[sakinaga]

Mirc ei pidavat ka töötama, kurdetakse. Elutähtsad asjad.

[wiinanina]

[Ediss0n]

Üldiselt ei ole sita sikutada saamine inimõigus.

Netikett: Kui kasutad jagatud teenust, siis arvesta ka teistega. Avaliku wifi otsas ära kaku torrentit ja ühikanetis ära suurenda oma torrentisaidi ratiot.

Kui ühikates poleks sikutamisel limiite, siis oleks umbes ka 10Gbit fiiber - küll tudengid sellega hakkama saavad.
Ja piisab mõnest mikist terve campuse peale, et terve nett lag'iks.

Kuna p2p filtreerimine kisub täna juba suht võimatuks, jääb 2 võimalust :
* piirata kiirust igale kasutajale eraldi
* üritada keerata asjad kinni (päris kinni, ehk siis näiteks transparent proxy + whitlistid jne jne).

Muidugi kui keegi siin seletama tuleb, et asju ei saa päris kinni keerata, siis ma olen sellega nõus. Kes oskab, see leiab. 95% tudengitest ei pruugi seda osata.

Veelkord - sitta sikuta kodus, ratiot ehita enda ühenduse tagant ja ühikas kasuta netti kultuurselt. Sina ei pea mitte saama sinule usaldatud netti kuritarvitades terabaite oma kõvakettale.

[tahanteada]

Ediss0n: EENET-il on olemas asi nimega Võrgueeskiri. Ja selles on selgelt kirjas, et mida tohib ja mida mitte. Näiteks mitte häirida teisi oma tegevusega jms.
http://www.eenet.ee/EENet/vorgueeskiri.html

[d3t]

wiinanina, dns poisoning? Ning kes keelab kasutada ühendamiseks otse ip aadressi hosti asemel?
maatriks, mIRC ei tööta? See ei tööta port 80 peal?

[jungleman]

üsna veider on see, et EEnet pakub tasuta internetti, aga üürnikud maksavad ikkagi igaüks üle 100.- kuus.
miks nii?

[Lotharius]

TÜ õpilasena ma probleemi ei näe - koolis saab ikka tirida nii palju kui tuleb

[RCC]

[d3t]

RCC, kahju et TPT nett aeglane on. Saaks sealt kasvõi garanteeritud 10mb uplingi kätte oleks õnnelik

[tahanteada]

RCC: Näita, milline EENET-i võrk on välismaale 10 Gigabitine 8) Pole mõtet segi ajade Eestis toimivat "Local Networki" kiirustega, mis mujale maailma suunduvad.
Ja ma tean piisavalt teadus- ja haridusasutusi, mis pole kunagi olnud EENET-i võrgus või on sellest võrgust, tänu aeglasele kiirusele, minema kõndinud.

Ja lingil http://muhutaja.eenet.ee/ on ju hästi näha, kus on Eesti sisesed võrgud ja et ainult üks kaabel läheb mujale maailma.
Ning lingil http://www.eenet.ee/EENet/180.html on näha magistraalvõrkude kiirused.

[RCC]

tead eiteamittesittagi sa oled na loll, et see on lihtsalt kole., GEANT on 10gbps port, tõsi 10mmet sealt kätte ei saa aga rohkem ikka kui tavaline gigabitt.
mine võta kapist pudel millel on pertussinum peale kirjutatud, ehk aitab.

[sakinaga]

[note1]

See on jube lugu, et tudengid, kes peaksid eesti haridust esindama üldse P2P kaudu illegaalseid asju tõmbavad ning jagavad.
Kahju teeb ainult, et legaalne ja vaba tarkvalisi asju piiratakse samuti.

Messenseri piiramine on tervitatav. Skype piiramine samuti.

Kuigi messenseri ja skype saab juba ammu veebipõhisena kasutada, mitte ainult programmipõhisena..

[sakinaga]

note1, ütle nüüd ausalt, kas eesti veebidisainerid/programmeerijad jne oleks nii heal järjel, kui nad oleksid AINULT vabavara kasutanud kallite programmide asemel? Igal asjal on mitu tahku.

