[Miltec]

Riiklik õppekava projekt kutseõppe asutustele- Arvutiteadused

Käimas on õppekava projekti viimane faas ja juba märtsis võidakse selle raames kinnitada arvutiteaduste 5 õppekava haru

Õppekavad ja nendega seotud dokumendid leiab:

http://vana.ekk.edu.ee/yldteave/ekk/kaust/koa/arvutiteadused.htm
http://www.ekk.edu.ee/uldinfo/projektid/kutseoppeasutuste-oppekavade-arendus

Kui need õppekavad kinnitatakse siis muutuvad need kutseõppes standarditeks ja nende alusel hakkavad kujunema tulevased IT inimesed/spetsialistid, probleem seisneb selles, et need on suht kiiresti kokku pandud ja sisaldavad palju loogilisi ja sisulisi vigu. Nüüd sellest miks ma selle teema tõstatan, meie kool (Rakvere Kutsekeskkool) soovib kasutusele võtta õpekava: Tarkvara ja andmebaaside haldus ja me peame 1. Märtsiks selle eriala õppekava esitama, kooli õppekava baseeruks riiklikul õppekaval milles muudatusi on lubatud teha ainult valikainetes (riiklik õppekava peaks kinnitatama märtsis, kui se ministeeriumis läbi läheb). Praegusel kujul aga ei saa me seda aluseks võtta, sest selles on liiga palju vigu. Soovin lugupeetud HV lugejatelt kasutatavat tagasisidet ja kriitilisi konstruktiivseid ettepanekuid/parandusi, et õppekava parandada, mõtetut ilkumist ja parastamist ma ei soovi, see ei ole naljakas kui õppekava sellisel kujul vastu võetakse ja pool-vigase haridusega spetsialiste Eesti IT maastikule kasvatatakse. Tahame saata koolipoolsed ja HV kasutajaskonna parandus-ettepanekud õppekava arendajatele ja kui neid arvestatakse ning vead parandatakse võidavad sellest kõik kutseõppeasutused (PS. ma ei kuulu ühtegi õppekavade arendusmeeskonda).

Ootan parandusi/ettepanekuid eelkõige õppekava Tarkvara ja andmebaaside haldus kohta, täpsemalt põhiõpingute mooduli kohta. Kuid loomulikult on kõikide õppekavade osade parandused teretulnud, siin leidub palju erinevaid eksperte ja tugevaid kasutajaid, palun pange oma oskused/teadmised mängu ja teeme parandusettepanekud. Loomulikult võite ka ise oma eksperthinnangu REK-i saata.

Sarnases formaadis:

Õppekava: Tarkvara ja andmebaaside haldus
Ainemoodul: Arvutite riistvara alused:
3.1 andmebaasi haldajatele peaks ka servereid ja tööjaamu tutvustama ... jne.

Palun jääge konkreetsete ettepanekute juurde, muidu on mul raske teie ettepanekuid/parandusi kasutada

[Ivoshiee]

Kui need kavad nii vigased on, siis kas koostajatel vastava ala tööandjatega ja ülikoolidega kontakte ei olegi?

[RCC]

olles ise nii õpetaja kui õpilase rollis, siis ühes asjas lepiks küll kokku MS Office ei ole tarkvara selle laias tarkvara mõistes. vaid ainult mingi kitsas osa sellest. Paraku siiani on teatud ained märgitud küll ilusa nimega, kuid tegelikkuses vaatab vasta pesuehtne ms bsh
riistvara osas paari kohta tean, ega suurem asi ei ole küll. riistvara õpet peaks alustama ikka 286 est.

[Miltec]

Tarkvara ja andmebaaside haldus
Põhiõpingud- ARVUTITE RIISTVARA ALUSED

Aine maht 1 õppenädal (1AP/40 tundi)

On kindlasti liiga vähe aega et õppijad saaks omandada piisavalt teadmisi arvutikomplekti koostamiseks, ammugi pole selle ajaga võimalik praktiliselt komplekteerimist piisavalt proovida. Ainemaht peaks olema vähemalt 2 korda suurem.

1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmisi arvuti komplekti kuuluvast riistavarast, selle parameetritest ning kasutada neid teadmisi arvuti komplekteerimisel.

Selle ajaga ei õpi korralikult arvutikomplekti koostama, õpe jääb pealiskaudseks

Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad.
Ei ole nõus, ained rakendusmatemaatika ja matemaatiline loogika peaks olema enne ikka läbitud, näiteks kui kahendsüsteemist ja loogikalülititest arusaamine puudub, kulub tunnis mõtetult aega nende asjade seletamisele, ilma nende teadmisteta on ikka väga raske tehnilisi asju mõista.

