[explode]

Asi selles siis,et netti annab mul SaueNet. Maja otsa on paigutatud paraboolantenn,mis võtab moblamastist wifit vastu. Kuskil mai alguses hakkasid aga katkestused-päeval polnud netti,õhtul oli. Alguses arvasin,et see on puuokste ja lehtede süü,mis segavad wifi signaali. Aga kuna õhtuti nett on ,siis ei saa probleem selles olla. Igatahes, kas mu paraboolantenn hakkab saba andma? Olen proovinud seda päikese käest ära panna(rõdule rohkem sissepoole) kuid siis signaali pole. Praegune on vist 9dB. Kas peaks võimsama ostma? Või kuidas seda probleemi lahendada? Midagi peale ei saa ka panna,sest signaal kohe kaob.

[tahanteada]

Päike tapab levi, nii et vähe pole 8) Ja mida rohkem iga aastaga päikese aktiivsus kasvab, seda rohkem ta ka levi tapab.
Seega - ainus lahendus - pead otsima nii võimsa antenni, mis ka päikesevalgusega ühenduse suudab luua. Ja veel olulisem - suudab ka ühendust püsti hoida

Päikesele lisaks häirivad kindlasti ka igasugu oksad, puud, mets - mis iganes.

[explode]

selge,tähendab peab siis mingi suure(telekaantenni taolise) antenni ostma. Samas ennem hakkasin uurima ja üritan mingisuguse katuse sellele peale ehitada,mis kaitseb seda otsese päikse eest.

[Ivoshiee]

[tahanteada]

Kui on RadioNet-iga tegemist, siis võib aidata antenni kõrgemale paigaldamine. Vähemalt minu enda tuttavaga oli nii, et RadioNet-i mehad lohistasid antenni päris kõrge männi otsa, et vajalikku ning püsivat signaalitugevust kätte saada. Madalamal oli siis nii - et oli ja ei olnud ühendust...

[explode]

Minu arust tundub SaueNET täitsa olemas olevat. Arved tulevad mulle igatahes sealt. Ka nende koduleht eksisteerib.
Ja ega mul pole võimalik seda eriti kõrgele vedada. Praegu on teise korruse rõdul ja saaks natukene kõrgemale vedada kuid kaablit jääb väheks.
Hetkel päike sirab taevas ja paistab otse peale antennile aga nett täitsa olemas

[veix]

jap...raplamaa osa ei ole veel Radionet´i hallatav.

[Maldur]

Võiksid anda rohkem täpset teavet - mis vastuvõtja, kus füüsiliselt asub (antennil, toas?), milline on signaal kui nett on ja milline siis kui ei ole netti, signaali/müra suhe nendel aegadel jne. Kaugus mastini ei teeks paha...
Muidu innustad tahanteada tüüpi tegelasi kirjutama oode päikesevalguse imemisvõimest wifisignaalidele vms ...
Need asjad ei ole nii keerulised tavaliselt. Nagu siin juba kirjutati - mehed vedasid antenni kõrgemale, mitte ei keeranud päikesel pirni välja

[explode]

esimes postituses oli viga: Paneelantenn mitte

[Maldur]

Hakkame siis ABC ga peale - sinu arvates vastuvõtja on pelgalt antenn, seejuures vaid plaatantenn mitte parapool nagu kuskil eespool kirjutasid. Vastuvõtja on see esimene ruuter mis töötab kliendireziimis (pakun et tegu võib olla Linksys WRT54G(L) tüüpi asjaga). Ühendust puudutavaid signaali parameetreid näed esimese ruuteri graafiliselt liideselt, mitte arvuti ekraaniäärelt. Pead logima sisse esimesse ruuterisse et midagi näha. Selleks vajad selle seadme IP´d. Võib vabalt olla et kliendiseadmesse sisenemiseks vajad paroole mida teab vaid teenusepakkuja (vahel on nii).
Signaali tugevust ja mürasuhet näidatakse seadmes dB ühikuga ning "Signal" on negatiivne - näidatakse -75dB näiteks, mürad näidatakse "SNR" realt ning positiivsena, võiks olla mitte väiksem kui 8dB.
Siin pakun esiteks et antenn on ebatihe, on kondenssi sisse tekkinud ning tugeva soojaga mida päike tekitab lööb paraja auru üles, selle vastu aitab puur - ca 4mm puuriga teed antennikorpuse allapoole servale alt üles suunaga kaks ava nurkadesse. Tulemuseks hakkab antenn tuulduma ning kondents ei saa koguneda vaid tuleb välja.
Ka antennil olev kaabliühendus tuleb üle vaadata.
Arvestades kaugust (500m) ja antenni (9dBi) siis nende poolest on kõik ok (teadmata on otsenähtavuse olemasolu ja kaabli pikkus kliendiseadmeni - esimese ruuterini).
Kui oled ruuterisse pääsenud siis Status aken on koht kus andmed kirjas.

