Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
autor |
sõnum |
|
jägaja
HV Guru
liitunud: 06.08.2004
|
07.07.2015 11:51:57
|
|
|
Tanel, lehte nr 76. nutiseadmes ei näe. Seega OK.
Edit.
ot: |
krt. peale seda iseenda posti tekkis nr.76 aga errorit pole. |
_________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine." |
|
Kommentaarid: 132 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
119 |
|
tagasi üles |
|
|
Sults
HV veteran
liitunud: 06.09.2004
|
|
Kommentaarid: 38 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
35 |
|
tagasi üles |
|
|
birgitm
HV vaatleja
liitunud: 14.07.2015
|
15.07.2015 11:36:46
|
|
|
Tere olen väga kahe vahel ja kuna ise fotograaf pole siis sooviksin targemate arvamust. Valikus on 2 kaamerat : Nikon D5300 ja Nikon coolpix P610 . mõlemad omavad pööratavat ekraani, wifit ja gpsi mis mulle olulised. Hinnavahe on aga suur. Kumb sobib paremini tavakasutajale kes pole proff ning mis vahe on peegel ja kompaktkaameral, kumba peetakse paremaks?
|
|
tagasi üles |
|
|
Kruvi
HV kasutaja
liitunud: 12.09.2003
|
15.07.2015 12:15:05
|
|
|
Põhiline vahe ongi selles, et üks on kompakt kaamera ja teine peegelkaamera.
Kompakt kaamerat võib kutsuda ka sild-kaameraks kuna paljud on tänapäeval ka oma fotograafia huviga just nendest alustanud.
Kui küsida kumb on parem siis oleneb mis on sulle oluline, lihtne vastus oleks muidugi peegel, aga jällegi oleneb kellele.
Peamine erinevus on see, et peegel kaameral vahetad objektiivi, kompakt kaamera objektiiv on selline mis peaks võimalikult palju tavakasutuses vajaminevast katma.
Muidugi võib siin kirjutada ka tehniliselt lahti täpsed erinevused nende kahe kaamera vahel aga kuna tegu on kahes erinevas klassis olevate kaameratega siis alustajale võiks ikkagi pigem kompakt kaamerat soovitada.
Peegel kaamerate puhul tuleb kindlasti kohe arvestada sellega, et peale hinnavahe hakkab raha minema ka objektiivide peale.
Kui võtta üks pilt peegel kaamerast ja teine pilt kompakt kaamerast mis on tehtud võrdsetes (ja heades) tingimustes arvatavasti tänapäeval meist väga paljud neil vahet teha ei suudagi.
Seega pika ja loodetavasti mitte väga segase jutu kokkuvõtteks võiks alustavale inimesele ikkagi soovitada kompakt kaamerat - saad teha kõike mida alguses oskad soovida, nagu mainisid on ka kõik oluline olemas ning rahaliselt tuleb ta ka päris palju odavam.
Kui tahad edasi areneda tasub alustada sellest, et teha omale selgeks apertuur, säri ja ISO, liikuda ära Automaat režiimidest ning studeerida ja lugeda.
Fotograafia on massiivselt põnev valdkond, kuid selle mõistmiseks on päris pikk teekond ees. Samuti tasub arvestada sellega, et eriti just peeglite puhul tuleb tulevikus mängu pildi töötlus, mis on veel omaette suur valdkond (kui ei plaani jääda peol sõpru pildistama)
Seega, alusta kompaktist, mine pildista ja harjuta ning kui saad aru millest sul edasi liikumiseks puudu on tasub hakata mõtlema peegelkaamera suunas.
|
|
Kommentaarid: 16 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
16 |
|
tagasi üles |
|
|
Sten003
HV vaatleja
liitunud: 10.04.2005
|
|
Kommentaarid: 8 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
8 |
|
tagasi üles |
|
|
Dirty Harry
HV Guru
liitunud: 04.09.2002
|
|
Kommentaarid: 177 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
143 |
|
tagasi üles |
|
|
Kruvi
HV kasutaja
liitunud: 12.09.2003
|
16.07.2015 11:07:04
|
|
|
Siin tuleb mängu ka objektiiv.