(ma EI propageeri siin piraatlust, konstanteerin fakti!)

[linnumees]

[sakinaga]

Kõigele lisaks on msn port ammu avatud.

[note1]

P2P on vahend, mitte tagajärg.
Messenser on vahend, kuid ka tagajärg, sest enamus kasutab Windowsi Messenseri.

Windows ei ole vahend, vaid meediapiirang.

Suhtlemine messenseriga peaks olema eestis keelatud!!

Muidugi piiratakse võrgus ka linuxi ja vaba tarkvara abiga meediate liikumist, kuid võtke arvesse, et kunagi
tehakse kohustuslikud DMR-i programmid otse OS-idele.

[tahanteada]

RCC: Kui nii kangesti vaielda tahad, siis mine vaidle EENET-iga, et miks nemad igal pool kirjutavad selgelt ja üheselt, et: "1 Gbps Tallinn (GÉANT2)" , kuigi Sulle meeldiks 10-gigabiti ühendus.

http://www.eenet.ee/EENet/180.html

[XYZ]

[tahanteada]

Jäi näppu TTÜ "Netieeskiri" ja selles on samuti öeldud, et: "Tungivalt soovitame mitte kasutada palju ribalaiust nõudvat P2P failivahetustarkvara (torrentid, muulad jne), kuna selle all kannatab kõigi elanike ühenduse kiirus. Internetiühenduse kiirus toa kohta sõltub sellest, kui palju mingil hetkel võrguühenduse üldine koormus on."

http://www.campusttu.ee/?id=net

[note1]

Ei kommenteeri.
Vaba tarkvara all mõtlen avatud tarkvara.

Ma lihtsalt toetan disney.com arvamusi!

[XYZ]

Toetamine võiks olla ikka argumenteeritult, silmaklappideta.
Win pole täiesti suletud tarkvara, vaid lihtsalt standardiseeritud tarkvara, sellel põhineb ju kõikvõimalike programmide omavaheline koostöö windowsis ja kes vähegi programmeerida oskab, see võib lisa windowsile kirjutada. Kui ta tahab seda üksinda kasutada, siis võib osadele standarditele isegi seejuures vilistada; kui aga soovib, et sellel tarkvaral veel kasutajaid oleks, siis tuleb vastval isikul endal esmalt piisavalt alluda standarditele. Keegi ei keela win all oma lähtekoodi avalikustamast - see on igaühe oma VABA valik kas avalikustab lähtekoodi või hoiab selle endale. Sul pole vähimatki õigust hakata kellegi ette dikteerima, et kas ta tohib või ei tohi koodi endale hoida!
(ja win jaoks leidub tohutul hulgal avatud koodiga tarkvara, kasuta terviseks)

Ning oma tekste kirjutades vaata nad korra ikka üle ka - see eelmine, mida ma tsiteerisin ja täpsustavaid lisaküsimusi olin sunnitud esitama, oli ikka väga naljakas lugeda............

[note1]

Üks asi on, et Microsoft annab osad koodid teistele arendajatele vabaks (ma mõtlen siin standartiseeritud litsentsiga microsofti poolt teistele suunatud..), teine asi on, et mis programme ta kunagi vabaks ei anna ja need on microsofti tuumsed süsteemifailid/programmid/mõned teegid jne. Sealhulgas Security Center ja DRM.

Mul ei ole selle vastu midagi, kuid ACTA poliitika piirab ka tulevikus kogu internetti ning meediatööstust ning seda ka OS-i siseselt ja meediapleierites jne.

Ja miks arvatakse, et linux ei ole standartiseeritud? Ta on dokumendiseeritud ja samuti standartiseeritud nagu ka unix. ??


Ärge virisege kui varsti Linuxis tehtud mp3 windows enam ei jooksuta ja vastupidi.. kui ACTA oma salaleppe 2009 aastal valmis saab..

Ma olen pisike hääl, kuid ma ei kavatse enam kaua sellest kirjutada?
Muutub arusaamatutele tüütavaks.