[kfl]

[explode]

kfl, kliendiseade(ruuter WRT54G ) asub toas.ca 2 meetrit antennist eemal.
Maldur, hmm,ma ei mäleta enam,kas teenusepakkuja andis mulle mingi lehe kaasa,kus olid paroolid kirjas.
Kui ei andnud,siis mis need "stock" paroolid on? username:admin ja password:admin?

[comcute]

WRT54G vaikimisi
kasutaja: root
parool: tühi

[explode]

comcute, mnjah,ei funganud. Järelikult on ikka mingi mu enda parool peal,mid ma muidugi ei mäleta enam.

[Teccha]

Kasutaja: admin
Pass: tühi

Nii peaks linksysidel olema.

[Maldur]

User name: root
Password: admin
Selline saab samuti vaikimisi olla, kuna WRT originaalsoft ei tea kliendiks olemisest mitte vähimatki. Seal peaks olema kas DD-WRT, Tomato või OpenWRT vms kolmanda partei soft peal olema.
Kui WRT54 on heledas karbis mis saab tuulduda siis temperatuuriprobleemi ei teki, ei külma ega soojaga. Kaugus 500m näitab et ka võimsust üle keerata pole põhjust vähimatki - et sellest miskit häda sünniks.

[kpihus]

[Ivoshiee]

[tahanteada]

kpihus: Täiesti vabalt reaalselt põhjendatav.
Mul on endal arvuti WiFI-ühenduses a 100 meetri kaugusel olevas majas asuva võrguga. Talvel, kui oli ilus, külm, oli levi tugevus nii 60-80% ja kvaliteet Good/Very Good. Kuid praegu, selle palava leitsakuga on mul levi tugevus 25-40% ja kvaliteet Very Low/Low. Lisaks sellele tuli mul lausa läppari asukohta vahetada (aknale ligemale), et seda signaalitugevust kätte saada.

Nii, et päike tapab nii, et vähe pole. Asi lihtne - päikesega kaasnevad kuumad, tõusvad õhuvoolud ja need ongi WiFi-lainetele päris hea takistus. Täpsemalt õpetati Sulle seda kudagil põhikooli või keskkooli füüsikatunnis, kui käsitleti päikeset ja tema aktiivsust.

[avrn]

Satimeeste foorumist lugesin sarnasest probleemist. Tuli välja, et puitseina külge kinnitatud satiantenn muutis õhuniiskuse ja päikese toimel asendit, lihtsalt puit mängis niipalju. Ehk tasub antenni ka selle pilguga vaadata.

[Maldur]

