[tarantel]

USA füüsikul õnnestus elektrienergiat läbi õhu üle kanda. Nüüd seisab tööstus tema juures “sabas”. Seda, mis esmapilgul võlutrikina kõlab, peavad eksperdid elektrotehnika läbimurdeks, mis inimesed sõltuvusest juhtmetesse, akudesse, patareidesse ja laadijatesse vabastada võib – täpselt 18 kuu pärast. Siis soovib Marin Soljacic oma tehnoloogiaga turule tulla.


Marin Soljacic
Üks madal ehitis punasestest tellistest, nii märkamatu, et teda Watertownis, Bostoni väikeses eeslinnas, kohe ei leia. Kuid see, mida ta eneses peidab, võib muuta maailma. Esimesel korrusel on peaaegu tühi akendeta ruum, kus on vaid laud, televiisor ja kaks väikest musta keskelt õõnsat nelinurka. Voolukaableid näha ei ole – vool edastatakse üle õhu.

Kaua peeti voolu kaablita ülekannet täiesti ebapraktiliseks. Inimesi paistis rahuldavat, et vool pistikutest tuleb ja läbi traatide voolab.
Füüsik Soljacic aga vihastas selle üle, kui mobiili aku taaskord tühjaks sai ning selle hoiatus teda unest äratas. “Soovisin, et mu telefon ilma sekkumiseta end täis laeks, niipea, kui olen ta tuppa toonud” ütleb Massachussettsi Tehnoloogia Instituudi professor. Seejuures haaras ta ideest, mis pärineb ajast, kui elekter alles leiutati.

Nikola Tesla 1904 kavandatud ambitsioonikas saatja, millega ta voolu põiki üle maailma saata soovis
Minevikus, mil veel ägedasti vaieldi, kas alalisvoolu või vahelduvvoolu kasutada, korraldasid St. Louisi maailmanäituse organisaatorid konkursi - kellel õnnestub voolu kaablita edastada võidab 3000 Dollarit. Nikola Tesla, elektrotehnika pioneer ja vahelduvvoolu generaatori leiutaja, oli veendunud selle võimalikkuses, ja proovis ära. Ta läks isegi nii kaugele, et lasi Long Islandile, New Yorki lähistele ehitada 20 korruse kõrguse torni, mis pidi saama saatjaks. Millalgi lõppes tal aga raha, kuna tema toetajatel puudus huvi, et vool kõigile ja kõikjal vabalt kättesaadav oleks. See oli 104 aasta eest – ja peale seda on puudunud huvi teema vastu. Kõikjal maailmas paigaldati kaableid ja inimesed harjusid sellega.

Seetõttu oli Soljacicul nõnda raske erialainimesi veenda. Eksperdid pidasid “voolu lendamist” võimatuks. Soljacic pidi end tõestama ning just seda -täna 34 aastane- ka tegi. Ta ehitas kaks ülisuurt traatpooli puidust südamikuga, riputas need lakke ja kinnitas neist ühele hõõglambi, mis ka helendama hakkas. Tulemused avaldas ajakirjas “Science.” Üllatus oli vastavalt suur.

Juhtmevaba vooluedastuse prototüüp
Vahepeal on füüsik firma asutanud ning avalikkusele märkamatult, telliste taha peitunult, prototüübi loonud. Seda soovis ta alles jaanuaris presenteerida, kuid elektroonikavalmistajad jooksid temale tormi. Kiibilooja Intel kopeeris hiljuti tema tehnoloogiat ning on tulemustest vapustatud.

“Mulle on teada, et paljud inimesed elektrosudu kardavad” ütleb teadlane. Ometigi ei teki “Witricity” (juhtmevaba vooluedastuse) puhul elektromagnetlaineid, mida näiteks mobiiltelefonid välja saadavad, ning mille võimalikud mõjud tervisele vaieldavad on. “Magnetväljad kui tehnoloogia baasalused on üldtunnustatud, aastaid katsetatud ja tervisele ohutuks tunnistatud” ütleb Soljacic. Enamus inimkehast ei reageeriks üldse magnetväljale, ülejäänu jääks tehnoloogiast puutumata, kuna see töötab teisel sagedusel, seletab teadlane.

