[DVDRW]

2$-ga saab asju Wifisse visata kui ise nokitseda

[jnt]

[lehm2]

[mahno]

Wifi pole tasuta, wifi peab sinu asukohas X asuva sensorini ulatuma, wifi on suht voolujanune ja samas ebaturvaline...

GSM on vahva, aga jällegi pole ta tasuta ja voolujanune on ta ka. Ja põhineb suht arhailisel tehnoloogial.

Siin on ikkagi mõeldud äriettevõtteid, kes antud võrgu pealt hakkaks teenuseid pakkuma. Ja kui su teenuste skoop on automaatika, siis viimane, mida sa tahad teha, on igale poole hakata wifi levialasid tekitama ja neid haldama. Siis on ju ideaalne, kui sul on kasutada häirekindel ja stabiilne kõikjaleleviv taristu. Pealegi 2,4GHz leviala on juba häireid ja seadmeid nii täis, et selle kasutamine on kohati probleem.

[Tanel]

mahno,

[netmaster]

[NATAS999]

netmaster, no enne oligi kaugloetav elektri- või vee- või soojamõõtja, nüüd asja nimi asjade internet ja see on innovatsionaalne, sest nii on.

[NAS]

LoRaWAN töötab 868MHz sagedusalas. Igale tänavale, kortermajja jne ei ole vajadust tugijaama paigutada, kuna antud võrgu "link budget" on väga hea. Tiheasustuses on levi mitmeid kilomeetreid ning maapiirkondades reaalselt kuni 15km. WiFi võrguga ei saa antud tehnoloogiat kindaslti võrrelda, lähim analoog on mobiilsidevõrk. Mobiilside kasutades aga ei ole võimalik nii madala energiatarbega ühendusi luua, ka mitte LTE-M ega NB-IoT tehnoloogiaid kasutades. LoRaWAN on ka avalik standard, mis tagab ühilduvuse erinevate tootjate seadmete vahel.

[LKits]

Mis turvameetmed kasutusel? Mis takistab suvalisel kodanikul ühendamast sinna sagedusse, kasutades teie IoT protokolle ning tekitada kaost?

[NAS]

[netmaster]

[LKits]

Mis krüptot andmesideühenduses kasutate?
Eeldan, et autoriseeritud seadmetel on mingisugused unikaalsed identifikaatorid - mis takistab ründajal neid "spoofida"?
Kas seadmetel on peal "geolukud" ehk ei saa kasutada Norras registreeritud seadet Eestis ilma, et ümber registreeritaks?

[NAS]

[netmaster]

[NAS]

[netmaster]

[NAS]

Omavahel ei suhtle, iga tugijaam on internetti ühendatud, see aga ei tähenda, et iga tugijaama all peab olema netiühendus. Mõnedel juhtudel saavad tugijaamad ühendust jagada raadiolinkide kaudu kui selleks vajadus peaks tekkima.

[netmaster]

[NAS]

Võrgu ülalpidamiskulud ei ole kindlasti foorumi teema ja selle pärast muretsema ei pea. Unitcomil on üle-eestiline IT infrastruktuur mis toetab ka NORAnet'i võrku. Kindlasti ei ole tegemist ebatöökindlama sidevõrguga kui seda on tänapäevased mobiilivõrgud.

[netmaster]

[NAS]

Tegemist ei ole ülisalajase projektiga. Ametlik avamine on 5. oktoobril ja siis on avalik info kõigile kättesaadav.

[mahno]

Netmaster, miks sa niiviisi lahmid? "meeletult kallis ja ebatöökindel" ei ole midagi konkreetset ja mõõdetavat. Või mismoodi sulle seda töökindlust siin foorumis esitama peaks? Mingi SLA protsendiga?

Teine asi on see, et kui nüüd kitsalt mingitest näitudest rääkida, siis ei pea näidikule võrk pidevalt saadaval olema. Esiteks ei saadeta näite pidevalt, vaid perioodiliselt, teiseks suudab mõõtja mingi koguse näite puhverdada ja tagantjärele saata, kolmandaks on nendes ühendusprotokollides ühenduse ebakindluse peale mõeldud ja näitu saadetakse mitu korda. Kui su mõõtmine käib üle laivõrgu saadetavate impulsside loendamisega...well, see lahendus ei tööta normaalselt isegi koduwifis

Üks näide "meeletult kallitest" IT projektidest on see, kui põhjendamatult teenuse SLA üles aetakse.

[Tanel]

Hetkel Kuku raadios räägitakse asjast.

[H_K]

Ka minu ettekujutus asjade internetist olnud natuke teine, kui seda on antud ärilise eesmärgiga püsti pandud lahendus. Senini olen asjade interneti põhimõttest aru saanud lihtsalt, et aina enam asju on tulevikus võimelised end internetis nähtavaks tegema ja seeläbi võrgustunult saab neile panna ülesandeid mida senini ei saanud. Täpselt nii, et iga lambipirn, triikraud, taskulamp, fotokas, telefon, rahakott, kasvõi seksilelu karjub eetrisse - olen olemas, ja iga "tark asi" saadab edasi ka teiste tarkade infot, ehk võrk ei ole tsentraalne kus kõik jupid ühenduvad a'la mobiilivõrgu põhimõttel ühe masti külge, vaid asjad ise kannavad-pikendavad võrku edasi, mis ei välista kuskile auku ainult pikendaja lisamist. Nii oleks võimalik, et asjad võivad teiste asjade infot ka salvestada, a'la sinu auto või telefon jätab meelde, et kuskil karuperses üks veemõõtja ütles näidu ja soojuspump teatas hooldusaja kättejõudmisest, ning telefon annab selle info interneti olemasolul kohe edasi ja auto alles siis, kui jõuab kuskile levialasse. Teatud seadmed ei eelda ju info edastamise vajadust reaalajas, vaid midagi ei juhtu, kui info liigub edasi viitega.
See kuidas sellises võrgus asju süstematiseeritakse ja eeliseid ära kasutatakse on juba omaette teema.
Selline asjade internet on ju väiksematel skaaladel kogu aeg arenenud,alates arvutitest, kus plug&play on ju põhimõtteliselt sama, lisad mingi seadme "võrku" karjub see välja - olen olemas ja süsteem oskab ise selle kasutusele võtta, olgu tegemist lokaalses võrgus mõne võrguseadmega või lihtsalt arvuti külge ühendatud printeri või muu seadmega. Vanemad arvutikasutajad mäletavad aegu, kus mingi seadme installimisel ei piisanud ainult draiverist vaid tuli ka eraldi port-ressurss arvutis ette anda - areng on olnud kogu aeg, lihtsalt nüüd sama asi laieneb veelgi.

Antud reklaamitud asjade internet ei erine ju oma olemuses suvalisest ISP-ist, mis pakub oma võrku neile kes tingimustega nõustuvad ja maksavad.
Minu nägemuses päris asjade internet oleks eelpoolkirjeldatu, kus keskne võrk-maksmine puudub ja asjad ise suhtlevad ja kannavad infot edasi, kuni mingi teenusepakkuja süsteem või minu kodune süsteem asjade hulgast leiab "oma" identifikaatoriga asjad, mille infoga siis midagi teeb või saadab tagasisidet.
Aga muidugi võib mu nägemus olla vildakas, idealiseeritud ning sügavalt ekslik.

[netmaster]