid (lisa)kaitstud

[Howard]

Aga kuidas igasuguste mälukaartide kestvusega lood on?

[DVDRW]

Usun, et päris hea, aga arvestada tuleb ~25x suurema GB hinnaga võrreldes kõvakettaga.
Kahjuks pole veel müügil ühekordselt kirjutatavaid mälukaarte ja kõvakettaid.

Või äkki on võimalik kõvaketas kuidagi riistvaraliselt permanentselt read onlyks teha?
Siis ei peaks kartma viiruseid vms.

[Marie]

Neli aastat tagasi ostetud mälukaardidest töötavad kõige paremini Compact Flash.
SD mälukaartidega on ikka palju probleeme olnud, töökindlus oli algul ikka väga vilets ja garantiisse läks neid palju, kahjuks on mälukaard nii uus asi, et pikema ajalist säilitamis kogemust pole klellgi

[Andium]

[Howard]

Aga vähemasti teoreetiliselt võiks siis flash-mälul põhinev kaardike 40 aastat vastu pidada?

Endale tunduks just mälukaart arhiveerimiseks kõige loogilisem variant, sest sellele ju igasugused magnetväljad ja põrutused ei mõju. Või kustuvad andmed ära kui asi mitukümmend aastat elektrit ei saa?

[Cretage]

Eks mälukaardid ole nagu teisedki andmekandjad, oma plusside ja miinustega - võrreldes ketastega on nad küll kallimad, olles samas mugavamad, kuid omavad samat probleemi, mis kõik teisedki alternatiivid. Esiteks ei tea sa kaua mõni failiformaat on igapäevaselt kasutuses ja teiseks ei tea sa ju praegu missugused on tulevikukaardid, muudavad füüsiliselt kuju ja 10 aasta pärast leiad end ostmas uusi kaarte ja vanakooli kaardilugejaid. Ma ei tea, kas mälukaardid oleksid vastus arhiveermisel, kuid hetkel neid ei kasutatata massiliselt arhiveerimisel. Soovitatakse ikkagi kasutada erinevaid andmekandjad, et vähendada kõiksugu riske. Kui need andmed on sinu jaoks olulised, siis pead nendega vastavalt ümber käima (raha kulutama), kui ei ole, siis viska need millegi peale ära ja näed tulemust 40 aasta pärast.

[tarantel]

ketas on midagi füüsilist, kust sa vastava aparaturiga mingilgi määral taastada saad. Mälupulga puhul pead rahulduma teadmisega, et su failid mingis kivis on.

[Märt.]

toivose signatuuris on kirjas, et taastab ka katkistelt flash pulkadelt.

[Andium]

[DVDRW]

Njah ei usu eriti, et 40 aasta pärast pole olemas tarkvara, mis ei suudaks avada näiteks Zip, jpg, mp3 jne faile.
Füüsilistest andmekandjatest arvan, et optilised kettad kaovad ära ja jäävad suuremahulised SSD kettad.
Pagana tülikas on nende plaatidega mässata.

[SurfData]

rääkides formaatidest siis ma ei saa aru miks peaks formaadid ära kaduma või et pole neid mõne aasta pärast millegagi vaadata/avada? 10 aastat tagasi oli populaarseks pakkimisprogeks winzip, 20 aastat tagasi arj, kas tänapäeval winrar näiteks ei oska seda lahti pakkida? Näiteid on küllaga. Uuematesse asjadesse jäävad lihtsalt sisse vanade dokumentide jne avamise võimalused. Ära kadumises ma kahtlen. Ennem hävitab ennast inimkond ise ära kui jõuab kätte aeg kui pole midagi millegagi avada.

[HacaX]

Praktika näitab, et WinRARi ARJ tugi pole suurem asi. Omal ajal oli üpris populaarne ZOO formaat, kust sa tänapäeval veel selle tuge leiad (ehkki selles formaadis arhiive leiab nii mõnestki suurest FTP saidist)? Ja ZIPist rääkides: kui mõni programm seda toetab siis võib täiesti kindel olla ainult PKZIP v2's tutvustatud deflate'i toes, mitte aga originaalse v1 algoritmiga hakkama saamises.
Loomulikult ei ole formaadid A ja O, aga kui info säilimine vajalik on siis tasuks siiski arvestada sellega, et päris suvalist formaati ei tasuks valida. Riistvara puhul kehtib sama. Ürita sa näiteks tänapäeval leida seadmeid 8" flopidelt lugemisks.