Kaugusel 500m ei keera küll üksi antenn end kaks korda ööpäevas nii et levi tuleb ja kaob... Isegi satiantenn ei mängi seinal sedavõrd et pilt kaoks põhjusel et sein läks kas niiskeks või kuivaks. Küll aga "loksuvad" satelliidid kuubis mõõtudega 100x100x100km, mõni vene sputnik tolkneb veelgi suurema amplituudiga ning sellist on jah natuke raske püsiva kvaliteediga tabada.
Tahanteada: ära küll kunagi tehnikast rääkides nimeta mis wifikaart sul kasutusel, mis saatja millise antenniga sind teenindab, kindlasti ära maini et naaber vahel äkki tuba ümber tõstab - kaasa arvatud oma Speedtouch mille asukoht võib muutudes jääda selektiivklaasi taha sinu suhtes. Ära kunagi proovi teada saada mis asi on ühik detsibell ning kuis seda andmeside juures kasutatakse, ikka vaata kas on Low või veri low ja täitsa ära kukkunud.
Kui siin hädaline ei saa ühendust poole kilmeetri pealt ning pakud et päike tõstab õhku vms siis ütle meile miks ei katke wifi link samade ilmadega kaugusel 8km? Kas seal vahel pole niipalju õhku kui pooles kilomeetris? Või on antenn äkki rohkem kui 144dBi ? Äkki on veel midagi mille peale me ei oska tullagi?

Explode, kas saad ehk teada oma teenusepakkuja antud IP aadressi ja GW? Kui saad siis võid vabalt teha esimesele ruuterile reseti - millega saad lahti tundmatutest salasõnadest ning saad seadistada oma ruuteri juba oma käe järgi. Kuna MAC ja IP ei muutu siis pole tegelikult ka teenusepakkujal vahet mis salasõnadega seade töötab.
Kontrolli ka antennikaablis olev N pistik üle, vahel see oksüdeerub ning jamad on garanteeritud.

[explode]

Maldur, seda N pistikut olen lahti keeranud küll. Täitsa tip-top oli. Ei olnud niiske ega midagi sellist.
Aga kas see IP aadress kuskil arvutis ei eksisteeri? Kardan,et see paber on küll kadunud asjade hulgas.

[kpihus]

mnjah, kui te olete lühilaine meeste käest kuulnud side kvaliteedi ja päikese aktiivsuse suhtest, siis seal on tegu puhtalt atmosfääri peegeldustega, mikrolaine ja lühilaine lainepikkuste vahe on mitmesaja kordne ja wifi puhul atmosfääri peegeldustest rääkida oleks pisut imelik.

[Maldur]

Arvutis seadetes on kliendi IP mittevajalik, kuna ruuter teisendab siseneva aadressi nagunii mingiks sisevõrgu omaks, näiteks 192.168.1.1 kujule. Vaata mida ütleb sulle www.ruuter.ee traceroute, selles viimane rida võiks olla sinu väline kliendi IP. Seda peaksid jälgima mõne aja jooksul kuna see võib olla ka DHCP kaudu antud dünaamiline IP (selline mis muutub aegajalt). Seega, võimalikud arvutid esimese ja teise ruuteri taga kasutavad juba sisevõrgu aadresse, millest suurt abi tavaliselt pole kui otsida välist aadressi. Aga ka väline Gateway tuleb leida, subneti ja DNSid saab lihtsalt tekitada.

Kui oled N pistikut korduvalt vaadanud/lahti keeranud ja ta asub väliskeskkonnas siis on suur võimalus et üks mure just seal on peidus. Nimelt peaks see ühendus olema niiskuskindla teibiga üle keritud, kuna aga oled seda vaadanud seest siis seda kaitset (enam) peal ei ole. Sisemisele klemmile tekkiv oksiid on suht märkamatu silmale ning avastada seda polegi nii lihtne (kui juba oksiidist roheliseks läinud siis jah lihtne ). 2,4/5GHz on suht tundlik sellistele jamadele. Samas aga pole ma kohanud N pistiku seisundi sõltuvust päikesevalgusest. Kas antenni alanurkadesse tegid väiksed avad? Kui pelgad et midagi seal sellega rikud siis midagi sellist seal läheduses pole, mõistagi ka ei ole mõtet puuri "kaelani" sisse ajada. Võid osta aerosoolsilikooni ning tehtud avadest seda sisse pihustada - tekitab suht hästi kaitsva kihi sisse. Sama võid teha ka N pistikuga kui oled täiesti kindel et see puhas on. Pihustada võid niipalju et lausa tilgub - elektrit see kraam ei juhi.

[avrn]

Maldur: