[RCC]

kui sa hex s mikrootikule manu saad, saad ju sfp välja õngitseda ja järgi vaadata. ideeliselt peabki see ühendus otse töötama, sõltumata sfp tootjast - standard on ju üks

[GTC]

[Vahur]

See on siis "tavaline" optikaühendus, mitte PON tehnoloogial. Selle saab tõesti igas seadmes tööle.

[indrpo]

[KillFrenzy]

[HDvurle]

[AlvinL]

[RCC]

mul juhtus selline pull, et pööripäeval tekkis suur pöörisvool. aga kuna tegu oli pööripäevaga, võib vaid ette kujutada, mis juhtus...

[tahanteada]

[HDvurle]

[AlvinL]

[RCC]

Mina näiteks eraldan silmapesuvee vanni minnes H ja 0 ja nr 2 teen veel kas kaheks, või isegi neljaks, sõltuvalt kuidas mul tuju on

mis selle plussiks on - ma saan end praktiliselt ideaalselt puhtaks, kuid mul ei ole kulu peaaegu üldse vett. säästud on meeletud.

[Markos]

Heh, raadiolained on elektromanget, nagu valguski, aga lainepikkus on oluliselt suurem, kogu lugu.

[tahanteada]

Edit:
nüüd ma siis näitan ära milles on üks peamine probleem miks "lumehelbekesed-õhuneti-WiFI-fännid" ei taha midagi kuulda sellest, et nad peavad midagi leiutama hakkama.

Tegemist on sellise toreda asjaga nagu seadme kaal.
1. esimesel näidispildil on USB-modem ja mille kaal on: a 50 grammi:


2. Ja nüüd siis teine näidispilt kus on seesama USB-modem paigutatud "selektiivsesse Faraday-puuri".
Ja see "pakk", pildil, kaalub a 1 kilogramm.


Sama probleem on ka muude seadmetega: telefon, WiFi-ruuter mis, olles selektiivses Faraday-puuris, kaaluks paremal juhul samuti kilogramme. Halvemal juhul kümneid kilogramme.
- 4G telefoniga katsetasin, kaasas tassimine oli sama "kui poole tellise tassimine".
--------------
Ja kui keegi veel aru ei saa, et mis ma sellega võidan - siis hetkel säästan kokku a 500-600euri.
A. mul pole vaja osta WiFi6 toega WiFI-ruuterit ja mille hind on a 200-300 euri.
B. mul pole vaja osta kahte WiFi-AP-d.
C. mul pole vaja osta arvutitele 5GHz toega WiFI-kaarte.
- sellise magnetvälja kasutamise korral töötab see 100% kvaliteediga 2,4GHz-i WiFI-võrgus ja võrku ei sega isegi see, et kõrvalmajadest levib kohale a 40 võõra WiFi-võrgu võõras signaal ja mis siis minu võrku häiriks.

[indrpo]

Saab ka nii optikaks ette valmistuda, nagu teemas kirjas. Faraday puuri see ONT.

[RCC]

[hans89]

See on päris hea info, kui saan õigesti aru, et Telia võiks anda ka oma ONT aemel hoopis SFP? Siis saaks ühe karbi veel vähemaks kodus ja miktorik Hex Si lükata selle otse.
Keegi teab, kuidas seda saada? Lihsalt küsida tehnikult?

[taavi]

eespool on selgelt kirjas, et se pole PON.

[hans89]

On jah. Ja Vahur ütleb, et selle saab tõesti igas seadmes tööle.

[KillFrenzy]

hans89, telia pakub sulle teenuse üle PON, vahuri mainitud ühendused on erilahendused ja tänaseks pigem ajalugu erakliendi jaoks.

[hans89]

[Dreamlover]

Iga erilahendus on võimalik, kui matuke osata, aga lihtsalt selle lepingu njuansid jävad väga kalliks

[indrpo]

Erilahendusi kliendi soovil väga ikka ei tehta, pigem erandina ärikliendid.
Küll aga võib Telia tehnilistel põhjustel tekkida erilahendusi, maapiirkonnas mitte PON vaid meediakonverter SFPga. Pigem haruldane.
PON on alati ONTiga ja sellel SFP valikut ei ole Telial olemas.

