[sakinaga]

Ühel hetkel on jutt väga kitsas pöördevahemikus töötavast mootorist, teisel hetkel 70-100 kasutatavast mootorist. Mõlemat korraga ei saavuta. Mootorratta mootorid ei ole küll midagi, mida siin eeskujuks peaks võtma.

Lisakeerukuse all mõtlen kõike alates kütusepumbast kuni õlivahetusteni, mis püsikulusid tõstavad.

Priusel on käigukast täitsa olemas, tavaline hübriid.

Ja mis puutub suurde kW-sse, siis Tesla Model S P100D kiirendab 0-100 ca 2.6 sekundit.

[Wiltz]

ma ei tea, millest sinu jutt on. minu jutus tähendab 70-100 ikka auto või sõiduki kiirust, ja tõepoolest, sellises kiirusevahemikus saab ühe käiguga väga edukalt sõita üsna kitsas pööretevahemikus.

aga misasi see siis on, kui mitte kitsas pööretevahemik??? selleks, et sõita mingi x mootoriga autoga, mingi kindla fikseeritud ülekandega ehk teisisõnu ühe "käiguga" kiirusega 70kmh peab see mootor tegema näiteks 1200 rpm ja selleks, et sama mootoriga, sama autoga ja sama fikseeritud ülekandega sõita 100'ga peab see mootor tegema pisut rohkem kui 1600 rpm. kui ülekannet natuke muuta ja pööretevahemikku tõsta siis oleks vastavad numbrid umbes 1500 ja 2000.
kas sa tead, milline on tänase tavalise sõiduauto kasutatav pööretevahemik? oled kunagi omanud mõnda autot, millel oleks tahhomeeter ja sinna pilgu visanud? kui ei ole ette tulnud siis ma valgustan sind - bensiinimootoriga autodel on see enamasti kuskil nii 700rpm kuni 6000-6500rpm ja diiselmootoriga autodel kuskil 500 kuni 4500rpm. jõuab kohale MITME KORDNE vahe siin on pööretevahemiku ulatuses? näiteks 500-4500 vs. 1500-2000? seega, ma küsin uuesti, kui eelpool konkreetselt välja toodud numbrid kiiruse 70-100kmh jaoks ei ole kitsas pööretevahemik võrreldes tänase tavapärase automootori kasutatava pööretevahemikuga siis mis asi üldse on sinu mõistes kitsas pööretevahemik ühel mootoril?

mootorratta mootor on sisepõlemismootor nagu iga teine. lihtsalt ülekanne on pisut erinev. muidugi kui see näide "eeskujuks" mis iganes arusaamatult põhjusel ikka kohe üldse ei sobi siis ma võin tuua näite ka auto kohta. 70'ga sõidan autoga umbes 1300rpm ja 95'ga kuskil 1750rpm. seda kõike ühe ja sama käiguga. kas see on meeletult lai pööretevahemik?

õlivahetus tõstab püsikulusid??? mul kulub praegu ühe õlivahetuse peale kuskil 30 euri. seda siis per 2a umbes. kui me räägime teoreetilisest hübriidautost, mille ICE töötaks vaid suhteliselt väikse osa ajast, mis teeks OLULISELT vähem külmkäivitusi või eriti hea disaini puhul ei teekski kunagi ühtegi PÄRIS külmkäivitust ning töötaks terve oma elu põhimõtteliselt ühe ja sama koormusega, ühtedel ja samadel pööretel siis sellisel mootoril pikeneks õlivahetusvälp tõenäoliselt kuskil 10a peale. Ja see õlivahetus maksaks ikka umbes sama palju.
kui palju maksab aga ühe suure akupaki välja vahetamine, mis näiteks pikkade otsade ja hästi tiheda täis/tõhjaks laadimise tõttu on a'la 7 aastaga otsa saanud? millisest püsikulude tõusust me siinkohal räägiksime? oh right...siin me ei räägigi püsikulust, sest sellisel juhul on ainuke mõttekas valik juba see auto minema visata ning 40k euri eest uus osta

Prius oli suvaline näide sellest, et hübriidauto kui selline on turul täiesti olemas ja ammu kasutuses. Lihtsalt hübriidautot annaks paremini teha ja edasi arendada.