[SurfData]

http://archives.math.utk.edu/software/multi-platform/gap/util/ <-- ei kõlba?

Eks jah andmeid siiski tuleb uuendada mingi aja tagant. Kui praegu asjad arhiveerid, siis mis asjad need olema peaksid mida alles 40 aasta pärast vaadata tahad??? Vahepeal on ikkagi vaja kontrollida kas asjad on alles ja töökorras jms. Riistvaraga on teine asi, see muutub 10x kiiremini kui tarkvara

[Andium]

Mis te jurate mehed oma faili vormaadiga. TXT fail peaks olema uks fanemaid faile või rtf. Ilusati avavad praegused programmid. Kui säilivad faili siis saab ka säilitada softi.
Paistab, et kiviinimesed (koopainimesed) olid kõige targemad, hakkame kivisisse kraapima. Säilib saj.-d

[DVDRW]

[SurfData]

[cityboy]

Pole mõtet otsida meediat, millel säilitada andmeid 40 aastat, vaid koostadagi varundamisplaan selliselt, et iga n aasta tagant tõstetakse kogu kraam kaasaegse meedia peale üle.

Miks?

1. Arhiivi ei saa niisama seisma jätta, peab aeg-ajalt kontrollima, kas andmed on arhiivist loetavad. Selle lugemise käigus võib need sama hästi moodsama lahenduse peale ümber kopeerida.
2. Võib arhiveerida programmid koos andmetega. Aga kuidas garanteerida, et seadmed, millega vastavat meediat lugeda, sama kaua vastu peavad? Mõelge praegusest hetkest 40 aastat tagasi - kuidas siis andmeid salvestati? Ning kas tänapäeval leiaks kuskilt seadmed, millega tollal salvestatud andmeid välja lugeda? Ilmselt arvutustehnika muuseumist mittetöötava eksemplari leiaks, kuid selle peale ei tasuks lootma jääda.

[Cretage]

Arhiveerimisel taandub asi väga lihtsatele asjadele, kui tähtsad need asjad omanikule on ja kui palju tal pappi on. Kui pappi jagub,siis võib ta lasta endale 40 aasta pärast vajalikud seadmed ja tarkvara teha, no problems. Kuid kui seda raha ei ole, siis peab mõtlema selle asja peale rohkem. Kui asjad oleksid arhiveerimismaailmas lihtsad ja konkreetsed, siis nad ka oleks, paraku tuuakse millegipärast ikka ja jälle välja probleeme nii tarkvara kui riistvaraga. Kui netis ringi kolada, siis paljud fotograafid räägivad digitaalsete piltidega kaasnevatest probleemidest, alates ärakadumisest kuni avamiseni.
Lisaks tuleks eristada failiformaate ja erinevaid kokkupakimisformaate. Asju kokku pakkida pole sellise anbdmemahu juures lihtsalt mõtet (minu isiklik arvamus), failiformaadid aga paraku ajaga muutuvad, ning unustada ei tohi avamise võimalikkust minimaalse kvaliteedikaoga.
Lisaks arhiveeritavatel materjalidel on selline eraldi asi nagu väärtus. Mina arvan, et reaalne käeshoitav foto on väärtuslikum, kui ükskõik missuguse kvaliteediga numbririda (palun mitte välja lugeda, nagu peaks kõik fotod nüüd paberile laskma).

Ja koopainimesed ei olnud tõepoolest rumalad, poleks ju meidki siin...

[DVDRW]

Cityboyl on õige point. Andmeid tuleb aeg-ajalt kontrollida. Ja siis kontrollimise käigus kopeeridki andmed kaasaegsele meediale.
Nagu mina tegin seda CD -> DVD-le, DVD-lt -> kõvakettale, tulevikus kõvakettalt -> SSD välkmälule.
Failiformaatidsest niipalju, et kui 40a pärast on vaja kasutada 32bit XP-d, kuna ainult see loeb .mp3-e, .jpg-d jne (mis on suht uskumatu), siis saab ju kasutada selleks Virtual PC softi. Näiteks praegu saad nii käivitada kaasaegseimal masinal Windows 3.1-te vms
Mina küll arhiveerimisel mingeid probleeme ei näe.
Ja mingit "palju pappi" pole sul siis vaja.
Ja koopiad on loomulikult vähemalt 3-es eksemplaris ja füüsiliselt erinevas kohas.

[kännuämmelg]