Selgitan uuesti:

DRM on rakendus või programm, mis on lõpuni suletud ehk siis ainult binaarne ja osaliselt ka kõvasti krüpteeritud rakendus, mida lisatakse ainult välja valitud organite või firmade poolt meediapleieritesse (tulevikus). Microsoftil on näiteks DRM oma Vistas olemas ja iga SP seda ka täiendab.

Siit probleem- keegi ei tea ning kui keegi "teine" teab, siis kasutab seda salaja ära.

Ja kui ACTA leiab, et tuleb piirata ka kogu internetti, siis lisatakse see kõikidesse...

Rohkem ma sellel teemal ei räägi. Aitab.

Võtke seda kui naljana või rumalusena või hoiatusena..

[2III7]

note1, on sul kuskil ajamasin, et sa näed tulevikku nii hästi ? aa ja pmst arvesta sellega, et kui MS oma DRM värgiga väga hulluks läheb siis inimesed hakkavad lihtsalt alternatiivseid lahendusi rohkem kasutama ainult, et seda ei juhtu, sest MS ei hakka endale auku kaevama

[note1]

Mina seda küll ei oska 100% ennustada, kuid eks aeg näitab.
Samuti salalepped.

[d3t]

note1. Võiksid endale mõned asjad selgeks teha, mida sa pole teinud. Digital Restricted Manager asja pole olemas

Teiseks juba praegu on poes ju müügil DRMiga kaitstud meeida (dvd, blu-ray) ning vastavad mängijad mis DRMi täis on. Põhjus miks Vista sisaldab DRM on suuresti seotud Blu-Ray mängimiseks vajalike nõuetega. Silverlight 2 toetab DRMi (Arendaja võib julgelt seda kasutada). Mac OS X sisaldab DRMi. Muide, mp3 ei toeta drmi seega sinu jutt linuxis tehtud mp3 mittemängimisest windowsis ja vastupidi on bs. Lihtsalt püüa püsida maapeal (kui sult seda palju küsitud pole). Me saame aru küll et sa pime linuxi fännboy aga püüa ikka usutavat juttu ajada.

Lisaks fsf arvamustega ühtida on natuke jabur ilma põhjendamatta. Ma vist teen su hingele liiga kui palun sul tutvuda ülemaailmse pangandussüsteemiga sest sealt saaks ju veel rohkem vandenõusid. Või hoopis lihtsamate killast, domeenide haldamise poliitikaga. Kes tahab näeb igas asjas vandenõud. Ime, et sa ei arva et Venemaa ja USA vahel kohe kohe sõda tuleb.

[2III7]

[sakinaga]

jah note1, Microsoftil on salalepe endale käru keerata, or wait a minute..!?

[note1]

See mp3 drm-i värk alles algab.
Õnneks on olemas ogg.

[2III7]

note1, see pigem lõpeb, sest see tehnoloogia on klientidele vastuvõetamatu

[note1]

Seda ütled sina, et drm'imine mp3 pleieritele on klientidele vastuvõetamatu..

[Hendrique]

