[SilQ]

Viimase 3 aastaga umbes 200 samsung evo ketast pannud. 0 garantii juhtumit. Intelit sai ka ostetud 40tk, 80% garantiis käinud.

[Dirty Harry]

Mul on kõik kohad Samsungi SSD'sid täis, ca kümnest pole ükski seni otsa andnud. Selle laiapõhjalise statistika pealt ütlen, et tasub kulutada rohkem ja osta kvaliteetseid tooteid.

[raxz]

Olen ka siiani ainul Samsunge kasutanud ja 0 probleemi.

[laurx]

Mul isiklikult on lennanud 1 crucial. Mul on mugavam kloonida korras ketas ning panna see müüginasinasse.

[tahanteada]

Edit: Taas uus Volume...

1. Seekord siis esimesena selline "õnnetus", ei oska öeda kas sellest on juttu olnud - kuid:
- osadel uutel emaplaatidel (ei oska öelda kui paljudel tootjate plaatidega) on siis nii, et UEFI seaded määravad selle kui kiiresti M.2 NVME töötab.
- Windows 10all seda veidrat nähtust ei märganud kuid Linuxi korral valitses "ikka korralik segadus".
- kusjuures lisatähelepanekuna ka veel see, et Linux Ubuntu ei saavutanudki ka sama suurt max. kiirust kui seda saavutas Windows 10.
a 2800 (W10) versus a 2300 (Linux Ubuntu).

Nüüd siis pilt - Ubuntu kiirusetestid, kaks erinevat UEFI-seadistust.
Ühel juhtul "töötab NVME kui SSD", teisel juhul "töötab kui NVME:


2. Nüüd siis need eespool välja toodud, varasemalt kasutatud ning saunakuumuses poolhävinud ADATA SSD-d.
Katsetasin neid erinevate SATA-kiirustega emaplaatidega.

Tulemused:
- kannatavad veel SATA1 ja SATA2 kiirust.
- ei kannata enam SATA3 kiirust.

PS: ADATA-de probleemid on edastatud nende müüjale. Ei oska oletada, kas keegi võtab midagi ette või mitte.
Tõenäoliselt mitte - sest kes ikka neid tehase kinniseid pakendeid avama hakkab.

[laurx]

[tahanteada]

Edit: taas uus Volume:
Siin saab seekord selle M.2 SSD "saaga kokku võtta".

1. See eespool väljatoodud, tugevat saunakuumust saanud ning seetõttu poolpiduseks muutunud:
Toshiba M.2 SSD NVME
1.1. mässasin järjest võimsamate jahutusradiaatorite ehitamisega.

1.2 tulemus Linuxiga:
- kui varasemate, väiksemate radiaatoritega sain kätte kiiruse a 2300,
- siis pärast viimase versiooni ehitamist tõusis lugemiskiirus a 2700-ni.


2. nüüd siis veel ühest emaplaatide tootjate inseneride suurest haltuurast ning lahendusest mis osaliselt selle vastu ka M.2 SSD-d kaitseb.
2.1. Mõista.mõista mis on pildil ja mis on sellel pildil siis see tootjate inseneride haltuura?


Vastus:
tegemist on äpardunud insenertehnilise leiutisega kus M.2 SSD asukoht on kohe kuuma prosa ning kuuma videokaardi vahel.
Ehk siis M.2 SSD võib korralikult "praetud saada nagu praesai".

2.2. ja sellise "saunakuumuse äparduse vastu" aitavad ehk sellised M.2 SSD-d milledele on koheselt jahutusradiaatorid peale ehitatud.
Kaks pilti sellistest:

[londiste]

mul on m.2 ssd-d palju hullemates kohtades, pole ühegiga midagi juhtunud.
raud oskab tänapäeval üsna hästi ennast vajadusel aeglasemaks throttleda.

m.2 saab panna ka halvemasse kohta - näiteks pci-e x16 pesa alla, kus see jääks sõna otseses mõttes gpu ja emaplaadi vahele
üsna levinud on ka m.2 pesa emaplaadi tagaküljel.

[JT17]

[tahanteada]

Edit:
ENSV aegse ratsionaliseerijana jätkan oma avastusretke.
Ning kuna see Arvutifirma - mis müüs uute pähe varem kasutatud ADATA SSD-sid - ja vaikib kangelaslikult nagu seltsimees Nikonov IIMS ajal, siis allosas avalikustan ka selle firma nime.
Mitte selleks, et kedagi "risti lüüa" vaid selleks, et meeutada: on aasta 2019 ning ei ole enam ENSV aeg ja kõik probleemne tuleb oma klientidele koheselt avalikult nig ausalt teada anda.
- ei ole ju keeruline: näiteks panna oma kodulehele üles hoiatus: "Teie ostetud SSD-d võivad olla probleemsed. Tooge need kontrolli."

