[stepzter]

Ilmselt on sul õigus. Teoretiseeri veel magamata peaga Ma ei olnud tegelikult ülijuhtivuse rollist sellises statistiliste põhimõtetega töötavas skeemis mõelnudki varem. Ma olin koguaeg eeldanud, et selleks ajaks kui makroskoopiliste ülijuhtide tehnoloogia sellisel tasemel on, on loogikaseadmete valmistamiseks kasutatavad elemendid piisavalt pisikesed, et kvantefektid hakkaks domineerima. Kui jälgida ühe elektroni liikumist kaotavad takistus ja Ohmi seadus suuresti oma tähenduse. Ühe elektroniga töötavad transistorid on päris pop uurimisteema ja laboritingimustes on ühtteist juba tööle ka saadud.
Aga kui nüüd reaalsusse tagasi pöörduda, siis ühendusjuhtmete takistus on hetke seisuga üks väiksemaid muresid, enne peaks välja mõtlema, kuidas ehitada pisikesi transistore, mis ei lekiks nagu sõelad. Kui paar astet suuremate transistoridega oli lekkevool normaalses protsessoris tühine osa, alla 1%, siis praegu võib see vabalt veerandini kogu voolutarbest läheneda ning kui midagi nutikat välja ei mõelda, siis enamus voolutarbest hakkabki tulenema lekkimisest.

Praegu toimuvad huvitavad muutused mikroprotsessorite disainis, kui traditsiooniliselt on disaini kriteeriumiks olnud "kui palju transistore sellele kulub" siis praegu on selleks pigem "kui palju voolu see tarbib".

[dynamic]

krt, väga huvitava teema peale sattusin siin hommikul kell 4. kaevake rohkem selliseid üles ajaloo prügikastist. (ja vabandust offtopicu pärast)

[Tbit]

eks küsijale siis targaks vastuseks kokkuvõtlikult et "protsessor teeb tööd", lihtne ja loogiline, miks mina maamees pean pead vaevama miks ja kuidas, selleks ma maksangi enda töö eest saadud raha protsessorisse et selle tootjad uusi ja paremaid teeks.
olgem ausad kui prose tglt ei toodaks sooja poleks ka nii suurt pinget masina tüünimisel

[soodent]

Seda lekkevoolu esiletõstmist kuulen küll esmakordselt.Lekkevool on ju see vool mis läbib transistori suletud olekus.Väljatransistoridel peaks see väärtus 0 lähedane olema.Mõnes skeemis võib mingi algvool(tahtlikult määratud tühijooksu vool) oluline olla ,et asja tööd parandada kõrgel sagedusel.Minu arvates on soojus paratamatu ,sest transistori töösagedus on otseses sõltuvuses voolust mis teda läbib.Suurema voolu(väiksema koormuse) juures on kõik mahtuvused väiksema toimega.Need parasiit mahtuvused tekitavad lisakoormuse(soojus) ja rikuvad signaali kuju.Samuti on ka väljatransistoril avatud olekus mingi takistus mis küll millioomides.Madala sagedusega väljatransistoridega prosed võtavad ju sisuliselt olematut voolu.

[stepzter]

Normaalsel väljatransil on lekkevool tõepoolest nullilähedane. Aga kui sul paisu kanalist eraldav oksiidkiht on 1.2nm paksune hakkab nalja saama. See, et õhem kiht väiksemat takistust omab ei ole sealjuures enam väga oluline, märksa suurem efekt on kvanttunneldamisel. Kvanttunneldamine tähendab, et kui teisel pool isolaatorit on madalama potentsiaaliga ala, võib elektron jõuda teisele poole isolaatori potensiaalibarjääri ilma reaalselt selle ületamiseks energiat omandamata. Tänu elektroni asukoha määramatusele on olemas tõenäosus, et mingi hetk leiab elektron ennast teisel pool barjääri.

See, et lekkevoolud lähevad koledaks ei ole tegelikult üldse uudis, siin on üks Inteli dokument, kus uurijad leidsid, et alla 100nm tehnoloogia kasutamisest ei tule midagi välja kuna lekkevoolud lähevad liiga suureks. See muidugi ei takista Intelil praegu 65nm tehnoloogia katsetamist.

[soodent]

Kui mingi 1v pingel sellised lekkevoolud siis muidugi asi masendav ja ime ,et prosed kuumust veel niigi "vähe" tekitavad.Mingi pool aastat tagasi Inteli kõrge tegelane teatas telekas,et prosesi saab toota kuni erinevate kihtide paksus moodustab vaid mõne aatomi ja kümme aastat pidi rahulikult arengut jätkuma...See su artikkel muide 98a väljalase ja karta on ,et tehnoloogiliselt vananenud.Äkki tood mõne värske lingi?

[svenman]

OT: Hakka või mõne probleemiga kohe konkreetse inimese poole pöörduma. OT

[Le Inc]

Tera tõtt ju selles 100 nm loos ju on .. Inteli 90 nm cpu'd on suhteliselt "lekke voolu" rikkad, seevastu AMD see probleem ei kimbuta (st. võimsustarve per takt võrreldes 130 nm on vähenenud)

[soodent]

Eks transistoride arvu tõus ka iga uue mudeliga lisa soojus.See Inteli lugu aastast 98 ja sellest ajast palju muutunud.Prosed olid siis mingi 600mhz max.Iga aasta kuulutatakse mingist tehnoloogilisest läbimurdest transistoride vallas.