[Le Inc]

link :: DailyTech.com


Vähemalt selline eesmärk on seatud Coskatas, Warrenvilles Ameerikamaal. Teatavasti ei ole sellise raha eest võimalik etanooli saada käärimise või eeltöötlemise kaudu. Otsides odavamat lahendust, on kohalik uurimiskeskus end üles seadnud ~2800 m2 alal, et hakata tootma plasma leegi kaudu suvalisest süsinikku sisaldavast kraamist etanooli.

Plasma leeki kasutatakse edukalt (minu teada) Jaapanis ja Hawail prügipõletusjaamades. Lühidalt öeldes aurustab/gaasistab ~10000 .. 11000 C leek enamus prügis olevad ained. Hiljem saadaud generaatorgaas puhastatakse ja põletatakse kas turbiinis või sissepõlemismootoris. Šlakk mis prügist järgi jääb on täiesti ohutu ning leiab kasutust näiteks teede ehitamisel. Kasutegur on sellisel protsessil täiesti olemas.

Käesolev tehnoloogia kasutab sama põhimõtet. Gaasid kogutakse kokku, kõrvalproduktid nagu väävelühendid ja halogeengaasid kogutakse kokku ning müüakse maha. Edasi läheb süsinikust, vesinikust jms. heas põlevast kraamist koosnev gaas reaktoritesse kus kohalikud mikroobid (sündinud Oklahoma Ülikooli laborites) seda töötlema asuvad. Väidetavalt kasutatakse kahte erinevat saagise kogumise meetodit ( still and then a membrane tube reactor filled with thin filaments). Kohalike sõnul annavad mõlemad head toodangut, seega arendatakse mõlemat suunda edasi. Lõpptoodang saab olema väga kõrge puhtusastmega, kuni 99,7 % etanool.

Säärase tehnoloogia kasutamine pidavat viima liitri etanooli hinna alla 3 krooni, kui samas keemiline töötlus võimaldavat 3,8 .. 7,6 kroonist liitri hinda ning vana hea tünnis kääritamine 6 .. 15 kr/l, mis eeldab ka kõrge süsinikusisaldusega biomassi (loe: söögikraam) kasutamist.

[matrix]

Kaks põhjust, miks see nii ei saa olema:
1. koos mahtude kasvamisega tõuseb tahestahtmata ka hind
2. küll reformarid sellele ka aktsiisi otsa keevitavad ja aktsiisile veel omakorda käibemaksu

[namstoop]

matrix, tootmishinnale keevitavad aktsiisi ja käibeka otsa või

Keegi ei rääkinud ju jaemüügihinnast, kui see jääb praeguse kütusehinna tasemest allapoole või vähemalt samale tasemele, siis ju igati positiivne lahendus. iseasi palju selles jutus jälle promo on rahastuse saamiseks, aga peaasi, et asi areneb, küll see läbimurre ka tuleb.

[jancool]

[Uhuu]

[Maldur]

Uhuu. ära kuula tunnis pinginaabrit, kuula parem õpetajat...

[Traf]

et millal siis viin odavaks läheb?

[Uhuu]

[in-sane]

[tim]

väga suurte mahtude juures võib kallimaks minna asi seetõttu, et praegu saavad nad tõenäoliselt kütteks kasutatavat jura tasuta. Piisava nõudluse korral enam mitte. (kuna ei tea, mida nad põletada kavatsevad, siis ei tea ka kas nii läheb)

Nagu friikartuliküpsetusõliga sõites. kui me kõik tahaks seda autosse valada, oleks sellel hind.

[Maldur]

[Dolph]

[machoman]

Mida rohkem toodad, seda vähem peaks tulema ühe ühiku hind.
Nõudlus tõstab müügihinda mitte tootmishinda.