Kui Soljacic esimese pooli sisse lülitab, hüppab selle magnetväli vastuvõtja-poolile üle, mis samale sagedusele seadistatud on. Seal tekitab magnetiline vahelduvväli füüsika põhialuste järgi elektrilise välja – voolu. Selle kavandi eest sai Soljacic kuulsa MacArthuri Stipendiumi, mida teadlasteringis “geeniuste stipendiumiks” kutsutakse. Kaks suurt riskiinvestorit on firmasse 4miljonit USD investeerinud.

Erinevalt elektromagnetlainetest ei ole seinad ega esemed saatja ja vastuvõtja vahel takistuseks. Otsenähtavus ei ole vajalik. Ka inimesed ja loomad võivad teadlase sõnul poolide vahel vabalt liikuda. Prototüüp suuudab 4 meetristest vahemaadest võitu saada ja kuni 200W üle kanda. Mõlema muutuja suurendamise nimelt töötab meeskond. Turule saabumise ajaks peaks võimsus ületama 2kW.

Induktsiooni eelis on, et vastuvõtu pool on võimalik mõne sentimeetrini vähendada, kui saatjat vastavalt suurendada. See tähendab, et vastuvõtja on võimalik näiteks MP3 mängijasse peita. Kui ruumis pole ühtegi seadet, ei lähe vool erinevalt elektromagnetlainetest kaduma, kuna magnetväli jääb vastuvõtja puudumisel poolile seotuks.

Kuid “Witricity'l” on ka kriitikuid. Nad arvustavad, et voolust, mida saatja õhku paiskab, jõuab liiga väike osa vastuvõtjani. Ülejäänu läheb kaduma, mis on ebaefektiivne ja viib kõrgete energiakuludeni. Soljacic kaitseb end: “enam kui pool energiast tuleb läbi,” ta lisab, et “keegi ei tea, et nt. laptopi laadijate puhul kuni 80% energiast soojuse vormis kaduma läheb.”

Teadlasel ja tema meeskonnal on ees veel palju väljakutseid, kuid “kes oleks võinud veel mõne aasta eest arvata, et andmeid on võimalik üle traadivabade võrkude edastada. Peagi paistab meile täiesti normaalsena, et voolu läbi õhu edastatakse.”

Refereeritud Süddeutsche Zeitung 27.11.2008,
http://www.sueddeutsche.de/wissen/586/449315/text/


-------
Umbes aasta tagasi lugesin ühest “Tarkade Klubist” tulevikuväljavaateid, milles kirjeldati, kuidas lennujaama lähed, ning sinu laptop seljakotis -ja mobiil taskus- end märkamatult täis laeb. Toona peeti seda utoopiaks, ning suureks väljakutseks inseneridele ja teadlastele kauges tulevikus ...

[Donut]

Ma ei saa aru, mida see mees leiutas, kui Tesla on tegi seda sama 104 aastat tagasi tunduvalt paremini ? Ja kas Teslal patenti pole sellele tehnoloogiale ?

[senso]

tundub ,et uus viis kuidas naabri elektrit varastama saab hakata jälle

[kriimsilm]

https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?t=285674
Juba jälle.

[cper]

Tegemist on tehnoloogiaga, mille rakenduspotensiaalist pole kahtlust. Esialgu veel arengustaadiumis ja palju küsimusi tekitav.
Mis saab energiast, mis läheb kadudesse? Kas ruumis olevad magnetväljatundlikud esemed hakkavad õhust magnetvälja neelama ja selle arvelt soojenema või on 2KW energiasaatja näol ka tegemist samaaegselt kilovattise soojapuhuriga.
Kas ta arvuti kõvaketastele liiga ei tee? Kuidas reageerivad tugevale magnetväljale kineskoobid telerites ja arvutimonitorides?

