[Raztafaari]

Millise neist valiksid .. tahan teada kuna mõtlen millist teed valida kuna olen keskmine õpilane niiöelda 1he kolmega siis kui minna kutsekasse siis saab garantii et tööle saad ja võid hiljem kõrghariduse omandada kuid gymnaasiumiga on on selline värk et kui pärast guymnaasiumi sisse ei saa kõrgkooli ja plekki napib siis tööle ka ei taheta võtta naq jääd passima niisama

[g3n1us]

Siis pingutad gümnaasiumis nii, et higistad telliskive, küll sisse saad. Samas võid ju ka mõne muu eriala valida ülikoolis ja õppida IT-d kusagil kõrvaliselt.

[kraaks]

ennem mine kutsekasse IT-d õppima, eeldan , et see huvitab sind.
vägisi pärast ülikooli"mingi" eriala kõrvalt IT-d õppida, kahtlen, kas on hea mõte.
pärast kutsekat saad ka ülikooli

[neros]

Ma ütleks ka, et kui tahad tööle, siis mine kutsekasse.
Peale seda võid, jah, minna ka ülikooli kui soovi on, aga tööd saad.

[kännuämmelg]

ga miks ei võiks gümnasijunnis pingutada ja kui konkurents kõrgkooli ukse taha jätab, siis kutsekas ametit omandada proovida -saad nati harid(t)ust manu ja võid ju iga kell uuel aasatl uuesti unelmatekooli sissesaamist proovida.. lisaks on see piisav aeg leidmaks oma tõelise suundumuse alged õige tee alustamiseks

[Ho Ho]

no mul oli tunnistusel neid kolmesi ikka oma 4 põhikoolis, keskkooli lõpuks vist 3, keskmine jäi sinna 4 kanti ning ülikooli saamisega probleeme polnud. Hinded ei näita suurt midagi, eksamid loevad.

Kui ala tõsiselt huvitab siis miks mitte üritada ülikooli saada? Kui vähegi viitsimist õppida on või oled lihtsalt lahtise peaga ei tohiks probleemi olla. Häid IT töölisi on alati tarvis. Seda kui suur tasemete vahe on kutse ja ülikooli vahel ei oska kommenteerida.

[WerteX]

Endal seisis samasugune valik Põhikooli lõpus, valisin ikkagi Gümnaasiumi, sest pärast võimalused suuremad.

Tuleb tööd teha ja vaeva näha, siis tuleb ka tulemus .

[fedja]

Vali gümnaasium, saad parema hariduse ja ka tulevikus on paremad väljavaated.

[Mr.Cool]

Peale gümnaasiumit saab ka ju kutsekasse minna, siis rohkem erialasid kah valida.

[escucha]

kõigepealt gümnaasium ikka.
sinuvanuses ma eeldan, et pole erilised huvid veel välja kujunenud.
gümnaasiumi lõpus vaatad, mis meeldib.
aga üldiselt ülikooli ei soovita minna, kui õppida ei viitsi ja eriala vastu huvi ei tunne.

[Ho Ho]

No selle vanuse kohta ei saa kindel olla, see sõltub inimesest. Nägin arvutit esimsest korda 5'ndas klassis, 9'ndas oli qbasicu progemise algkursus nign poole aasta pealt olin surmkindel mida tahan edaspidi tegema hakata. Kahju oli vaadata 2nädalat enne 12kl eksameid kui klassikaaslastel polnud õrna aimugi mida edasi teha .Kuid ssiin ma nüüd olen: ttü informaatika ning IT-alal tööl, suvel ehk ka progejana senise sysadmini asemel

[Scart]

noh... ise võtaks endale tööle küll iseõppinud tegelase, ülikoolist tulnud "itimehi" olen küllaga näinud, neid ei soovi ilmselt keegi

[renx09]

kõigepeal gümnaasium ja siis kutsekas. miks? aga sellepärast, et kutsekates kipub keskkooli osa väga nõrgaks jääma, kuid eriala ja praktika on väga tugevad (eriti praktika).

[Krizto]

võid esialgu kutsekasse minna. ülikooli ei soovita, võid ümber mõelda. kui kutsekoolis ka asjad nii ei lähe, nagu tahaksid, võid ju paberid välja võtta ning gümnaasiumi või õhtukasse edasi minna

[Taavi_R]

Meil üks suur MAMMUT teema juba sellisel teemal tehtud.