Elasin 2 aastat tagasi ka Raatuse ühikas ja olin seega sunnitud kasutama kõne all olevat interneti ühendust. Interneti kasutamise võimalused ja tingimused olid siis samad mis praegu. Võrguga liitumistasu 236 krooni ning kuutasu on 116 krooni ja seda ühe inimese (st ühe arvuti) kohta. Ruuteri, hubi, switchi jms kasutamine ei ole võimalik. Samuti ei ole võimalik kasutada ühika võrku üle WiFi.
Raatuse ühiselamu on jagatud boksideks. Igas boksis kolm tuba, igas toas kaks inimest. Ühe boksi kohta seega kokku kuus inimest. Kui iga inimene soovib oma arvutiga internetti kasutada, maksavad kõik kuus elanikku ühes kalendrikuus interneti eest kokku 696 krooni (liitumine 1416 kr). Kui oleks võimalik kasutada nt Elioni teenust (nt Kodulahendus ja WiFi ruuter kööki üles), saaksid kõik kuus inimest surfata piirangute ja mölisemiseta netis 49,50 krooni eest. Lisaks oleksid tasuta nii seadmed kui ka liitumine.
Ise kasutan praegu Elioni kodulahendust ja hetkel näitab kiiruse test minu allalaadimiskiiruseks 6,4 - 7,6 Mbps. Haberst Infra annab üliõpilaselamu allalaadimiskiiruseks max 8 Mbps. Mailide ja uudiste lugemiseks piisab ka 0,5 Mbps ühendusest. Raatuse ühikas tuli pikemaid kui tunniajalisi ühenduse katkestusi päevasel ajal ette korra või paar kuus (võibolla on nüüdseks asi paranenud), Elioni võrgus paar korda aastas. (Repliigi korras toon võrdluseks välja, et Tallinna Ülikooli ühiselamutes on internet kiirem, võrku saab jagada, saab kasutada WiFi-t, saab alla laadida mida iganes ja see kõik on TASUTA!)
Kokkuvõttes juhivad Tartu ühikate internetti vist mingid kurjad füürerid - tingimused on turu halvimad, hind mitme peale kokku kõrgeim, ühendus ebastabiilne ja siis keeratakse oma suva järgi kraane kinni ja mölisetakse kah veel. Sorry, aga ma ei näe sellele õigustust.

[Vermon]

Ma elasin ka kaks aastat tagasi Raatuse ühikas, ning mitte mingit probleemi ei olnud neti jagamisega, nii juhtmega kui ka ilma.
Praegu siis Narva 27 ja ikkagi probleeme pole, kuigi iga natukese aja tagant tahab autentimist.

[jungleman]

Vermon, wifiruuterit oled ka tööle saanud?

[tahanteada]

Hendrique: Nii TÜ kui ka TTÜ E-Küladega tegeleb Campus.

[Vermon]

[cbr]

[tahanteada]

cbr: Seda mõtlesin, mida kirjutasin. Näide TTÜ kohta. Samasugune koduleht on olemas ka TÜ kohta.
http://www.campusttu.ee/?id=ikord

[Hendrique]

[Vermon]

[HacaX]

[hqkk]

[note1]

http://www.itworld.com/legal/59077/paul-mccartney-embraces-drm-free-mp3-downloads

Beatles'i laulja pakub DRM vaba mp3'isi.
Seega- keegi ikka..

[kuulpahe]

ei viitsi kõike 4ja lk teemat läbi lugeda, aga mu meelest on Võrumaa Kutsehariduskeskusel suhteliselt hea variant sellejaoks. Nimelt on loodud Bandwidthd tabel, kus on top kes kui palju on internetis liikunud. See muidugi eeldab seda, et iga inimese MAC aadress on registreeritud ja on staatilised ip aadressid. Alguses on küll palju tööd, aga nüüd süsteem töötab hästi ja kui kooli ajal on kellelgi "rohelist" liiklust näha, siis tuleb hoiatus ja hiljem ka üldine neti keeld. (Õnneks see aasta on leebem)
näide muidu siin: http://tiku.vkhk.ee/liiklus-yhikas/

[kännuämmelg]

[RCC]

tjah, see võru ühikas on ikka imepisikeste koormustega. eenet võiks panna kirja uksepeale,et kasutame eniaci või abacust ja seetõttu ainult 4 bitti korraga. need kes neti peale kadedad ei ole selliseid piiranguid ei kehtesta.

[note1]

MAC'i vahetamine on linuxis ja windowsis sekundipealt võimalik. Juhul, kui kaks samasugust MAC võrgus ei ole..

[HacaX]

Samas füüsilise juhtme puhul oleks sellest vähe kasu - netti jagav seade on ikka kursis kuhu data reaalselt läheb, vastuvõtva seadme MAC on juba teisejärguline. Muidugi, miski ei takista naabri tuppa ruutrit püsti panemast või koridoris kaablile jagajat peale kruvimist, aga selline "laenamine" võidakse avastada ja karta on, et osapooled võtaksid asja siis samuti natuke tõsisemalt

[seldor]