[kännuämmelg]

mida see mees siis avastas? Induktiivsuse?
siiski on asjal meeletud kaod ning see on ka üks põhjus, miks senimaani seda kasutusele pole võetud. Ja kaod on sel seadmel ka jõudeolekus ehk siis, kui tarbijat "ruumis" pole

[Marie]

mitte kadu vaid häriliste huvide pärast jäeti 104 aastat tagasi see projekt katki ja tehti kõik võimalik, et seda projekti edasi ei arendataks, vaja oli vool transportida kindla tarbijani kellelt raha saaks sisse selle eest kaseerida ja kui ta polnud enam võimeline selle voolu eest maksma, saaks kohe voolu edastamine temani katkestada, arvan, et ka tänane ärimaailm ja igaüks meist pole huvitatud, et meie kinnimakstud voolu saaks naaber tasuta tarbida

[kännuämmelg]

104 aastat on igal elektroonikul tekkinud täpselt analoogseid mõtteid ning on ka katsetatud... kuid usun siiski, et eelkõige tänu kadudele (sellest tulenevad ka väikesed vahemaad ning voolud) pole keegi viitsinud seda projekti kaugemale aretama hakata . Loomulikult ei tohi vähetähtsaks pidada ka monopolide mõju (üks põhjuseid, miks autokütus pole muutunud)

[tahanteada]

Marie: Ära karda, et see väli nii tugev on, et naaber seda kasutada saab. Sel juhul on see väli sinu juures nii tugev, et see väli lihtsalt keedaks Sinu territooriumil olevad inimesed ja loomad ära - nagu mikrolaineahjus.

See pole muide üldse nali - ja et sellist "keetmist" ei juhtuks, on mikrolaineahi kaitstud päris mitmekordse turvakaitsega.

[Marie]

Tesla_l õnnestus 1904 aastal vool tervele maakerale juhtmevabalt edastada, kui projekt oleks läbi läinud oleks nafta ärikatel mustast kullast raha kättesaamata jäänud, poleks tänasel päeval sisepõlemis mootorit, kõik oleks töötanud elektril ja kõik seadmed oleks olnud igiliikurid, aga suurim probleem oli kuidas tarbijalt raha sisse saaks kaseerida, ehk siis äriline huvi oli suurim pidur
Väike näpukas lause ehituses loomulikult mõtlesin; "104 aastat tagasi"

[ikruusa]

Mnjaa, WiFi puhul pole oluline mitte edastatav signaal/kandevsagedus, vaid sisu (content) ning seda saab parooliga kaitsta. Aga kui õhus hakkab levima midagi, mille puhul sisul pole tähtsust, aga signaal loeb, siis on ikkagi küsimus, et kuidas piraate peletada. Kui mul on nurgas saatja, siis naabrini on vahemaa nt. 40cm, aga minu oma vastuvõtjani nt. 2m. Kellel on tugevam signaal?
Igatahes - kui keegi leiab mooduse, et kuidas selle tehnoloogia abil ennast oma klientidele (õpilased, külastajad, töötajad) atraktiivsemaks teha, siis miks mitte. Esialgu ei juhtu tavaliste elamute elektrikaabeldusega midagi. Mobiili akulaadija on ca. 100EEK ning mingit kallimat vidinat vaevalt, et keegi ostma tormab. Eks paistab.

[Unholy]

[tahanteada]

Unholy: Energia võimsusest räägin. Kui tahad sadu meetreid (või kilomeetreid) eemal sellist suuremat energiat tarbida, siis peab Sul saatja olema ka vastava võimsusega 8)
Ja miks lülitatakse suured-võimsad raadio-TV-saatjad kas välja või väiksemale võimsusele, kui antennide kiirgusväljas tuleb (pikemaajalist) tööd teha.

Selle asja nimetused on tööohutus ja tervishoid 8)

[Scart]

Ilus muinasjutt. Kui asi reaalselt saadaval on, toogu aga välja ja siis hindame - senini on see samasugune pipedream nagu veeautod ja muu selline. Eriti irooniline on lugeda põnevusjutte "naftaparunitest", kes olevat Teslat torpeteerinud. See, et tol ajal sõideti söe peal ning seltsimees Edison oli ilmselt see, kes ta labori maha põletas, läks vist paranoiajobudel meelest ära.

[kännuämmelg]

[zrv]

Ei söandaks väita, et tugev magnetväli elusorganismidele tervislik on. Võtame kasvõi need nn. "lutikavastased" seadmed, millega idanaabritest ärimehed oma vestlusi konfidentsiaalseteks turvasid. Ruumis tekitati tugev helisageduslik magnetväli (50W), mis indutseeris võimalikes salvestusseadmetes spetsiaalse mürasignaali, et summutada mikrofoniga püütud elektrisignaali. Mõned aastad tagasi vähemalt selliseid süsteeme kasutati, võibolla praegugi. Taolistes nn. nõupidamisruumides muide oli tungiv soovitus tervislikel põhjustel mitte viibida üle poole tunni järjest.