15. Õppesisu
3.1 SISSEJUHATUS. Arvutite ajalugu. Arvutite põlvkonnad. Personaalarvuti. Sülearvuti.
Arvutikomplekti komponendid. – kuhu jäävad serverid ja tööjaamad, sellel erialal kindlasti on nende käsitlemine vajalik?

3.2 PROTSESSORID. Arvutites kasutatavad protsessorid. Protsessorite tootjad,
põlvkonnad. Mobiilsed, serveri ja lauaarvuti protsessorid. – protsessori jahutid, mitmetuumsed protsessorid, 32bit vs 64 bit protsessorid vajavad kajastamist

3.3 EMAPLAADID. Emaplaatide parameetrid. Kiibistik. IRQ, DMA ja I/O aadressid.
Laienduspesad. Integreeritud seadmed. Liidesed – protsessoripesad, mälupesad, emaplaadi vormi standardid peavad ka jutuks tulema.

3.4 BIOS. BIOS’i ülesanded ja tüübid. BIOS’i set-up, upgrade, veakoodid. CMOS’i
ülesanded ja tühjendamine. BIOS-e uuendust sellise pealiskaudse õppe puhul küll ei soovita

3.5 MÄLUD. Mälu ühikud. Mälu liigid ja funktsioonid. SRAM’id ja DRAM’id, nende
kasutusvaldkonnad ja parameetrid. Mälukiipide tüübid ja paigaldus. – mälukiipe tänapäeval ise ei paigaldata, püsimälu ja operatiivmälude tüübid osaliselt välja jäänud

3.6 KÕVAKETTAD. Kõvaketta tüübid ja parameetrid. Kõvaketta ehitus. Info paigutamine
kõvakettale. Kõvaketta kontrollerid, nende tüübid ja parameetrid. – siin peaks tulema jutuks ka paralleel SCSI ja Seriaal ühendusega SCSI seadmed, RAID lahendused on andebaaside seisukohast olulised ja neid tuleb selgitada.

3.7 ANDMEKANDJAD. Diskett ja disketiseadmed. CD, DVD, Blu-ray ja HD DVD
seadmed, mahud ning meediad. Lindiseadmed (Tape storage). – ei näe lintseadmete õpetamisel eriti mõtet, kursus niigi lühike

3.8 VIDEOKAARDID. Videokaartide tüübid, parameetrid. Videokaartide jaoks mõeldud
laienduspesad (AGP, PCI-E). Videokaardi väljundid (VGA, DVI, TV-out) – millistes olukordades milliseid videokaarte valida tuleb ka selgitada

3.9 HELIKAARDID. Helikaartide tüübid ja parameetrid. – selle kursuse raames suhteliselt kasutu

3.10 LAIENDUSKAARDID. TV- ja raadiokaardid. – siin peaksid olema hoopis PATA, SATA ja SCSI ning RAID kontrollerid teemaks

3.11 KORPUSED. Korpuste tüübid, komponentide paigutus korpuses. Toiteplokid ja
toitestandardid. – toiteplokid on alatähtsustatud, korpuste valikupõhimõtteid ja omadusi peab ka teadma

3.12 ARVUTI KOMPLEKTEERIMINE. Arvutikomplekti komplekteerimise põhimõtted.
Erinevate komponentide ühilduvus. Arvuti võimsust ja kiirust mõjutavad tegurid.
Arvutite tehniline dokumentatsioon. – selle järgi ei peagi nad ühtki komplekti koostama, kas dokumentatsiooni hakatakse lugema või koostama?

16. Õpitulemused
Õppija teab ja tunneb
• arvutikomplekti komponente, nende parameetreid, kasutusvaldkondi ja omavahelist
sobivust.
Õppija oskab
• hinnata arvutikomplekti parameetreid;
• valida arvutikomplekti koostamise jaoks omavahel sobivad komponente;
• komplekteerida arvutit lähtudes kliendi vajadustest;
• leida erialakirjandusest või internetist arvutikomplekti komponentide täielike kasutusjuhendeid
ja parameetreid.

Nii lühikese kursuse jooksul ei omanda õppijad piisavalt teadmisi, et arvuteid korralikult komplekteerida osata.

[tahanteada]

Miltec: Aga selle, Sinu poolt toodud kavaga saab vabalt koolitada kesktaseme töötajaid, kelle töökohaks on näiteks arvutifirmade koostekeskused.
Tükid antakse kätte ja siis nendest komplekteeritakse masinad.

