[jnt]

no kui jutt k2ib info otsimisest, siis leian ma vajaliku info ka muu kohta 99% yles, kui ainult veebitreimise kohta... alustades kunstist l6petades bioloogiaga. Olen ainult netti ainsa allikana kasutanud aastaid juba k6ige jaoks ja pole probleeme tekkinud.

Ja muidugi, raamatutes on rohkem teksti kokku, kui netis. Ilukirjandust on maailmas nii palju, et pea hakkab ringi k2ima.

[d3t]

tahanteada, ole normaalne, meid õpetatav materjal on 100% internetist saadud

[Firefly]

Mina olen täpselt nii tark kui on Internet

[Max Powers]

[Erx15]

Meil koolis näiteks on wifi, samuti mobiilsed arvutiklassid(kaks kappi kus on läpparid ja siis neid veetakse klassi kui vaja)
Samas see, mis arvutitunnis õpetaja räägib ei jää küll hästi meelde sest ega eriti ei viitsi seda juttu kuulata ja kodus MS office 07, koolis aga 03, seega enamus töid tuleb ikkagi ise kudagi ära nuputada(kõige raskem oli minu arust referaadi koostamine, see ikka paras peavalu)
Samas võib läptop minu juures tunnis isegi natukene plussiks olla(käekiri on ikka nii s*** et ise ka ei saa aru, mida ma kirjutasin)
Ning kui meil oli ingliskeeles esse , siis õpetaja ütles et ta saab teada, kui netist tõmmatud ja pmõtselt ta pärast tööde esitamist trükkiski osad laused googlesse, et teada saada, paljud on oma töö netist tõmmatud.

[Max Powers]

[Erx15]

[v2hja]

[Rauno_15]

Netbook põhikoolist edasijõudnutele tasku?

Esimesed 9 klassi oleks mõistlik ikkagi kirjutada ja vanakooli peale jääda, sealt edasi juba netbookidega.

IT-ga seonduvate ainete info toksimine on minu arust kordades mugavam kui kirjutades.

[d3t]

[tahanteada]

d3t: Aga mida Sa siis teed, kui elekter ära läheb, internetti ja Wiki-t pole 8) Mina lähen raamatukokku ja olen suuteline vajaliku ka raamatutest üles leidma. Ja seda ilma igasuguste otsingumootoriteta

[d3t]

tahanteada, läpakaga saab kenasti ligi 3h edasi töötada, internet on mul kahe erineva provideriga (väga ebareaaalne et mõlemad korraga offlini lähevad) ja wiki on decentralised ehk seda on suht keeruline (et mitte öelda võimatu) maha võtta. Ning usun, et isegi kui see kõik juhtuks ei oleks mul vajadust raamatukokku minna vaid saaks hakkama oma mõistusega.

[tumbuser]

[mikk36]

IT Kolledzis harrastas majanduse õppejõud lindistada osasid tunde kaameraga (et oli siis videopilt ja heli mõlemad olemas).
Enne eksamit oli küll hea üle kuulata need.

[tarantel]

[~Roger]

Natuke teemeväliselt postitaks.

Endal küll läpakat pole, kuid igal juhul on digitaalne konspekt parem. Mingi käekirja oskus ei ole siin vabanduseks (kusjuures endal on korralik käekiri): Nt oli mul harjumus vanu vihikuid säilitada, praegu on seda segamini läinud pahna nii palju kogunenud, et lihtsam oleks see kõik korraga minema visata ja vajalik info kooli raamatukogust uuesti välja ekstraktida. Igasugused sõnaraamatud, entsüklopeediad ja asjad võtavad samuti toa mahust tülikalt suure osa; kõik vabad horisontaalsed pinnad on A4-dega kaetud .
Unistan sageli, et võiks olla eRaamatukogu (eRaamatutega), kuid jah, pole veel välja unistanud, kuidas autorid õiglaselt tasustatud saaksid.

Arvan, et oleks juba aeg paber lausa minetada ja kasvõi kontrolltöödki arvutis vormistada (kt ajaks buuditakse mingilt spets-linuxi live cd -lt, Wordis saaks töö vormistada täiesti esteetiliselt ja emotsioonilidel oleks hindamisse väiksem mõju). Me ei räägi ju, et paber selline õrnake, vaja oleks ikka osata kirja peitli ja haamriga kivisse raiuda.
Isegi lõpukirjandi võiks digitaalselt luua. Selge on, et trükkimine toimub palju kiiremini, kui kirjatähtede maalimine, järelikult jääks tunduvalt rohkem aega paremaid mõtteid luua.
Ja kui nüüd kõik töövihikud vildikad jms lilulilu mitme aasta peale kokku arvata siis on odavama sülearvuti hinnaga võrdlemisvõimalus täiesti olemas.