[aero]

Vast sobib kui küsin Telia teemas natuke laiemalt - kas vastab tõele, et signaali võimsus (sumbuvus?) valguskaablis peaks jääma konkreetsesse vahemikku? -18 ... -20 dB?

[laurx]

Kõigi optikatega on sumbuvus oluline. Tegelikult kõigi signaalidega. Sul on signaal aga liiga nõrk?

[indrpo]

Tegelikult ta võib jääda ka vahemikku -14 kuni -26 on veel ok. Sõltub asukohast ja splitterite arvust.
Selles vahemikus ei mõjuta see kuidagi ühenduse kiirust või kvaliteeti.

[KillFrenzy]

-26 on suht saast ikka.

[indrpo]

[laurx]

-26 on selline.. kuskile nurka liiga surutud, liiga suure nurga all.. laseriga võib välja paista..
"Käsimüügis" olid "alkomeetrid" laser ja mõõduriist. Tootjat jällegi ei mäleta..

[indrpo]

[laurx]

Telia number on suts väiksem olnud. Elisal oli -21-22 seadmes juba väga hea.

[Scott]

[aero]

[laurx]

Isp st tuleb alustada. Algatuseks vahetatakse näiteks ont välja.
Kolmandal poolel pole isp i poolsele vaatele juurdepääsu.

Keerulisem on "viimase miiligs" kus võrk on kellegiteise oma. Samas isp näeb,mis tasemel näeb tema seade võrku ja kuidas tagasi saadab.

Toon paralleeli elisa (starman) koakaiaalist.
Minu modemi vaade:
Frequency Power SNR Ue C Uc
194 Mhz .3 42.6 3951505990 550 57
202 Mhz .3 42.6 3951506198 616 146
210 Mhz .3 42.7 3951506588 145 0
218 Mhz .4 42.6 3951506693 47 0
226 Mhz .5 42.8 3951506807 11 0
234 Mhz .5 42.9 3951506847 18 0
242 Mhz .5 42.9 3951506829 16 0
250 Mhz .6 42.9 3951506913 24 0
330 Mhz .1 42.6 3951506943 87 0
338 Mhz .2 42.9 3951507047 29 0
346 Mhz .2 43.3 3951506765 27 0
354 Mhz .2 43.2 3951506869 18 0
362 Mhz .3 43.2 3952520584 50 0
370 Mhz .4 43.4 3951506550 50 0
378 Mhz .7 43.5 3951506618 16 0
386 Mhz .7 43.5 3951506691 16 0
Kui see vaade poleks klieni poolt avalik, ei saaks ilma isp sekkumiseta midagi teha. Optika poolt sellist vaadet minuteada pole.
(Mul on vaja pilk peale heita neljale otsale korteris. Madalad sagedused sisaldavad parandamatuid. Kuskil on vist ots ennast lahti kerinud.

[KillFrenzy]

[laurx]

KillFrenzy, elektrilevi asjade puhul pole isp tehnikul nende sõlme asja. Isp pakub teenust, kui kl kurdab, et teenus paha, isp tehnik tuleb ja veendub, et seade pole katki ning signaal tuppa on halb, läheb mure elektrilevile kes siis menetlema peaks hakkama.
(Kuradi säästuarendused a'la raadiraja).

[indrpo]

Enefit puhul on nii, Corle, Elasa puhul on ligipääs ISPl ka splitterikappi olemas, saab ka sealt mõõta vajadusel, kuid üldiselt seal viga pole. Kui on kiud majja, siis ikka võrguomanikule rike.

[KillFrenzy]

[indrpo]

Ok, rääkisid miskist sõlmest, ei tea et neid Enefitil oleks, peale splitterikapi kus asuvad operaatorite splitterid.

[KillFrenzy]