Ise pead asja ära tundma. Praegu võid küll vaadata, et hinded keskmised ja ei viitsi eriti õppida.
Aga gümnaasiumis õppides võib vaikselt see tahtmine uuesti peale tulla
Mina ütlen, et kui Sa kindel ei ole, siis mine kutsekooli... sealt edasiõppima minna on samasugused
võimalused. Enda arvates on selline asi täielik ajaraisk kui lähed gümnaaisumi ja vead ennast sealt
kolmedega läbi ja pärast lähed ikka kutsekooli. Parem mine kohe ja saa mingi amet endale selgeks.
Saad ju sealt keskhariduse ka siiski ju - kaks asja ühe hoobiga. Kuigi ... õppeained on seal nii miinimumini
viidud kui veel olla saab, enda kogemusest. Aga see hea, et sealt kõrvalt saad igasuguste asjadega tegeleda.

[renx09]

ma räägin ka ju enda kogemusest, sai pool gümnaasiumi ära käidud ja siis kutsekas (täislaks ) - krt siiamaani kahetsen, et pooleli jäi kutseka tase selle koha pealt väga nõrk, rohkem pühendutakse erialale. ja ei ütleks, et ajaraisk on - gümnaasiumi baasil ju kutseka õppeaeg lühem (tavaliselt põhikooli baasil 4a ja gümnaasiumi baasil 2a õppeaega).

[Ho Ho]

vend õpib kutsekas automehaanikat, hinded on head kuid teadmised üldainetest on nigelavõitu. Kutsekast ülikooli edasi saamiseks on vaja endal meeletult tööd teha, märksa rohkem kui keskkoolis

[Djomka]

kui lähed peale gümnaasiumit kutsekasse on sul rohkem võimalusi ka IT'ga tegeleda
minu teada oli mingi IT valdkonna jaoks kohe vaja, et sa oled gümnaasiumi lõpetanud

[bmwturbo]

kui viitsid siis ikka keskkool->ülikool aga tegelt ega kutsekal ka midagi viga ei ole

[pyromaan]

[Ho Ho]

erialaselt saab eelteadmisi ka iseseisvalt hankida. Mina pole näiteks IT aladel veel suurt midagi ttü's juurde õppinud mida ma enne kooli poleks juba teadnud.

[neros]

Kuulge rääkige kas keegi polütehnikumist ka midagi oskab rääkida? Mul nagu keskkoolis kõige etemini ei lähe (kunsti-, muusika- ja ajalugu keeravad lausa täiega), ning oleks hoopis huvi TPT-sse minna sügisel (st. praegu üldse pooleli jätta, sest muidu ma ära ei lõpetaks )
Samuti - kui praegu leiaks tööd kusagil arvutifirmas vms, läheks hoopis õhtukooli
Aga jah... mida teate polütehnikumist rääkida?

[kännuämmelg]

teaks sulle rääkida küll, aga see oleks rohkem "Liivimaa Kroonika" väärtusega.. värskematest vendadest võiks Konn Sulle kogemusi heietada

[SKG]

[Krizto]

ega polütehnikumis tõesti midagi erilist lihtsalt kohalkäimisega juurde ei õpi. ok ok, saad teada mis on transistor jne. ma pakun, et kasutaja konn on kooliga rahul, kuna ta ise tegeleb progemisega ning küsib õpetajatelt nõu. ega kõik õpsid ise ka s*ttagi ei tea, mõni loeks nagu raamatust teksti maha. siis kui asja uuesti küsida, loeb täpselt sama asja ette ning ütleb, et nüüd peaks küll selge olema, see asi ju nii lihtne. õpetajad on ajast üsnagi maha jäänud. õpetaja Puhang, arvutiõpetaja ning minu kunagine rühmajuhataja ( õppisin konnaga samal kursusel, kuid võtsin paberid välja ), ei oska õpetada, tunnistas mulle seda isiklikult. ta teeb tahvli ees väga palju vigu, tema õppematerjal on vananenud. õpetaja Helinurm on närvihaige (õpetas algoritme ning kolmandal kursusel levinumaid programme). suht tobe, kui sulle õpetab AutoCad-i üle 60 aasta vanune õpetaja. nooremat õppejõudu on sinna kõvasti vaja. tore tegelane paistab olevat suht pohhuist õpetaja Veeremaa, kes meile õpetas linuxit (mäletan et linuxi käskude peale oli töö) ning windows xp-d. temaga oli nii, et puudujaid ta ei märkinud, aga jutt mis ta räägib, on arusaadav. see, kes teda kuulab, saab ka asjast aru.
aga ma ei tea, mis seal koolis viimasel aastal toimunud on. on seal mõned vanad õpetajad ära läinud ning uuemad asemele tulnud, ei tea.

sa võid ju polütehnikumi minna. sealt saad sa paberi, kuid kõige tähtsam on ise praktiseerida, õpetajatega asju arutada ning kõvasti ise juurde õppida. see kool annab sulle teadmise, et selline asi on olemas ning võibolla oskad ka mõningaid asju teha, kuid spetsialistiks see kool ei tee. eriti tore oli kokku panna 386-e, millel pooled jupid olid vigased.

ma arvan et päris segane tekst tuli, kuid kel vaja, saab ka miskit aru.