Samuti on piisav, et nende algteadmiste baasil näiteks Polütehnikumi, TTÜ-sse või IT-Kolledzisse edasi suunduda

Kui mina 25 aastat tagasi Polütenikumis käisin, siis meile tehti küll selgeks, et pole mõtet oodata, et kogu tehniline haridus kandikul kätte tuuakse ja siis lusikaga sisse söödetakse. Et ise tuleb ka oma peaga mõelda ja osata end alati juurde koolitada.
Ja ma ise olen väga rahul, et sellise suhtumisega meid koolitati 8)

[Miltec]

[Etz]

Kas "võrkude" alla kulluvad nii WAN, kui LAN...

Kui on ka WAN võrgud, siis on vajalik ka teada kergelt erinevaid "transmissioni tehnoloogiad" (MUX, PDH, SDH, ATM, GE lahendused)...
= Ehk võiks vähemalt teada, mis nende lühendite taga peitub....

Ruutimine: staatilinesed & dünaamilinesed ruutingu protokolid (OSPF , BGP, RIP, jne...) ...

Mitte just põhjalikult, aga lihtsalt "eeltutvustus" ... (a`la stiilis, et on olemas ja kasutatakse x & y juhtudel)...

Et inimene, enne kui tööle satub, ikka teaks, mis asjad need, on...

[Kogemus elust enesest: Kunagi, üks uus "kolleeg" arvas, et ATM=PangaAutomaat ]

[Miltec]

[Etz]

[ranel]

[Etz]

[decrakas]

tänapäeva koolidel puudub praktika... tuleb meie firmasse tööle TTÜ ja polü lõpetajad... paberid käes ja nõuavad palka... lased töömaastikule... peavad vanad olijad mitu esimest aastat nende järel vigu parandama...

ja ei... mitte vigu mis on lohakusest tehtud... vaid et KOOL EI ÕPETA! pooli asju ei tea, paljud ei tahagi teada.. (üks isegi ütles: "isa luges 3 aastat tagasi et IT-s head palgad, mõtsin et tulen")

teemast nüüd sutsu mööda... koolis õpetatav ei lange paljuski kokku tööga mida eestis pakutakse.
näiteks. kohati õpetatakse Dial-Up (jah ikka veel) ja seda USA standardite järgi, eestis midagi sellega enam teha... ning standard? aja raiskamine

jah mulle meeldivad .... (punkti) kohad... ning samas olen igati nõus kaitsma oma seisukohati:)
see kõik oli esmamulje koolide kohta praegu
loen praegu neid pabereid läbi:) saadan sulle varsti PS oma arvamused... positiivsed ja negatiivsed:)
ei usu et minu väike "mitte keegi" arvamus midagi muudab.....

[tahanteada]

Paranduste pakkujad! 2rge unustage, et tegu on kutsekooliga mis annab kitsa, konkreetseks t66ylesandeks sobiva koolituse. Ja selleks on liinit66 n2iteks Microlingi Arvutitehases. Ehk siis konkreetne etteantud tegevus.
Kes aga tahab olla kesktaseme juht, neile siis Polytehnikum ja kes tippjuhiks, neile TTY v6i IT-Kolledz. Nii, et v2ga hea kui kooli l6ppedes on stabiilse sissetulekuga t66koht ja et noor ei pea mamma-papa rahakotil 6lut libistama!

Posted from a mobile device

[Miltec]

[kännuämmelg]

vaata ja imesta..
Kui arvestada nüüd kutseõppe väikest mahtu, kitsast(suhteliselt) suunda, õppijate üldist haridusfooni (põhikool +) ning tehnika kiiret arengut, pole absoluutselt mõtet toppida õppekavasse kindlaid riistvaralisi teemasid vaid lähtuda lakooniliste punktidega- terminid, konstruktisoon, kasutusvaldkonnad jne). Põhiaeg peaks kuluma ikkagi programmeerimisele ning andmebaasidele.

Mahtude ja konkreetsete teemade osas ei oska aidata. Eesmärgi peaks püstitama ikkagi potentsiaalse töökoha põhiselt- ehk siis tegema selgeks tulevaste töökohtade vajadused ning keskenduda nende vajaduste rahuldamisele.

[Miltec]

[Etz]

[tahanteada]

Ja praegu saab tuua hea näite, kuidas selline teema kandub mõttetusse vaidlustesse:
Ülevalpool on soovitus - mitte tegeleda minevikuteemaga DialUp.