mida see tesla model whatever p ja 0-100 kiirendus asjasse puutub? lets just throw random facts in the mix või? mis puutub suurt kw'd siis mul on garaazis ka üks sõiduk, millel on ainult 130kw ja see kiirendab ka 0-100ni 2.6 sekundit. so what??? maksis umbes 100 korda vähem ja selle 100 saavutamiseks 2.6 sekundiga tekitab märgatavalt vähem õhusaastet. paistab, et ma olen kõigist kõigi suurematest rohelistest vist veel rohelisem siis

[Tanel]

https://www.businessinsider.com/california-requiring-solar-panels-on-new-homes-2018-5

[-Koppel-]

Lugesin siin paar lehekülge huvitavaid arutelusid läbi ja paistsid silma mõned teemad:

Elekter vs vedelkütus kogu ahela efektiivsus

US Department of Energy: https://afdc.energy.gov/vehicles/electric_emissions.html#wheel
Võid valida osariikite kaupa kuna nende energia tootmise viisid on erinevad.



Aga ka auto enda tootmise emissioone arvesse võttes muutub ka Telsa P100D elektriauto ca 6 aasta pärast siseppõlemismootoriga alternatiivist vähem saastavamaks.
40kWh akuga variandid aga juba 1 aasta jooksul.

Mitte üheski USA osariigis ei ole sisepõlemismootoriga masin vähem saastavam.
Isegi West-Virgina, kus 93% energiast tuleb kivisöest.
NB! Eestis oli 2016 aastal 79% elektrienergiast põlevkivist.
Source statistikaamet: Elektrijaamade võimsus ja toodang

Aga täiesti selgelt on elektriauto vähem saastavam ka kogu ahela lõikes.

50/50 jaotusega hübriidauto kui sobiv alternatiiv
Mida nüüd oluliseks peetakse - auto hinda või vähem saastamist?
Kui ma sõidan enamus ajast linnas, siis ei oleks vast mõtet veel ühte mootorit ja kütusepaaki endaga kaasa vedada. Raisata selle pärast autos ruumi ning maksta asja eest mida sa ei kasuta.
CO2 heitmed sellest ei väheneks kuna eelmises punktis sai selgeks, et ka kivisöel sõitev elektriauto on loodussõbralikum.

Kui ma sõidan enamus ajast pikka maad, siis ei oleks just palju mõtet selle elektiauto osa eest maksta enda autos.

Ma usun, et see on põhjus, miks me näeme ainult selliseid hübriide, kus elektriga aidatakse ainult auto kohapealt ära ning põhimõtteliselt sõidad koguaeg pisikese sisepõlemismootoriga. Teinekord veel variaator käigukastiga, et sisepõlemismootori pöörded optimumis hoida.

Konkurentsivõime tapmine saastavate asjade maksustamisega ja roheliste asjade toteerimisega
Samal põhjusel on sellele vastu nii Hiina kui ka USA. Ei ole kahtlust, et rohelisel suunal on kohene negatiivne mõju majandusele. Ühtegi äri ei huvita esmajärgus kellelegi eeskujuks olemine.

Tuumajaamad kui sobiv alternatiiv
Olen nõus, et selle tehnoloogia pärssimine on inimkonna selge rumalus ja vastavasisuliste rahvahääletuste korraldamine veel suurem rumalus. Mis te arvate, kes võiks olla hea kandidaat tuumaenergia kasutuselevõttu kommenteerima - loomulikult, küsime inimestelt tänavalt... vahetult peale Fukushimat.

Eestile on see natuke liiga suur amps aga paarikümne aasta pärast balti riikidele kamba peale - miks mitte?

Kumb on parem, kas kallis ja roheline või odav ja saastav
See on see filosoofiline küsimus, kus need äärmused tekivad.
Ühed ütlevad, et roheline ei pea ilmtingimata kallim olema.
Teised ütlevad, et ega see odav ja saastav ju tegelikult niipalju ei saastagi.

Elu käib oma radapidi ja raiskamine on nii või teisiti kõigile kallim kui mitteraiskamine. Inimesed hääletavad rahakotiga ning lõpuks jäävad ikkagi mõistlikud ideed pinnale ja vähem-mõistlikud hääbuvad.

