[lammas]

Kas on mingid nõuded kuvariga töötamise kohta.
Ema töötab mul raamatukogus (riigiasutus)ja tahaks talle uut kuvarit muretseda. Hetke on Studioworks 57i. Mis ohtusastmele peab kuvar vastama kas TCO 95 on juba vana või mitte.
Vaja lihtsalt vallas ära põhjendada miks uut kuvarit on vaja. Hea oleks muidugi neile ette visata mingi seadus, et sellise kuvari taga ei võigi tööd teha

[palle]

TCO99 peaks vähemalt olema ning tasuks hoopis küsida stroboskoopefektivaba monitori. Ehk maakeeli öelduna trinitroni või samalaadset analoogi a la Diamandtron vms.

[cbr]

miks?

[palle]

To Cobra[EST]:
Et töötajad ei peaks enda raha eest arvutiprille hankima. Paar aastat tagasi oli enda juhus, kus tuttav raamatukogutöötaja tegi paralleelselt ka magistritööd ja "lahja monitor" vedas tuttava silmad paiste ja kinni.

Ja hiljuti kui mingi gripiviirus enda silmadest "üle käis", oleks ka hädasti arvutiprille vaja olnud, kuna tavaliste (stroboskoopefektiga) monitoride ekraanile ei kannatanud üldse vaadata, kohe olid "silmad valusad ja kinni ning vett täis".

[JL]

hea põhjendus oleks ka näiteks see, et emal on nägemine kehvemaks läinud. Siis saaks ta koos uue monitoriga ka uued prilliklaasid

[Tõnu]

Oskab keegi ütelda kust saaks TCO99 või TCO95 põhjaliku kirjelduse?
mõtlen kus oleks kirjas kui palju on max müra mida võib TCO99 monitor teha jne?

aidake!

[Blanco]

www.tco.se

[kodanik2]

Tekkisid mõned küsimused. Kas mu väide on õige: mida kõrgema sagedusega (Hz) monitor on seda parem silmadele. Kas kaitseekraanidel on mõtet tänapäeva monitoride juures kasutada? Missugune 17' monitor on silmadele kõige vähem kahjulik?

[XYZ]

[kodanik2]

Noh kui suur on vahe 85Hz -> 100Hz -> 120Hz Kas 120Hz on kõige parem?
Missugune kineskoobiga monitor HV hinnakirjast on kõige vähem silmi kahjustav?

[DigeBeni]

[Radiaator]

Kõige kahjulikum pole monitor, vaid selle pidev vaatamine. Muidugi, kui pilt virvendab on see kahjulik lisategur. Üle 85Hz kaadrisageduse puhul ei tohiks vilkumine kahjulik olla.Ka LCD monitor ei likvideeri silmahädasi kui seda pikka aega üksisilmi vaadata. Pausid, pilgu kõrvale pööramine jne on palju kasulikumad, kui LCD.

[palle]

Tegelikult on monitor ja silmade suhe vähe keerulisem!

Nimelt on monitoril olemas mitmed kahjulikud tegurid ning kaadrisagedus on ainult üks neist. Teine ja lähikasutuses veel olulisem on, as monitoril esineb stroboskoopefekt või ei. Nimelt näeb inimsilm stroboskoopefektiga monitori korral luminofoortäpi süttimist, põlemst, kustumist. Kuid stroboskoopefektivaba monitori korral (Trintron, LCD) näeb silm ainult täpi põlemist. Ja kui järgmine hommikul tuleb silmatilku kasutada, on süüdlane just seesama stroboefekt. (Muide- oma silmade peal järgi katsetatud!)

Ja üks oluline asi on - kaugelt pilti vaadatakse. Kas monitor on eemal seinal filmide vaatamiseks või a meetri kauguselt mängimiseks või "nina vastu lina" täppistööde tegemisel.

[Radiaator]

Äkki täpsustaks, et kuidas silmale mõjub(milline lihas on pinge all), kui näha on punkti süttimine, põlemine ja kustumine. Arstiteadus on üldiselt seisukohal, et kahjulik on pikka aega ühte punkti pingsalt vaatamine. Osa silma lihaseid ei saa vahepeal puhata. Kui kaugele vaadatakse, ei ole oluline.

[lammas]

Ah muideks emale osteti uus kuvar ära ilma, et oleks pidanud midagi seletama. Tõsi küll mitte selline nagu mina oleks tahtud ja ise ostnud aga mis seal siis ikka.

[palle]

To Radiaator:
Kui viitsid tutvuda Trintroni ehitusega kus on värvitäpid "ülevalt alla" kohakuti ja siis viitsid võrrelda tavapaigutusega, kus värvid on RGB plokkidena ja erinevad read ühe ploki kaupa nihkes, siis saad aru, et ühel juhul näeb silm punkti põlemist, kuna järgmine punkt süttib ennem kui eelmine on kustunud (Trinitron) või siis nähakse viivituse järel alles uue täpi süttimist-põlemist-kustumist (tavalahendus). Seda kirjeldas Sony päris põhjalikult juba 80-tel aastatel - peaaegu igas TV-toodete kataloogis oli ka Trinitroni tööpõhimõtte kirjeldus.

http://www.sony-middleeast.com/television/trinitron.htm

Ja veel ajaloost: Juba 60-tel aastal sai Sony oma Trinitroni eest Emmy auhinna ning just seetõttu, et antud leiutis - tollal küll TV.maailmas - oli stroboskoopefektivaba. Arvutimaailmas võeti Trinitron massiliselt kasutusele 1992 aastal kui Philips hakkas Trinitron-toru kasutama.

---------------------------------------------------------------------

Ja kui jutt juba tehnoloogiale läks, siis on veel paar asja kui kedagi huvitab. Nimelt vajab Trinitron madalamat kõrgepinget kui tavatoru ja seesõttu on palju nõrgem energiaväli mis elektriseeritud tolmu "silmadesse lennutab" ning praktiliselt puudub oht röntgenikiirguse tekkeks. S.t. a 25-27kV korral on X-kiirte teke palju ebatõenäolisem kui tavatoru a 29-31kV korral.

[Radiaator]

To palle:
Jutt polnud vist Trinitroni ehitusest. Ei saa nagu aru, et tavaline aukmask oleks 100Hz juures halvem Trinitronist. Hoopis LCD monitor on see, mis sunnib filme vaadates silmi pingutama oma moonutuste tõttu. Röntgenkiired viidi allapoole looduslikku fooni vist juba 90-nendatel aastatel. Mul ükspuha, kas saan 25KV või 31KV. Maitseb ikka ühtmoodi.

[XYZ]

[Radiaator]

Imelik arusaam raamatukogust. Aga olgu, kui mööda, siis mööda.