[bugbrake]

Kes kunagi on osalenud geenivaramu projektis siis nüüd saab juba näha mõningad huvitavaid andmeid.
https://portaal.geenidoonor.ee/sisselogimine

Noh, kui palju kellegis siis neandertaalast on?
Minus on seda 1,97%

[Tanel]

Link

[bugbrake]

Vahel tehakse Eestis ka mõni õige otsus
https://forte.delfi.ee/artikkel/120318681/eestist-sai-cerni-taisliige-aastamaks-poolteist-miljonit

[Tanel]

https://forte.delfi.ee/artikkel/120320791/forte-intervjuu-aastakumneid-cerni-heaks-tootanud-eesti-teadlane-see-et-me-uldse-olemas-oleme-on-mustiline-lahendamata-probleem

[netcat]

Olemasolu on tõesti vahel üsna probleemne...

[Tanel]

https://interestingengineering.com/energy/spherical-tokamak-plasma-compressed-general-fusion

[Tanel]

https://teadus.postimees.ee/8167159/indoneesias-voib-elada-senitundmatu-inimeseliik

[Tanel]

https://novaator.err.ee/1609589558/kuuldused-sisepolemismootori-surmast-on-tugevasti-liialdatud

[Mnator]

see membraanivärk ideena on ilus
oleks kena kui tast asja saab, kasvõi wankelmootori taolise nišilahendusena
aga tööd selle nimel saavad nad seal teha omajagu
miniplahvatustest temperatuuri- ja löökkoormus, mida see membraan peab taluma ja seejuures säilitama oma venivusomadused ....mnjah

[bugbrake]

AI loodud kiip, esimene omataoline eks näeb mis tulevikus saab ja kui palju AI abi hakatakse kasutama.
https://www.popularmechanics.com/science/a63606123/ai-designed-computer-chips/

[-Koppel-]

Raske uksuda, et AI midagi sellist kasulikku päriselt disainida suudab.
"And, he explained, even the best neural network still has problems like hallucinations—when an AI asserts something that is not based in truth or reality. It may also suggest things that are not possible in real life, for some reason. “There are pitfalls that still require human designers to correct,”

AI hallutsineerib midagi kokku, mis meenutab õiget asja. Klassikaline masinõpe peaks aga otsima optimaalsemat lahendust kindlale probleemile.
Sisemiselt peab see AI hallutsineerima disaini - testima seda ja saama mingi väärtuse ... uuesti ja uuesti kuniks see saadud väärtus on suurim võimalik, ehk parim disain.

Probleem on aga selles, et päris disain on parameetrite arvult suur ja võimalike kombinatsioonide arv seetõttu samas suurusjärgus universiumis olevate aatomite arvuga. Seda optimumi ei ole võimalik välja arvutada.
Isegi tühipalja 52 kaardipaki võimalike kaartide asetuste arv on 8.0658175e+67 ... Tähtede arv universiumis on ca 10^23.

Ma arvan, et mitte kunagi ei suuda AI nullist disainida siseppõlemismootorit, lennukit, raketti.

[bugbrake]

-Koppel-, ei tasu nii kindel olla. Veel alles see oli kus arvati et n-ö AI ei suuda kunagi asendada inimest piltide, muusika, videode, kunsti loomisel.
Kas inimene suudab nö nullist midagi sellist luua?
Fakt on, et antud kiip töötas. Kindlasti hakatakse seda võimalust kasutama.

[Mnator]

https://www.hs.fi/maailma/art-2000011009688.html

kelle jaoks haakub teemasse ja kelle jaoks mitte
aga tsehhimaal said koprad hakkama tööga, mida inimesed plannerisid/kooskõlastasid jms. pikalt ja koprad säästsid sellega riigile miljoneid eurosid
artikli lõpuosas arutletakse, et inimesed sülitades bürokraatiale oleksid võinud sama teha nädalaga, 8 kobrast tegid ühe ööga....
(tammi täielik valmimine siiski paar päeva)

[-Koppel-]

AI teemal jätkates.
Tõesti, AI on üllatanud inimkonda. Never say never.

Praegu on see AI uus buzzword nagu enne olid BlockChain, Virtual Reality, Big Data, Cloud, Quantum Computing.

Aga oma olemuselt ei loo AI midagi päriselt uut vaid sulatab kokku juba eelnevalt olemasolevat oma "training data" pealt. Olgu selleks siis pildid, muusika, videod, luuletused.
AI-l puudub vahetu kogemus füüsilise maailmaga. Ta ei tea mis juhtub WC paberi rulliga kui see viienda korruse rõdult alla visata, kui "training data" seda stsenaariumi ei sisaldanud.

Isegi kui keegi lõpuks saab kokku GeneralAI... , mis päriselt mõtleks, mitte ei lahendaks lihtsalt etteantud võrrandit (matrix multiplication). Siis ka selline elukas peaks kuidagi simuleerima kogu füüsilist maailma, et enda leiutist testida.

On räägitud ka võimalusest, et AI võiks treenida ennast kogu inimkonna kättesaadavate teadustööde peal, lootuses, et nendest tooretest andmetest, siis äkki leiduks miski mida inimkond ise on kahe silma vahele jätnud.
Aga ka see on tagurpidi lähenemine - katseandmetest teha järeldusi füüsilise maailma kohta on väga raske, sest need andmed on väga "mürased" ja ilma katse täpset iseloomu teadmata on need ka väga segadust tekitavad.
Isegi teaduses ei suudeta tihti katset korrata ja kui suudetakse, siis saame ainiult mingisugusest positiivsest korrelatsioonist rääkida.