[electron]

Noored poisid kirehoos ei räägivad üksteisest mööda - TOOTMISKULUD on need kulud, mis on seotud TOOTMISEGA, ja ei sõltu toorainest. Valmis toote OMAHIND sõltub sellest.
Aga põhimõtteliselt on see väga hea uudis. Paneks oma auto kah kohe selle vedelikuga sõitma. Kukuks summutist ainult lilleõisi

[matrix]

[Bas]

Nii palju kui mina aru saan siis uudise mõtte oli, et destileerimise asemel kasutati blasma leeki saadi tänu sellele hind alla. Mingist tasuta saadud kraamis ei olnud pootl sõnagi.

[mmz]

Naljamehed. Midagi ei muutu lambist vastupidiseks ja ei saa öelda et alates sellest piirist hind jälle tõuseb. Mida rohkem toota, seda odavamaks kujuneb lõpp-produkt, samas sõltub tootmine saadaolevatest materjalidest ja turu vajadustest. Kui toormaterjalide kättesaadavus on raskendatud, siis tõstab see kütuse valmistamishinda ja läbi selle ka lõpptarbijatele jõudva kütuse hinda. Ehk siis hind tõuseb, kui nõudlus ületab pakkumist ja vastupidi - langeb kui pakkumine ületab nõudlust.

[Maldur]

[Dolph]

[mehaanic]

järjekordne võitlustanner

[Dolph]

[Maldur]

Dolph, Eestis on olnud kuhjades saekaatreid odava toorme tõttu, kuid et see odav toore on asendumas venemaalt sisseveetavaga on omahinnad oluliselt esialgsetest äriplaanidest erinevaks kujunenud ning paljud ettevõtmised käituvad nagu uimased kärbsed, paljud ongi juba kadunud ja paljud kaovad veel. Miks siin mastaabieffekt ei aita?
Selles osas on sul õigus et sa ei teadnud et see etanooliseade asub vaid ühes kohas planeedil. Õigupoolest, ei asugi veel kuskil kuna seda uurimisobjekti hakatakse alles looma. Seepärast on üsna ennatlik praegu siin vaielda omahinna suuruse üle, kuna uudises on esitatud vaid üritajate soovunelm - saada liitri omahind 3.- krooni peale.
Jääkproduktidest - oletame et ettevõte nimega "Dolph" asub tootma bio-orgaanilisi väetisi, kuna igasugused marketid pakuvad järjest odavama hinnaga tooret. Tootmises aga eraldub gaase , mida mina tainapeana nimetan kõhugaasideks. Ok, kuni tootmismahud on alguses parajad, lastakse need kõhugaasid otse atmosfääri, kuid kui tootmismahud kasvavad sedavõrd et hakatakse muretsema üldise õhukvaliteedi üle siis osutub vajalikuks ehitada gaaside kogumissüsteem ning gaasihoidla - millise kulutuse tagajärjel ei ole enam bio-orgaanilise väetise 1kg hind 3.- vaid näiteks 5.- Ütleme et säärases mahus omahinna kasv oleks Eesti majanduses üsna tavaline.
Mind iskilikult ei huvita see omahind absoluutselt, sest isegi kui oleksin sellise tehase osanik ei saaks ma seda kütust isiklikult kasutada omahinna eest. Seega ma huvituksin rohkem hinnast lõpptarbijale ning ainus kindel asi mis saab tulevikus faktiks - tulevikus peab tarbija oluliselt rohkem maksma kui 3.- per ltr.
Parem oleks rõõmustada teadmisega et saab olema tehnoloogia millega prahti hävitada ning et sellest võib mingit tulu tõusta.

[Duckhead]

[Le Inc]

link :: Näide hinnast

[Noname]

noo inimesed said väga valesti aru sellest teemast vist, etanooli tootmine hakkab tootja jaoks maksma ~3 eeku liiter, tarbija jaoks hind jääb samaks mis praegu või isegi tõuseb.
Uudise sisu oli et keegi saab varsti väga rikkaks kuna hakkab hiigelkasumit saama.