Mida kaamerate ja telekonverterite puhul jälgida tasub on järgnev teave:
D3200:
"The electronic rangefinder can be used with lenses that have a maximum aperture of f/5.6 or faster"
D5100:
Note: The electronic rangefinder can be used with lenses that have a maximum aperture of f/5.6 or faster
Ei ole ise telekonverteritega mänginud aga praktikas peaks see siis tähendama, et kui on obje 2.8 millele 2x teleconverteri juurde lükkad saad kasutada veel AF funktsiooni ning kaamera ütleb ka manuaal rešiimis kas oled fookuses või mitte.
Kui sul on nüüd näiteks zuum obje (muutuva avaga) või fix nagu 600mm mille kõige kiirem ava on F4 siis oled juba üle piiri ning kaamera enam ei suuda otsustada kas oled fookuses või mitte, ehk peaksid vist kasutama ainult manuaal teravustamist ja oma silma otsustamaks kas oled fookuses või mitte.
Nikon D7100 näiteks on keskmine teravustamispunkt veel saadaval kuni F8'ni, veel kallimal D8xx seerial on veel F8 juures saadaval 11 keskmist teravustamispunkti.
Seega tasub seda kasutada objede puhul mis on kuni 2.8 (70-200 F2.8 näiteks) või kasutada Nikoni enda TC-14E (http://www.nikonusa.com/en/Nikon-Products/Product/Camera-Lenses/AF-S-Teleconverter-TC-14E-III.html) mis vähendab su F-stopi 1 võrra mitte kahe (ehk siis F4 muutub 5.6'ks mis on veel täiesti kasutav)
Ehk keegi targem telekonverterite koha pealt kinnitab või täpsustab mu juttu aga põhimõtteliselt aeglasema avaga objel siis kaotad telekonverteriga võime täpselt teravustada.
|
|
Kommentaarid: 16 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
16 |
|
tagasi üles |
|
|
jägaja
HV Guru
liitunud: 06.08.2004
|
16.07.2015 11:31:01
|
|
|
Mismoodi hinnatakse objektiiviava kiirust?
F5,6st saab olla ava väiksem, või suurem. Igatahes ei saa ma kiirusejutust aru.
_________________ " Maailm on täis kõikvõimalike külatarkade kogukondi, kelle ühine joon on teadus- ja tõenduspõhisele elukäsitusele vastandumine." |
|
Kommentaarid: 132 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
119 |
|
tagasi üles |
|
|
1dumbpcuser
HV Guru
liitunud: 05.03.2002
|
16.07.2015 12:17:25
|
|
|
jägaja kirjutas: |
Mismoodi hinnatakse objektiiviava kiirust?
F5,6st saab olla ava väiksem, või suurem. Igatahes ei saa ma kiirusejutust aru. |
Suur ava = rohkem valgust => saad kasutada kiiremat säri(aega).
_________________ M: AMD Ryzen 5 7600X Box |
|
Kommentaarid: 96 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
91 |
|
tagasi üles |
|
|
Kruvi
HV kasutaja
liitunud: 12.09.2003
|
16.07.2015 13:03:37
|
|
|
Jah, eks ta kõnepruuk ole ning veidike kes millega harjunud on.
Enamus vast on inglise keelse väljenduspagasi endale fotograafia koha pealt proovinud ära integreerida ning sealsetes terminites on see siis alati "fast lens" mõttega 2.8 ja väiksem ava.
Kuna põhilised kolm muutujat on AVA - ISO - SÄRI ning nad kõik üksteist muudavad (ehk siis säri 1/200 iso 100 ja f/2.8 annavad sulle sama pildi mis säri nihutada 1/100 juurde, iso sama ja ava F/4) siis nagu ka 1dumbpcuser kirjutas sealt see väljend pärineb.
Võib ka veel lisa segadust tulla ju sellest, et väljend "suur ava" tähendab väiksemat F-stop numbrit (näiteks f/1.8 on suur ava, f/11 on väike ava)
Olen nende seletustega nii mõnelgi tuttaval suutnud juhtme kokku ajada aga selline see teema on.
|
|
Kommentaarid: 16 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
16 |
|
tagasi üles |
|
|
pacho
HV veteran
liitunud: 26.02.2004
|
16.07.2015 14:26:44
|
|
|
jägaja kirjutas: |
Mismoodi hinnatakse objektiiviava kiirust?
