[Tõnna]

Tere!
Et siis selline küsimus. Praegu aktsepteeritakse e-kirja mingi tasemeni sarnaselt paberikandjaga. Aga mis on selle aktsepteerimise aluseks? Mingid turvaelemendid?

[Lord Ami]

Pole asjaga kursis, aga digiallkirjaga dokumendid käivad sinna alla.

[Tõnna]

No digiallkiri on tiba teine asi kui ma siin proovin aru saada. Mille põhjal saab väita, et nii saatja kui vastuvõtja on e-kirjas audentitavad . Krt loll sõnastus aga hetkel ei oska paremini väljendada...

[H_K]

[Betamax]

[gnoom]

[Tõnna]

[Betamax]

Enamus sellest infost peaks olema e-mailis endas olemas - kust tulnud, kuhu läinud, millal saadeti, millal kohale jõudis. Kui e-maili lugemine toimus veebis, peaks see nähtav olema. Kui mailikliendis, siis saab ainult seda teada, et serverist on see edasi liikunud.
Jäljed jäävad ka serveritesse, mida see kiri läbib. Kui on tegemist mõne konkreetse ja mitte eriti kolossaalse asutuse serveriga, on selle trackimine ja info leidmine seal lihtne - sõltub süsteemiandminni laiskusastmest ja koostöövalmidusest. Tasuta e-mailiteenuse pakkujatega võib veidi problemaatiliseks muutuda, kuna kirjade maht suurem ja suure tõenäosusega ei võeta sind oma infopäringuga jutulegi. Kui politsei või kohus seda nõuab, siis on teine jutt. Iseasi muidugi, kui pikalt nad oma kirjavahetusi ja muud sellega seonduvat logivad.
Aga jah, kui tead, kuhu minema pidi ja kust saadeti, siis saatmispunkt ja vastuvõtupunkt on kohad, kust pead kõigepealt uurima hakkama.

[Tõnna]

Kas tõestusmaterjalina tunnustatav e-kiri peab säilima meiliservesis või kehtib ta ka nt ainult e-maili kliendiprogrammis, serverist kustutatuna?

[kännuämmelg]

Mind küll huvitab, et milline Eesti õigusasutus e-kirja tõendusmaterjalina võtab? On kellelgi viiteid mõnele pretsedendile, teab ehk mõnda värsket, selleteemalist seadusesätet või siseinfot?
Senimaani on e-kiri olnud suhteliselt anonüümkirja staatuses just oma päritolu tõendamatuse suhtes (igasuguseid serverilogisid on võimalik muuta, ära kaotada jms)