Samas mina olen raudkindlal arvamusel, et Dial-Up temaatika selgekstegemine peab olema Aja O ning väga tähtis teema, mida teatakse kasvõi une pealt. Ja põhjus on lihtne - ilma Dial-Up-ita, ehk siis modemiteta, ilma modulatsiooni-demodulatsioonita poleks maailmas mingit toimivat internetti. Või kui oleks, siis toimiks see mingitel teistel põhimõtetel - näiteks naabrile Eesti Posti vahendusel faile saates
Võib ju küll küsida, et kui pole internetti, siis on ju ometi faksiside olemas Aga vastus sellele on lihtne - ka faks kasutab oma töös modemit

[kännuämmelg]

Tahanteada, loomulikult on miljoneid vajalikke teadmisi, ilma milleta ennast inimeseks (rääkimata IT- inimeseks) nimetada ei tohiks, kuid kui keskenduda nüüd selle kooli põhieesmärgile- anda kutseõpet- siis see ise seab juba teatavad piirid.
IT valdkonnas orienteeruvaid mullipuhujaid (siinpoolkõneleja kaasaarvatud) toodetakse absoluutselt kõikides koolides, kuid tegelikult oleks vaja spetsialiste, kes kindlas kitsas valdkonnas oleks koolist väljudes võimeline hakkama saama ning kasumit tootma. 386, dial-up ja videokaartide eripärade tundmaõppimine oleks kindla suuna programmvara/andmebaasihaldurile ikkagi silmaringi laiendav ning sellega peaks (saaks/võiks) karjääriredelil ülespürgiv noorsand tegeleda oma vabast ajast või hobi korras. Andmebaasi haldur ei pea ju tegelikult arvuti hingeelust muhvigi teadma- sellega tegelevad modelleerijad ning vastava ala spetsialistid.
näide: Elcotec-i liinitööline (näiteks tegeleb mobiiliplaatide kooste/kontrolliga) ei pea teadma elektroonikast muhvigi (kuigi tegeleb kõrgema klassi peenelektroonikaga)- piisab sellest, et ta tunneb omale vajaminevaid operatsioone ning saab aru protsessist. Ja ta on spetsialist, ning just taolisi peaks kutseõppeasutused väljastama. Sellest tasemest edasi tuleb juurde kogemus/vilumis, täiendõpe ning vajadusel kõrgastme koolitus
S

[tungraud]

Ma leian, et kutsekatest saab liiga kergelt läbi, peaks ikkagi mahtu rohkem olema ja seeläbi ka rohkem sõeluma neid kes üldse läbi saavad. Võiks vastu võtta rohkem õpilasi ja siis ka rohkem minema saata kui asja neist pole. Kogemus näitab et väljalangejaid on nii pingerea eestpoolt kui ka tagant poolt üsna võrtselt. Pigem ma näeksin kutseka õpet kui praegust ülikoolis olevat varianti aga lihtsalt vähem rõhku panna teoreetilistematele ainetele. Praktilised ained võiks isegi sarnases mahus üle kanda, kitsamasse valdkonda lihtsalt sorteerida mida on vaja.

[Miltec]

[tahanteada]

Miltec: Tegleikult algab kõik hoopis A-st ja B-st, ehk siis hoopis:
1. Misasi on takisti, kondensaator, transisor, mikroskeem. Kuidas neid ühtpidi kokku ladudes saadakse teler, teistpidi ladudes aga hoopis arvuti.
2. Siis skeemi lugemise oskus - ja selle järgi skeemi koostamine. Ja vastupidi - trükkplaadi pealt skeemi mahajoonistamine, skeemi analüüs.
3. Seejärel jootekolb, jootmine
4. Ja mis kõige tähtsam - oskus oma peaga mõtelda, mitte lootes et Interneti-nimeline tädi kogu pudru ette ära keedab ja siis sisse söödab.

Nii lihtne see arvutivärgi eriala algpõhja omandamine ongi. Või loodad, et mingi piiratud aja jooksul on võimalik saada sama (või suurem) maht, mille annavad spetsialiseeritud koolid oma 4-5 aastase koolitusaja jooksul

[Miltec]

[Ivoshiee]

Kutsehariduses peaks ikka rõhk olema praktikal ehk andmebaasihaldur peab saama ülevaate erinevatest AB arhitektuuridest ning põhimõtetest ning ühe või paari lihtsama/keerulisema ABd sisaldava infosüsteemi ise/grupis valmis planeerima-disainima-ehitama. Iseseisva töö tegemisel on SQLi "näppimine" vajalik - kui raha on, siis Oracle, aga MySQL/PostgreSQL kindlasti. Miski progemise oskus tuleb neil ka omandada - PHP, Java, .... Lisanduvad andmeturbe teemad on ka vajalikud.

Kuna õppurid tulevad põhikoolist, siis teadmiste täiendamine matemaatikast on ka vajalik.

[Miltec]

Natuke veel tausta valgustust:

IT spetsialisti kutsestandart

http://www.kutsekoda.ee/download.aspx/download/609/Infotehnoloogia%20spetsialist%20I,%20II%20'04.doc

EUCIP Database Manager

http://www.eucip.com/files/eucip/docs/20070402042634_Database%20Manager%20Version%202.4.p.pdf