F5,6st saab olla ava väiksem, või suurem. Igatahes ei saa ma kiirusejutust aru. |
F-stopiga on asjad lihtsad. See on váártus mis saadakse objektiivi tegeliku ava(mis on fiks objektiividel úldjuhul vórdne esimese láátse lábimóóduga) jagamisel fookuskaugusega. See ei ole fikseeritud móótúhik. Vajalik saamaks pidepunkt erinevate fookuskaugustega objektiivide kasutamiseks. Palju lihtsm on kasutada suhtarvu kui fúúsilist ava, kuna objektiivi fookuskauguse suurenemisel, suureneb ava eksponentsiaalselt.
Kui 50mm objektiivi tegelik ava on lábimóóduga 25mm, siis (50/25=2) on f-number 2 ja ava tegelik pindala on ~490.8mm2
Kui 50mm objjektiivi tegelik ava on lábimóóduga 12.5mm, siis (50/12.5=4) on f-number 4 ja ava tegelik pindala ~ 122.7mm2
490.8/122.7=4 Ruutjuur neljast on 2 (2 korda rohkem valgust x 2 korda rohkem valgust). Ehk siis f/2 on kaks stopi kiirem(kogub rohkem valgust) kui f/4.
Seda arvutamise osa pole vaja teada. Selle on teinud sinu eest objektiivide tootjad.
Nagu eelpoolpostitajad kirjutasid- ava, sáriaeg ja tundlikus (ISO) on omavahel seotud.
Ava váhenemisel ( f-number suureneb, sensorini jóuab váhem valgust) peab kas tundlikus vói sáriaeg váhenema. Vói mólemad kombinatsioonis.
Kui kasutad avnumbrit f/2 siis saab samamoodi valgustatud foto kasutades 1/80sek@ISO100 vóí 1/160sek@ISO200.
Juhul kui muudad avanumbrit, kuna kasutasin arvutustes f/4-ja , siis kasutaks seda ka náites.
Kuna f/4 on 2 stopi vórra aeglasem (sensorini jóuab váhem valgust) siis peame kas tundlikkust suurendama vói sáriaega váhendama.
Saamaks samamoodi valgustatud foto nagu esimeses náites on erinevad vóimalused.
Kui kasutada tundlikust ISO100 siis peab váhendama sáriaega 2x2 korda. 1/40 sekundit on 1 stop aeglasem. 1/20 sekundit on 2 stopi aeglasem. Ehk siis peame kasutama 1/20sek@ISO100
Kui tahad sáriaja játta 1/80 sekundile , siis pead suurendama tundlikust 2 stopi (2x2 korda) . ISO200 on 1stop ja ISO400 on 2 stopi tundlikum. Ehk siis peame kasutama 1/80sek @ISO400
Vóimalik on muuta sári ja tundlikust kombinatsioonis. Sáriaeg peab váhenema 1 stop ( vahendus 2 korda 1/40sek) ja tundlikus suurenema 1 stop (suurenama 2 korda ISO200)
|
|
Kommentaarid: 25 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
25 |
|
tagasi üles |
|
|
Sults
HV veteran
liitunud: 06.09.2004
|
16.07.2015 15:28:48
|
|
|
Pildil olev konverter ei tohiks hästi Nikonile sobidagi, sest objektiivilukustuse ja AF kruvi asukohad on selleks liiga lähestikku (Nikonil on nende paiknemisel vahet u kolmandik ringist e 120 kraadi nurk, pildil tunduvalt väiksem, u viiendik ringist). Tõenäoliselt on pilt mingi suvakas (sama konverteri mõnele muule kaameramargile mõeldud isend). Odavama otsa Nikonitel AF jaoks vajalikke elektrilisi kontakte piltidelt igatahes ei paista, aga selle nurga alt ei peagi paistma ja arvestades eeltoodut ei maksa pildile liialt rõhku panna. Eeldatavasti on kontaktid siiski olemas. Nagu sellel sama tootja telekonverteril: http://www.amazon.com/Digital-Concepts-Teleconverter-Nikon-lenses/dp/B000LTZ5UK
Mis puutub AF toimimisse 2 x telekonverteriga ja F/5.6 torudega, siis minu kogemuse järgi heades valgusoludes keskmise AF punkti kasutamisel see kombinatsioon toimib, kuigi Nikon ei ole sellist lubadust andnud. Hämaras aga mitte. Uuematel kaameratel on kere AF osa punkte võimekamad kui minu kaameratel, nendega peaks toimima ka kerges hämaruses.