1. Alustamne siis kahest pildist.
- ühel on näha ausad ja korralikud kiirused
- teisel pildil on näha tootja kes siis oma kliente pügab. Müües korraliku stabiilse kiiruse asemel hoopis "Kiiruse-Boosti". Et käib natuke kiiremat kiirust küll. Kuid sellest ma ostjatele ei räägi.
Pilt üks:

Pilt kaks:


2. Ja nüüd siis see avalikustamine:
Ratsionaliseerijad lihtsalt on sellised toredad tegelased kes kõik päevavalgele tirivad..

2.1. tegemist siis kolme ADATA SSD-ga, üks 800-seeria oma ning millega polnud mingeid probleeme.
Ning kaks probleemset 600-seeria oma.
2.2. Ostud on siis pärit 2019 aasta augustist.

2.3. Ning müüjaks siis Eesti üks tuntuim ja pikaajalisema müügikogemusega:
Arvutitark.
- ostukoht: ühest Tallinna poest. Kuid oletada võib et, sama probleemiga (varem kasutatud ning kuumusekahjustusega) ADATA SSD-d on ka mujal Eestis müügis olnud või on ka praegu veel müügis.

PS: See probleem näitab veel kord selgelt mismoodi Eesti inimesed paaniliselt kardavad välismaiseid tootjaid ning kuidas firmad on valmis, selles kartuses, kõike pimesi korrasoleva pähe maha müüma.
Ise teades küll, et tavainimene ise ei peagi suutma selliseid "toredaid nähtuseid" avastada.

[laurx]

Adata tehasetugi on parem kui intelil. Milles kühvel? Saada see jutt neile. At on suvaline putka, räägi vähemalt maaletoojaga.

[londiste]

tahanteada, millest järeldus, et kuumusekahjustus? teed mõned illustreerivad pildid äkki?
miks sa kunagi ei räägi detailidest. mis kettaga tegu, millist softi ja testi/seadeid kasutad?

need kiiruse graafikud on selline üsna tule eile meile teema. paljudel ketastel, sõltuvalt kontrollerist on täna cache. kuidas see on implementeeritud on veidi teine teema aga keskklassi ketastega nii lihtsalt on. praktikas on korraga kolmandik ketast täis kirjutada erandjuhus ja tavakasutaja jaoks ebaoluline. kui teed tööd ja vajad püsivat ja kiiret ketast, siis teed niikuinii enne uurimistööd ja sinu pildil nähtavat on ülevaadetes pikalt-laialt lahatud.

[Vael]

Ma ei olnudki teadlik, aga Adatal ka QLC ketas: https://www.adata.com/en/feature/600#
Esimene google caste 600 seeriale ja noh kui tegu sellega, siis mis sa ikka QLC-st hwtkel tahad. Inteli 600 seeria ei kõlvanud ka HDD asendusekski.

[londiste]

qlc on vaikselt kõigi tootjate odavasse otsa sisse roninud. eelkõige cache pärast ma 250/500gb qlc ketastel pointi ei näe.
100-120mb/s on umbestäpselt seal hdd-de tasemel aga read ja eelkõige random read on ikkagi ssd klassis.

mul on inteli 660p masinas, eks vaatab kuidas see ennast pikemas perspektiivis ülal peab. tavakasutuses on seni tegu igati kiire ja ägeda kettaga.

[Tomorrow]

660p 2TB sobiks nt mängude jaoks hästi kuna seal on väga vähe kirjutamist. Enamus on järjestiklugemised. OS kettaks küll ei julgeks panna.
Istun veel SATA peal edasi ja ootan kui järgmine aasta korraliku kiirusega PCIe 4.0 tulevad. Eelkõige Samsungilt. Praegu pole mõtet osta OS jaoks PCIe 3.0 põhinevat kui SATA SSD juba olemas.

[londiste]

sama siin. ongi mängude kettaks

pci-e 4.0 kasutegurit ketaste juures ei näe. aitab rämeda sequential numbri speci panna aga asi sellega piirdub. igasugused low queue depth ja random numbrid on seni alla praeguste liideste võimekuse.
nõudlus kiire sequentiali järgi on olemas aga see on paljuski üsna nišikraam või tõsine production teema.