[Wiltz]

Koppel, kui sa sõidad autoga enamus ajast linnas, või lausa ütleme 99% linnas siis loomulikult ei oma mingit pointi mitu mootorit. Aga see tähendaks, et su vahemaad oleksid lühiksed ja keskmine kiirus hästi väike. A'la pikim tavapärane ots max 10km ja keskmine kiirus miski 25-30kmh. Sel juhul loomulikult ei ole pointi panna pardale mitut mootorit. Aga sel juhul ei ole sul tegelikult vaja...või okei, sõnastame siis nii, et sul ei ole mõistlik osta ka suure akupakiga autot. Ei ole mõistlik justnimelt keskkonnasäästu seisukohalt. Sest sa saad kenasti hakkama ka autoga, mille range ongi kuskil 100km laadimisega, sel juhul peaksid ju vaid umbes korra nädalas akut laadima. Aga kui keskkonna seisukohalt vaadata siis tegelikult sul justkui ei oleks sel juhul üldse mõistlik autot osta ja omada sest selliseid nalja vahemaid võib ju läbida ka näiteks jalgrattaga, elektrijalgrattaga, mopeediga. Ilmselt säästaks see isegi aega, rääkimata loodusest.

Aga kui inimene sõidabki suurema osa ajast linnas ja võibolla teeb paar korda aastas mõne pikema otsa, a'la 200 või 300km korraga siis ta mõtleb juba autot ostes, et ei noh...nii palju peab ikka sõita saama ja igaks juhuks natuke peale ka! Ja ostab omale auto tohutu range'ga, mida tal tegelikult vaja ei ole. Veab seda meeletut pakki koguaeg kaasas, raiskab ostes kõvasti raha ning saastab loodust sest selle suure akupakiga autot oli oluliselt saastavam toota ja raiskab liikudes rohkem energiat ehk toodab suuremat saastet sest ta peab edaspidi koguaeg seda suurt akut kaasas vedama.

[libu]

Ma tahaksin sellist autot, millel on konteiner või sahtelhübriid. Lihtsalt vahetad sahtli või konteineri välja. Ühes sahtlis on bensumootor, teises gaasi- ja kolmandas elektrimootor. Klõks ja valmis. Nagu serveririiulis.

[kalvis]

Hr- Koppelile_
Sinu viidatud allikaid lõpuni ei viitsinud tuhnida, kuid fundamentaalviga:
See väide ei pea paika et justkui elektriga sõites kukub automaagiliselt auto rohelisemaks. Elektriautio, mis kasutab söeelektrit on sama saastav kui tavaline auto.

Samas on autotööstus paigalseisus. Eelmine aastasada olid olemas autod, mis võtsid 1l kütust 100 km peale (see oli üks jaapani riisikäru), kuid kui autod ostan on ikka keskmine kütusekulu 8-10 l 100 km kohta. Kui me suudaksime liiklusesse saada isegi 4-5 l 100 km kohta oleks autotranspordis CO2 vähenemine kahekordne. Kas midagi sellist tehakse. Näpuotsaga on nii ökonoomseid autosi saada. Mõni üksik hübriid suudab vaevu 5l 100 km ette näidata.

Kõik see vaidlus käigukastist ja pöördemomendist on mõttetu sest tähtsust omab vaid kogu CO2 hulk, mida see auto toodab.

[Wiltz]

rmc, oled võtnud nõuks hakata oma suva järgi lambist inimeste postitusi teemadest ära kustutama sest sul on mingid isiklikud probleemid? päris asjalik käitumine

[-Koppel-]

kalvis, ei pidanudki midagi tuhnima. Isegi pildi panin juurde. Ka söeelektri auto toodab vähem CO2-te kui tavaline auto. Kui elekter tuleb parematest allikatest, siis seda rohelisem veelgi.

[Ho Ho]

[kalvis]

Ma tahtsin, et sa põhjendaksid foorumile - kuidas on saadud, et kett söeelekterist (CO2 heide) - ülekanne elektrivõrkudes (kaod - ca 10 %) -autoakude laadimine (kadu ca 20%) - autosõidul (kadu ca 20% - võib isegi suurem olla) kulunud elekter on rohelisem või väiksema CO2 heitmega kui otse tavalises automootoris toodetud CO2. Ma vaatan kuidas tahan aga CO2 heide selle pika lohiseva ketiga tuleb suurem ja mitterohelisem kui otse tavalise autoga ringi kärutades. Tõenäoliselt on see diagramm vale või väidab valet kuna pole arvesse võetud kõiki kadusi ja seega ekslik.

Elektritootmises paraku rõõmustavaid uudiseid pole - Hiina ja India kasvatavadki oma elektritootmist söe baasil ja seepärast CO2 heide maailmas kasvab, mitte ei kahane. JAH siin EL on söejaamu kinni pandud, paraku on see piisk meres.