|
|
Kommentaarid: 38 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
35 |
|
tagasi üles |
|
|
erko
Kreisi kasutaja
liitunud: 11.07.2004
|
19.07.2015 09:57:48
|
|
|
Sattusin täna Telekomi veebipoodi sirvima ning tahtsin vaadata mida kaamerate poolel lõpumüügis pakutakse. Nikoni kasutajana käisin loomulikult ka tiiru nende peegelkaaamerate valikus, kus märkasin midagi mis pani mul kulmu kerkima. Vaadake allpool olevat hinnastust erinevatel keredel
D600 kere, €1999
D610 kere, €1690
D750 kere, €1990
Huvitav on mõelda, kas Telekom üldse kunagi plaanib oma riiulitelt istuvatest D600 keredest lahti saada. Mulle tundub et sealsed ostu- ja müügijuhid ei jaga kaameraturu biiti, muidu oleks vist ammu Nikon Nordic'ult või Nikon Europe'ilt kõva allahindlus välja kaubeldud ning hind kuhugi €1490 - €1550 piiridesse lastud.
|
|
Kommentaarid: 26 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
26 |
|
tagasi üles |
|
|
Dirty Harry
HV Guru
liitunud: 04.09.2002
|
19.07.2015 14:52:05
|
|
|
1. See on rohkem Telekomi kui Nikoni teema...
2. ...ning Telekomi poe veebi all paremal nurgas on chäti aken. Nädalavahetusel seal küll reaalajas ei vastata aga tööpäeviti olen saanud alati kiirelt asjad aetud. Alati võib ju enda abi või väärt infot firmaga jagada.
|
|
Kommentaarid: 177 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
143 |
|
tagasi üles |
|
|
oswald
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.05.2004
|
25.08.2015 11:23:15
|
|
|
Olen objektiivide valikul veidi hätta jäänud. Praegune 70-300 nikkor on manuaalse fookusega, seega nii mõnigi potentsiaalselt vägev pilt on tõesti "vägev" tulnud. Enamasti püüan objektiivi ette lindusid/loomi, seega teravustamine peaks võimalikult kiire olema, samas leiba sellega ei teeni ja üle mõistuse maksta ei ole vaja. Küsimus - milline järgnevatest on parima hinna/kvaliteedi suhtega (ei osta Photopointist, aga seal on kõik olemas)?
1. https://www.photopoint.ee/objektiivid/4514-nikkor-af-s-dx-55-300mm-f-45-56-g-vr-ed-objektiiv Parim hind, samas jäi silma, et kommentaaride põhjal on fokusseerimine "aeglane" võrreldes 70-300 mudeliga.
2. https://www.photopoint.ee/objektiivid/6659-nikkor-af-s-70-300mm-f-45-56-g-if-ed-vr-objektiiv Kiideti kiirust, hinnaklass muidugi suts teine, aga kas on pea 2x hinnavahet väärt?
3. https://www.photopoint.ee/objektiivid/266-tamron-16-300mm-f-35-63-di-ii-vc-pzd-macro-objektiiv-nikonile Kõige "mõnusama" diapasooniga muidugi, samas teravustamise kiirusest ei tea midagi ja vajadusel katab kit objektiiv alumise otsa ära.
_________________ Stirlits kõndis mööda öist Berliini. Äkitselt plahvatus ees, taga, paremal, vasemal...
"Dolby surround," mõtles Stirlits. |
|
Kommentaarid: 15 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
tagasi üles |
|
|
rex
HV Guru
liitunud: 09.01.2002
|
25.08.2015 11:44:18
|
|
|
55-300 ja 70-300 suur erinevus on selles, et üks neist on poolkaadri- ja teine täiskaadriobjektiiv. Nii et selle kahekordse hinnavahe sees on suurema valgussõõri joonistamiseks omajagu rohkem klaasi. Samas kui sa ta poolkaadrikere ette keerad, kasutad sa joonistatud valgussõõrist ära vähese osa, samas maksad rohkem ja vead kaasas suuremat ja kallimat toru. Samas kui sa kunagi plaanid täiskaadrile üle kolida, ei pea sa enam kohe ka objektiivi vahetama. Samas, kui täiskaadrile plaanis kolida ei ole, on ka filtrid suuremad ja kallimad, ilma et sa neist maksimumi tagasi võtaks.