[Tomorrow]

londiste, See on praegu. Esimesed PCIe 4.0 versioonid hetkel ei suuda isegi järjestiklugemist viia 7GB/s piiri lähedale. Usun, et uued suudavad teha seda ja tõsta ka random numbrid low queue depth osas kõrgemale.
Muidugi kui low queue depth/high random on oluline, siis Optane on selles osas klass omaette. Lisaks low latency. Kahjuks on see väga kehva saadavusega ja ülehinnatud + ühilduvusprobleemid.

[londiste]

pci-e 3 on nvme-l olnud käepärast juba mõnda aega aga peale järjestiklugemise on liidese piiravaks saamine jätkuvalt kaugel.

optane oleks väga kuradi äge aga esiteks on see üle mõistuse kallis (üle 1€/gb) ja teiseks ei ole seda piisavas suuruses üheski mõistlikus formaadis saada.
u.2 ei ole keskmise desktop masina teema, mu itx platedel seda vähem. kettaid müüakse küll vist m.2 adapteriga aga see on veider lahendus
m.2 2280 on vaid vanad 32/64 pulgad, millega pole ketta mõistes midagi teha.
jäävad peamiselt vaid pci-e kaardid ja m.2 22110.

[Vael]

https://www.anandtech.com/show/14841/ymtc-starts-volume-production-of-64layer-3d-nand
See uudis tuli Inteli Xe graafikakaardi teemaga seoses meelde. Kui nad hoo sisse saavad, siis võiks vabalt vanema protsessi peal odavaid 4TB kettaid tootma hakata.(me hopes )
Esialgu siiski ainult mobiilsel turul konkureerimas.

[tahanteada]

Edit: Veel natuke kraami sellest salapärasest, taevani kiidetud SSD-maailmast.
Ning mille fännid siis suure rõõmuga on valmis kandma silmaklappe, et mitte näha seda "toredust mille on tootjad- oma suures rahasaamise himus - kokku keetnud"...

1. Esimene värk saadab siis neid kes Linuxi maailmas möllavad ning SSD-sid kasutavad.
Ei oska öelda kas see kehtib kõikide Linuxi Distrode kohta - kuid vähemalt Ubuntu-maailmas ei teata midagi sellisest asjast nagu "Trim".

Järgmine pilt on siis ammuilma kustutatud. See kustutatud kettasisu on kloonimisega praeguseks juba teisel SSD-l.
Kuid see pilt näitab selgelt, et mingit Trimi pole olnud ei esimese SSD korral ega ka selle praeguse SSD korral.
- ja selliselt osaliselt ülekirjutatud pilte on ainult osa. Ülejäänud on kõik terved.


2. Ja nüüd teine värk.
Näitasin eelsevalt kuidas emaplaatide tootjate insenerid on ohmud, toppides M.2 SSD-de pesad kuumenevate protsessorite ning videokartide lähedusse.
Nüüd näitan siis ühte lahendust millega saab seda M.2 SSD-d eemale paigutada.
PS: Test-emaplaadil oli selle lahendusega kiirus sama mis õiges M.2 pesas.
-pildil olev lisakaart on NVME-le sobiv variant.


3. 3. ning nüüd üks pilt ning millel olev tekst tasub võtta alaliseks reegliks.
- ülemine rida (SSD tempetatuur kuni 40 kraadi) kehtib siis kui ehitatakse endale, sõbrale, tuttavale, sugulasele.
- alumine rida (SSD temperatuur üle 40 kraadi)kehtib aga siis kui arvutit ehitatakse vaenlasele ning on vaja, et kasutatav SSD võimalikult kähku auti lendaks ning vaenlasele peavalu tekitaks.


4. ja nüüd üks väike vihje - neile kes otsivad materjali millest ehitatada M.2 SSD-le lisajahutust.
Seda materjali leidub ohtralt vanades (katkistes, mittevajalikes) läpparites.
Kes silmad lahti teeb, see leiab selle materjali üles. Kes edasi magab ning loodab Hiinast osta, see jääb sellest ilma.

[londiste]

1. kiire google ütleb, et linuxi kernelisse sai trim tugi versioonis 3.8 ehk aastal 2013 ja edasi on järjest failisüsteemide jaoks seda kasutama hakatud. archi wiki tundub linkimiseks hea kokkuvõttev koht:
https://wiki.archlinux.org/index.php/Solid_state_drive#TRIM
samamoodi üõtleb kiire google, et ka ubuntu peaks tänaseks ilusasti trimmima.

kas sa palun räägiksid lähemalt, mida ja kuidas sa vaatasid jõudmaks järeldusele, et trimi ei ole?