Jällegi konspekteerimine on ka omaette nähtus. Suuremalt jaolt tähendab see, et õpetaja dikteerib lihtsustatud mahus õpiku teksti ja kui näeb, et pastakas ei liigu, siis on kohe turjas, et miks tunnis kaasa ei töötata.

Kui arvuti võimalused, kui võrratult paremad pastakast paberil, võetaks reaalselt kasutusele, saaks Word ja Exelgi selgeks nagu kirjutamine. Samuti peaks koolis õpetetama info säilitamise oskust.
Tundub, et vanemad inimesed ei ole aru saanud, kui võimas vahend ikkagi on arvuti.
Üleüldse tundub praegune koolisüsteem ja info töötlemine väga sürreaalne.


Loodan et mu ülevasinud pea väljendus oli arusaadav .

[teretalv]

ei tohi arvuteid algkoolis küll kasutada igal tunnil vähemalt sest se oleks suur energia raiskamine. Alati paberile kirjutatud asi on kompaktsem ja mahub taskusse ja ei ole karta andmekadu. ja arvutikasutamis oskus ei seisne ainult windowsi kasutamis oskuses.
Inglisekeele tunnis oleks kasu läpparist sest sõnaraamat on väga kiire ja saab rohkem sõnu selgeks väiksema ajaga kui mõtetust raamatu lappamisest

[tahanteada]

~Roger: Ja mitu õpilast klassis oskavad sellist asja nagu 10-sõrmega trükkimine või pimekiri. Kui Sa kümne sõrmega kiiresti, veavabalt, trükkida ei oska, siis ei kirjuta Sa mingit kirjandit selle etteantud aja jooksul. Eriti veel siis, kui tegu on pisikese läpakaga ja selle kokkusurutud, pisikese klavaituuriga.

Lisaks veel see, et pärast tekstisisestust pead oma teksti välja printima ja siis läbi lugema ja sisestusvead üles ostima. Siis järgneb vigade parandus ekraanil. Jällegi uus väljatrükk ja teksti läbilugemine ja vigade veelkordne otsimine.

Väljatrükk vigade otsimiseks on täiesti paratamatu, kuna inimene ei leia ekraanilt nii palju vigu, kui ta leiab väljatrüki korral.

[mikk36]

tahanteada, Küll see asi selgeks saab kiirelt kui pidevalt on vaja kiirelt kirjutada.

[jaank]

[tarantel]

[Andium]

Hala ja viletsus kogu aeg. Kogu aeg kuulen, need ei kõlba kuhugi, need ei oska jne. bla bla bla. Mingi vananaiste vingumine koguaeg. Õpilased vinguvad ja virisevad, ei taha, ei viitsi bla, bla bla....

Kõik asi saab alguse õpilaste, vanemate ja õpetajate suhtumisest. Kes tahab õpib selgeks saab selgeks, see kes ei taha ei õpi kunagi. Õpetaja võib olla nii hea kui tahes aga õpilasel koguaeg virisev ja "Fa fa" hoiak siis pole seal midagi teha.

Me võime teha ei tea mis IT viimasepeal laborid kooli ning tehnikaga varustada aga kui õpilastel ja õpetajatel ning eestis elavatel inimestel selline oksele ajav hoiak on, siis on see sama hea kui peaga seina jooksmine.

Mitte, et koolid pole valmis. Eestis inimeste hoiak, väärtused, suhtumine pole valmis

[tahanteada]

jaank: Õpi pimekiri selgeks näiteks Eesti klaviatuuriga. Siis annan Sulle US-Internationali klaveri ja vaata, palju sellest pimekirja oskusest kasu on. Pooled tähed valesti. Või siis täismõõdus Full klaviatuur versus "läppari kokkusurutud klaviatuur". Sama tulemus - segadust kui palju.

[oicu]

olin mitu mitu aastat sülearvuti kasutaja. kui lõpuks pc peale läksin, oli trükkimine nagu ununenud. Väga vigaselt tulid esimesed laused.

Huvitav kui terve klass kirjutab kirjandit sülearvutiga, kuidas nad mõelda saavad? see klõbistamine häirib keskendumist ju?

[jaank]