Mis kere sul on?
|
|
Kommentaarid: 247 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
226 |
|
tagasi üles |
|
|
Sults
HV veteran
liitunud: 06.09.2004
|
25.08.2015 12:54:44
|
|
|
Ma ei soovita neist mitte ühtki. Pildikvaliteedilt jäävad need ikka enamvähem sinu praeguse objektiivi tasemele ja ka teravustamiskiirusega, eriti pikemas otsas, need torud ei hiilga.
Kui linnu-looma pildistamise huvi, siis pigem vaata Nikkor 70-200 F4 poole või mõne telefiksi (nt 300mm F4) poole. Kui eelarve väga pitsitab, siis ka kasutatud torude seast saab leida korralikke.
|
|
Kommentaarid: 38 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
35 |
|
tagasi üles |
|
|
oswald
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.05.2004
|
25.08.2015 13:29:42
|
|
|
Kaameraks on d5300, kuhugi edasi areneda lähiajal plaanis pole (minu "tasemest" räägib ka see, et tellisin huvipärast odava Samyangi 500mm objektiivi koos 2xtelekonverteriga Lõbus mängida ja ideaalse tulemuse püüelda - selle raha eest objektiivi ja tegevust küllaga).
Ega praeguse Nikkori toru puhul pildi kvaliteediga probleeme ei ole, lendavad pääsukesed, kiilid jms vähemkartlikud ning levinud tegelased saan 1/20 v 1/30 edukusega täiesti jäädvustatud, aga kahju on haruldasematest hetkedest. Hiljuti maandus ~15 meetri kaugusele loorkull. Pilte sain 20-30, enamvähem rahuldavaid 2-3, kõik "seljaga", ära lendamist tähistas udune saba. Targem objektiiv oleks tõenäoliselt vähemalt 90% edukam olnud.
_________________ Stirlits kõndis mööda öist Berliini. Äkitselt plahvatus ees, taga, paremal, vasemal...
"Dolby surround," mõtles Stirlits. |
|
Kommentaarid: 15 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
tagasi üles |
|
|
Sults
HV veteran
liitunud: 06.09.2004
|
25.08.2015 13:57:36
|
|
|
Piltide udususe põhjuseid on ikka palju rohkem kui puuduv või vilets autofookus!
Nende pimedate suumidega vaevalt sa midagi paremat oleksid saanud. Ju ikka valgusolud olid kehvad.
Isegi 2000€ ja enam maksvad objektiivid võivad jääda väga lühikese hetke püüdmisel hätta. Piisab mõnest pildistatava ja kaamera vahele jäävast peenest vitsaraost, et AF segadusse ajada. Neid oleks ja poleks hetki tuleb looduses ikka.
|
|
Kommentaarid: 38 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
35 |
|
tagasi üles |
|
|
oswald
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.05.2004
|
25.08.2015 14:27:29
|
|
|
Sults kirjutas: |
Piltide udususe põhjuseid on ikka palju rohkem kui puuduv või vilets autofookus!
|
Absoluutselt ei vaidle vastu. Aga sellel konkreetsel juhul oli lind siiski vähemalt pool minutit ühe koha peal. Piltide pealt on näha, et mõne pildi peal on teravus tagumistel puudel, mõnel eespool (mis võib muidugi juhtuda ka autofookusega), aga ma tundsin, et käe ja silmade koostöö ei olnud sel hetkel tasemel. AF puhul oleks saanud vast ~100 pilti jutti ja 20% oleks ikka ilusad olnud, sel korral aga muudkui väänasin objektiivi ja ikka ei läinud täkkesse. (Sõbral on 70-300 Macro Tamron, see on viimases lõpus suht saamatu).