Algne väide oligi, et kui tahame CO2 söeelektriga osakaalu vähendada siis tuleb hakata massiliselt tuumajaamu ehitama, mida paraku pole tehtud. Ainsana on teada, et hiinlased ehitavad tuumajaamu, paraku ehitavad nad sama usinasti ka söejaamu et katta riigi elektrinälga.

Meie siin Euroopas võime kasvõi peapeal seista aga meist ei olene selles CO2 mängus mitte midaga, võti asub Hiinas, Indias ja USA-s. Ja nende riikide seisukoht on teada, nemad ei plaani midagi ette võtta.

[Renka]

kalvis, miks sa paned elektritootmise kogu ahela aga kütuse oma jätad arvestamata?

[Ho Ho]

kalvis, eelpool lingiti teadustööd kus oli pulkadeks lahti löödud kuidas need pump->bensiin->paak->rattad vs kaevandus->elektrijaam->aku->rattad tsüklid täpselt välja näevad oma efektiivsuse koha pealt.

Ainuüksi nafta maast välja saamine on energianegatiivne ettevõtmine tänapäeval. Ehk siis energeetiliselt maksame *peale*, et toota kütust.

[kalvis]

[SSD]

Algus ongi raske ja tegelikku tasuvust eriti pole. Enne sisepõlemismootorit olid aurumasinad. Täitsa rohelised masinad vist ju? Tuli ja vesi, ei midagi erilist. Olid ka puugaasi autod. Ja gaasiga võiks sõita tänagi. See on odav ja reostab vähe. CO2 ikka tuleb, kuna on tegu põlemismootoriga.

[new1]

Naftaga pidi sedasi olema nagu kuulnud olen, et selleks et liiter naftat maa seest kätte saada kulub selleks rohkem kui liiter pumpamise jaoks ära. Piltlikult öeldes kui pump otse nafta pealt töötaks siis üle poole pumbatavast läheks kohe kõrvale pumba enda kütuseks. Eks muidugi ole ka kättesaadavus erinev, aga maa seest ise ei purska vist enam kusagil välja, need kohad on ammu kuivaks tõmmatud.

[Tanel]

https://www.weforum.org/agenda/2018/06/how-would-alien-civilizations-deal-with-climate-change

[-Koppel-]

[SSD]

Nägin mingit saadet kus näidati, et jummala lihtsalt saaks õhust co2 ära võtta ja limonaadi sisse segada. Seadeldis oli suur aga olemuselt lihtne. Õhk käis läbi ja co2 võeti sellest õhust ära. Nii et kui oleks tegelik huvi see co2 õhust eemaldada, siis saaks seda teha täna ja kohe. Tänapäeva teadus on selleks juba piisavalt tark!

[Ho Ho]

[SSD]

Mm jah, alustuseks tuleks lennuliiklus ära keelata. Ja üldse ongi kõik nii keeruline ja segane. CO2 püüdurid tuleb ka ju ehitada. Vaja on materjali ja keegi peab tööd ka tegema ja mingeid tooteid tootma ja see tegevus tekitab ka muidugi palju co2-t. Tagelt oleks jummala hea, kui kõik inimesed suitsiidi teeksid, vist, no rohelised kiidaksid seda kindlasti heaks. Nad võiksidki alustada seda endist! Saastajate rõõm oleks mõõtmatu!

[kalvis]

Kuna "teadustöös" saab alati numbritega mängida siis ma ei saagi aksepteerida, mis on üdini loogikavastane. Kuna nagunii keegi ei soovi seda "rohelisemat" tõestust ise lahti seletada selles "teadustöös" ja minupoolne seletus mitterohelisest on juba toodud siis tõesti lõpetan selle mõttetu vaidluse kui sisutühja. Eks igaüks teab mida uskuda. Mõni usub siiralt siiamaani, et puhtast veest saab autokütust toota (analoog kirvesupiga).

[Renka]

Nojah. Teadustöö ei ole usaldusväärne infoallikas. "Naised saunas rääkisid" aga on.

Tore on see tänapäevane "Tõejärgne maailm"

[kalvis]

Jutt ei käi naistest saunas vaid tõestusest, et elektriauto on söeelektrit tarbides rohelisem kui tavaline auto.
Ja "naised saunas" pead sa eesti Taastuvenergia endi teadureid, sa võid julgelt nende poole pöörduda selles küsimuses. Mul pole vahet kas saunalaval või otse.

[tahanteada]