2. m.2 ssd eraldi lisakaardile paigaldamine ei ole desktop masinas hea lahendus kui videokaarti kasutada soovida.

pci-e pesade jaoks on nii inteli kui amd masinatel 16 pci-e lane. paigaldades ühe sellise kaardi, võtab see pesa sealt ära 4 lane või reaalselt arvestades emaplaatide jagamist pigem 8 lane. see jätab gpu-le 8 lane, mis tänapäeval juba avaldab mõju.
amd-ga on see vesi veidi sogasem. ametlikult on ryzenitel jagada 20 lane aga neist 4 ongi sisuliselt m.2 jaoks ära reserveeritud ja kui emaplaadil pesa olemas on, siis need ka sinna antud on.
nii või naa tuleb sellise lahenduse juures tähelepanelikult emaplaadi speci (või paljudel juhtudel manuaali) lugeda.
hedt ja workstationi puhul on asi muidugi lihtsam.

3. bullshit. üle 40 kraadi ei juhtu kiipidega midagi. üle 60 või 80 võime neist küsimustest rääkima hakata. aga ka sel juhul on probleemiks eelkõige kontrollerid ja need on throttlema õpetatud.
väidetavalt (ja sellel on tegelikult reaalselt alust) mõjub kõrgem temperatuur flashi kividele pigem hästi, eluea/kirjutustsüklite vaates.
tõsi, ma ei ole sigaodavaid kettaid just palju ostnud, äkki on seal midagi teistsugust.

ma jätkuvalt ootaksin pilte neist kõrbenud ketastest ja mingit põhjalikumat seletust mis ja kuidas neis ära küpsenud on.

[dohc-48v12]

tahanteada,

Õpi linkima, igal pool kus sinupoolset arukat filosofeeritud teadusliku professori jutu loen on üks häda, kõik pildid on mega väiksed ja ei saa uues aknas täpsemalt uurida, millest sa räägid !
Upload-i vali URL: Pisipilt viitega originaalpildile: alt.

[tahanteada]

Edit:
1. Üks "tore pildike" sellest mismoodi hakkab käituma SSD siis kui teda on kõvasti praetud liigkõrges temperatuuris.

Pildil siis seesama, eespool nimetatud, kuumakahjustusega Toshiba M.2 SSD NVME.
- ning see pilt siis näitab ka selgelt seda kuidas kõige rohkem "hävib kiire kirjutamine", muutudes kõvasti aeglasemaks kirjutamiseks.

------------------
2. Ja nüüd taas siis tõestus sellest kuidas kõik SSD-de tootjad, on kõik suured sõbrad, astuvad ühte sammu.
Ning neid kõiki ühendab see, et nad kõik jätavad tegemata ühe olulise tegevuse sel ajal kui SSD tehases kokku pannakse.

- SSD-d jäetakse Stabliseerimata.
Ja stabliseerimist ei tehta ühel lihtsal põhjusel: SSD-e stabliseerimine võib kesta tunde ning sel juhul ei maksaks see SSD mitte 30-50 euri vaid maksaks nii a 3000-5000 euri.

- kes ei saa aru mis asi on stabliseerimine - siis kõige lihtsam on seda selgitada "sõdurite marssimise näitel".
A. on hiilgesuur paraadi-plats
B. sellel marsib a 1 miljard sõdurit.
C. Ja selleks, et nad kõik korraga astuks ühte jalga ning ühte kätt, tuleb teha kõvasti trenni.

- ja nüüd, ka SSD-s on värk täpselt samamoodi.
Selleks, et miljardid "rakud" käituks täpselt ühtmoodi, tuleb ka neid "rakke treenida.
Kuid nagu öeldud, kui 256GB mahuga SSD treenimine kestab nii a 30 minutit, siis 1TB mahuga SSD treenimine kestab a 2 tundi.

Nüüd siis pildid sellest kuidas poest ostetud SSD on "treenimata".
- "treenitud SSD" korral on see "joon valge",
- "treenimata SSD" korral on aga sees "tumedad piirkonnad, kirjega: "Slow":
Esimene pilt: "teenimata" SSD:


Teisel pildil on sama SSD, siin on ta saanud "kodutingimistel tehtava treeningu".
Ja nagu näha on "joon valge".


PS: kuidas seda treenimist teha, seda leiutab igaüks juba ise.
Tegemist on riskantse ettevõtmisega ning seetõttu "lammutan-hävitan" ainult enda isiklikke SSD-sid.

[Anna tooli]

[laurx]

Ja kuidas sina oma siili tänava korteris neid molekulide armeesid stabiliseerid?