_________________ Stirlits kõndis mööda öist Berliini. Äkitselt plahvatus ees, taga, paremal, vasemal...
"Dolby surround," mõtles Stirlits. |
|
Kommentaarid: 15 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
tagasi üles |
|
|
rex
HV Guru
liitunud: 09.01.2002
|
25.08.2015 14:55:08
|
|
|
MF torudega on live view suurendus üks äraütlemata mõnus asi. Peegelkaameraga muidugi natuke tüütu, kuna kõige mugavam on seda kasutada koos LCDVF-ga, aga mul on Sony hübriidi (5N) küljes hetkel üheks lemmikuks Canoni 200/2.8 FD MF ja krdi hea on teravustamisel x4,8/x9,5 sisse vajutada. Ka LCDVF praktiliselt permanentselt küljes. Pluss veel see, et erinevalt peegelkaamera pildiotsijast näed läbi LCD ISO-t üles (säri suuremaks) lükates pilti heledamalt. Aga loomulikult peab ikkagi aega olema. MF pluss on, et ei lähe naljalt kõige valemal ajal saagima.
|
|
Kommentaarid: 247 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
226 |
|
tagasi üles |
|
|
Sults
HV veteran
liitunud: 06.09.2004
|
25.08.2015 15:24:51
|
|
|
AF puhul algtaseme kerega ja pimeda teletoruga jutti kõmmutamisega võib juhtuda, et lähevad kõik mööda. AF lihtsalt paneb selle kauguse enamvähem paika ja paigal seisva objekti puhul ei pea vajalikuks järgmiste kaadritega enam rohkem korrigeerida. Seepärast tuleb ikka sihilikult aeg ajalt ümber teravustada. Mis toob jälle riski, et mõni kõrs või oksaraag ajab objektiivi saagima. Poole minuti jooksul peaks muidugi jõudma haruldlasema liigi tabamise esimese ärevuse seljatada ja teha ka kiire kontrolli kaadrite õige säri, ootuspärase dofi ja teravuse kohta.
Ikkagi ei soovita neid AF suume sama pika olemasoleva MF suumi asemele. Neist võib oluliselt abi olla vaid juhul, kui oma silmanägemine kehvapoolne ega näe MF abil teravustada. Piltide kvaliteeti need oluliselt ei paranda, 300 mm peal on need kõik selleks liiga kehvapoolsed klaasid. Ma seda Tamroni mudelit isiklikult kasutanud ei ole, kuid ei usu imet ka sellest. Nikkor af-s 70-300 VR on mul omal olemas ja sellega meenub mul metsaskäikudest ikka väga palju kadumaläinud hetki. Kusjuures eesmärgiks polnud isegi saada hea pilt, vaid lihtsalt selline, millelt linnuliik oleks rahuldavalt tuvastatav. See objektiiv seisab mul enamasti kapis ja kaasa võtan vaid siis, kui pean pildistama olukorras, kus mul oleks kahju parema objektiiviga riskida (varguseoht, sandid ilmaolud või muud tingimused). 55-300 olen testinud Nikoni üritustel. Ei ole jätnud pikemas otsas head muljet.
|
|
Kommentaarid: 38 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
35 |
|
tagasi üles |
|
|
Dirty Harry
HV Guru
liitunud: 04.09.2002
|
25.08.2015 16:05:11
|
|
|
Ma Nikoni mainitud objektiive ja üldse Nikonit väga palju pole kasutanud. Aga igasuguseid naljakaid MF objektiive ja odavaid telezoome küll.
* See on üsna palju kinni inimese peakujus (ja käes ja silmas ja kuratteabmillesveel), kui palju AF on vajalik. Ma jändasin ühe 400/5,6 MF toruga ikka tükk aega, Pentaxil oli ka väga mõnus "catch-in focus" featuur, mis andis peaaegu AF'i asjale. Aga kokkuvõttes oli ikka kasvõi aeglane ning kohati ebatäpne AF parem - teravate piltide osakaal tõusis märgatavalt.
* Teine teema on odavad telezoomid ning pikem ots. Kunagi läksid veel 70-300, 55-300, 50-200 jne riistad pikas otsas jube pehmeks aga mingist ajast alates on kvaliteet täitsa hea juba. Tamron AF 70-300mm f/4-5.6 Di VC USD näiteks (odavam kui viidatud Nikkori sarnane objektiiv). Aga üldiselt on see jälle inimeses kinni, mis kvaliteet on sobiv ja mis mitte. Pead ikka omal nahal järgi proovima.