Kui nüüd kujutleda, et planeeritava süsteemiga edastatakse 2000W võimsust, kusjuures suurte kadudega, siis mina pole küll see inimene, kes niisuguses väljas viibida tahab. Vähemasti mitte enne, kui selle ohutust on piisavalt uuritud.

[Unholy]

[tahanteada]

Kes ei viitsi raamaturiiulist otsida ohutustehnikaraamatut teemal "mikrolainete ohtlikkus", leiavad sellekohast infot ka Wikipediast.
http://en.wikipedia.org/wiki/Microwave_power_transmission

Loodetavasti pole HV-lased nii "nutikad", et hakkavad välja lülitama Mikrolaineahjude turvasüsteeme, et siis järgi katsetada - mis juhtub, kui käsi töötavasse mikrolaineahju pista

[tarantel]

[indrekinz]

Eks traadivaba vooluedastus ju tänapäevalgi kasutuses. Esimese asjana tulevad meelde taskulambid, mis spetsiaalsel alusel magnetväljaga laaduvad.

[alliance]

[Unholy]

[Vanaaegne]

Pildil tundub olevat tavaline lapik poolikene, mille suunadiagramm on kaheksakujuline - kujutame ette liivakella, millel kitsaimas kohas mähis. Klaas on siis "särts". See tähendab, et ca 50% energiast miinus kaod suunatakse ettepoole ja samapalju tahapoole. Kui pooli telje suhtes liikuda, siis pooli tasapinnas on miinimum. Kui taha paigutada reflektor, kiiratakse energia ainult ühes suunas. Elementaarne. Aga kaod on ikkagi suured, sest enamus läheb "märgist" mööda. Mida kaugemal, seda rohkem. Või tuleb kasutada kõrgeid sagedusi, et nii väikeste mõõtude juures saavutada kitsas suunadiagramm. Aga kõrge sagedusega elektromagnetväli ei "möödu takistustest", vaid kas neeldub neis või peegeldub ja lõpuks ikkagi neeldub milleski kasutult. Mida kõrgemad sagedused, seda sirgjoonelisemalt levivad. Seega peaks kasutusel olema madalad sagedused. Tavalisel 50/60Hz sagedusel on igasugused kiirgurid pirakate mõõtudega. Mina küll ei tahaks selle kiire sisse sattuda, kui teises otsas on tarbijaks näiteks mõni võimsam arvuti või elektriradikas. Samuti saab hea minek olema metalltapeetidel ja raudplekil, et naaber elektri eest maksmata telekat ei vahiks ja "kinnilahti´t" ei laeks. Praegusel ajal, kus jutt käib energia kokkuhoiu ümber, pole küll hea mõte hakata ilmaruumi veel miljonite saatjatega kütma.
Minu meelest üks järjekordne Jaan Tatikas leiutas jalgratta ja sai oma 15 minutit kuulsust kätte ning unustatakse, nagu eelmisedki sarnased ideed.
Oeh, nüüd vist läks liiga teaduslikuks asi kätte.

[TULNUK]

Samas oleks minumeelest sellistel lahendustel turg olemas igasugu akuga asjade laadimiseks. Aastaid 5 tagasi oli tehnikamaailmas uudisnupuke, kus räägiti, et kohe-kohe tulevad müügile laadijad, mis näevad välja nagu juhtmega hiirematid. Tuled koju, jätad, läpaka, mobiili, PSP või mille iganes sinna vedelema ning seadmed laeksid end.
See eeldaks muidugi seadmetes olevad vastuvõtu poole ja arvatavasti ka mingeid kaitsesüsteeme, aga idee on ju siiski arendatav.

[Vanaaegne]

No aga on ju vähemalt osal elektrihambaharjadel juhtmevaba laadimine. Aga see toimib ainult vahetult "pulk augus". Pikema maa peal läheb enamus energiat lihtsalt raisku.