Ahjaa - Nikon ikka nii sitt ka olla ei saa, et "AF puhul algtaseme kerega ja pimeda teletoruga jutti kõmmutamisega võib juhtuda, et lähevad kõik mööda." Isegi 10 aastat vana teise tootja odavaim kere ja veel vanem filmiaegne Tamroni 70-300 olid kokku AF poolest täiesti kasutatavad. Jah, uuem ja kallim on parem aga ka odavaid asju nii väga ka mutta ei tambiks.
viimati muutis Dirty Harry 25.08.2015 20:26:18, muudetud 1 kord |
|
Kommentaarid: 177 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
143 |
|
tagasi üles |
|
|
Sults
HV veteran
liitunud: 06.09.2004
|
25.08.2015 17:12:29
|
|
|
Mark0 kirjutas: |
Ma Nikoni mainitud objektiive ja üldse Nikonit väga palju kasutanud. Aga igasuguseid naljakaid MF objektiive ja odavaid telezoome küll.
* See on üsna palju kinni inimese peakujus (ja käes ja silmas ja kuratteabmillesveel), kui palju AF on vajalik. Ma jändasin ühe 400/5,6 MF toruga ikka tükk aega, Pentaxil oli ka väga mõnus "catch-in focus" featuur, mis andis peaaegu AF'i asjale. Aga kokkuvõttes oli ikka kasvõi aeglane ning kohati ebatäpne AF parem - teravate piltide osakaal tõusis märgatavalt.
* Teine teema on odavad telezoomid ning pikem ots. Kunagi läksid veel 70-300, 55-300, 50-200 jne riistad pikas otsas jube pehmeks aga mingist ajast alates on kvaliteet täitsa hea juba. Tamron AF 70-300mm f/4-5.6 Di VC USD näiteks (odavam kui viidatud Nikkori sarnane objektiiv). Aga üldiselt on see jälle inimeses kinni, mis kvaliteet on sobiv ja mis mitte. Pead ikka omal nahal järgi proovima.
Ahjaa - Nikon ikka nii sitt ka olla ei saa, et "AF puhul algtaseme kerega ja pimeda teletoruga jutti kõmmutamisega võib juhtuda, et lähevad kõik mööda." Isegi 10 aastat vana teise tootja odavaim kere ja veel vanem filmiaegne Tamroni 70-300 olid kokku AF poolest täiesti kasutatavad. Jah, uuem ja kallim on parem aga ka odavaid asju nii väga ka mutta ei tambiks. |
Ei saagi sinu jutust aru, kas sul on nendega torudega kogemusi või mitte. Ja ilmselt ei saanud sa selle jutti kõmmutamise jutust aru. Kui seisvat objekti pildistada kaamerat liigutamata järjest, siis võib juhtuda, et objektiivi teravus on esimesel teravustamisel pandud natuke mööda, kuid kaamera ei teravusta kogu järjest pildistamise jooksul kordagi ümber. Ja kõik kaadrid lähevad soovitust natukene mööda (15 m kauguselt on 300mm/F5.6 toru dof u pool meetrit, kui AF paneb 0,5 m ehk 3% mööda, ongi tulemus juba niigi udusevõitu toru maksimumteravusest kehvem). Põhjuseks ei pruugi olla see, et Nikon oleks sitt, vaid on objektiivsed asjaolud, mis soosivad mööda teravustamist - need on enamasti kaamera juhendis loetletud, ma ei hakka ümber jutustama. Kuigi algaja taseme kered koos pimedate suumidega pole vist kunagi hiilanud oma teravustamistäpsusega.
Mina olen 400 mm F5.6 toruga saanud MF režiimis kätte ka Jupiteri triibud. AF režiimis pole see mul kunagi õnnestunud.
|
|
Kommentaarid: 38 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
35 |
|
tagasi üles |
|
|
Dirty Harry
HV Guru
liitunud: 04.09.2002
|
25.08.2015 20:27:35
|
|
|
Lisasin ühe sõna, mis enne välja jäi. Kuigi mõte oli ennegi arusaadav kuigi tsipa segasem.
|
|
Kommentaarid: 177 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
143 |
|
tagasi üles |
|
|
|