Positiivne korrelatsioon on aga ka asjade vahel, millel ei ole mingit omavahelist põhjuslikku seost. Siin on palju naljakaid näiteid, kuidas korrelatsioon ei tähenda põhjuslikku seost: https://www.tylervigen.com/spurious-correlations
Netflixi aktsia hind ja eesnimi Stevie.
Selline AI teeks lihtsalt täiesti meelevaldseid järeldusi

Ehk siis on hüpotees ja katse.... mitte katseandmed ja nende põhjal tehtud järeldus reaalsuse kohta.

[Prillpapa]

Noh jah, võib ka väita, et pärast Suurt Pauku ei looda midagi uut, vaid kõik on paugu järgne (tume)mateeria ja energia, jm - ehk vana jama kõik, ei midagi üllatavat
AI võib luua küll uut, kõik oleneb mida me AI all mõtleme. Ka inimindiviididest valdav osa, vbl isegi 99.x% on lihamass, mis ei loo midagi uut indiviidina ega kollektiivselt, vaid parasiteeritakse selle 0.1% loodu peal. Keegi on varem ratta, paberi, püssirohu jm miljonid asjad ja teadmised leiutanud ning ülejäänud valdavalt võimete piires õpivad, jäljendavad ning hea õnne korral avastavad või loovad ka midagi uut.
Hr Koppel mida olete Teie homo sapiensina loonud, mis teid eristaks ülejäänud loomakarjast, ning ehk panete pika puuga ka AI-le ära, kasvõi sellest kiibinäites, kus AI suutis luua täiseti uue ja töötava kiibi, millest inimmõistus aru ei saa.

Samuti mind häirib AI vaates tihti ootus, kus nagu AI ei tohiks eksida, vigu teha ja nö vigadest ja uuest teadmisest õppida - inimintellekti puhul me nagu ei oota, et kõik isegi õpitut suudame vigadeta mäletada, korrata, kasutada. Võiks isegi väita, kus eksimine, proovimise läbi edenemine on üks intellekti osa või tunnus.

Kui anda mis tahes ülesanne, olgu kasvõi loov näiteks maailma ühele end parimaks, eesrindlikumaks, demokraatlikumaks, arnenuimaks rahvaks pidavale miljonile eestlasele ja vastu panna see pahameelt pälvinud hiinlaste Deepseek - mina paneks oma raha hiina ime peale
Olgem ausad AI on oma arengus alles lapsekingades ja teeb juba iga mõne kuu tagant üllatamapanevaid arenguhüppeid, eriti võrreldes mistahes varasemate inimese kasutusele võetud tehnoloogiatempodega - võib homne või ülehomne AI olla kujuteldamatult võimekam.
Tänane seis on natuke hirmutav, kus juba tänase AI pealt suudetakse näidata, kuidas AI suudab õpida ka enda uute teadmiste pealt ja ka teiste AI-de pealt.
Isegi kui meile AI mudelit harutades võib tunduda, et iga lõik seal on suhteliselt primitiivne ehk ei midagi erilist võib piisata ka õpikiirusest, et ületada inimintellekti mistahes mõõtmes. Piltlikult võiks kasvõi evolutsiooniga võrrelda, kus inimesel kulus tule leiutamisest sisepõlemismootorini kuipalju aega, ma ei tea aga paneme huupi miljon aastat, AI võib samaga hakkama saada minutitega.

Ka inimese loovuse eriti kunsti suundade puhul ironiseeritakse, kuidas tuleb osata kunstis kunsti näha, ehk kas meie inimestena oleme nt pädevad hindamaks tehisliku AI loomingut, vbl inimene ei saa aru, nagu ei saanud teadlased aru AI loodud kiibist, aga teine arenenum AI võib oma kamraadi AI loovust mõista, sellest aru saada ja hinnata-väärtustada. Umbes nagu inimliigi hulgas on üksikuid mutante autiste kes võivad näha numbrites&valemites mingit ilu ja mustreid mida ülejäänud ei näe ega saagi näha.

[RassK]

AI ongi uue ja olematu analüüsimiseks, mitte olemasoleva. Olemasoleva analüüsiks on ikkagi fixed algoritmid. Areng käib hetkel sisuliselt iga nädalaga juba, erinevaid mudeleid tuleb nagu laudu saeveskist. Isegi parimad mudelid on juba asjalikumad kui märkimisväärne osa maailmaühiskonnast (mis muidugi suures osas pole ka eriline näitaja).

[Scott]

Teadlased tegid kindlaks, kui kiiresti inimese aju informatsiooni töötleb (väga aeglaselt)

Spoiler

tsitaat:

Researchers from the California Institute of Technology have found that the human brain processes data at a rate of about 10 bits per second. That’s extremely slow, especially given that human sensory systems gather information at a rate of about a billion bits per second. By comparison, your Wi-Fi can transmit millions of bits of information per second. The scientists have estimated that the brain has 85 billion neurons, a third of which are used for high-level thinking and are located in the cerebral cortex. Each neuron can easily transfer more than 10 bits of data per second. But why don’t they do that? And why do we have so many of them if we think so slowly? And how does the brain filter all the information it receives? Another interesting question is: why does the brain process one thought at a time, rather than several at the same time, as our sensory systems do? For example, a chess player imagining a set of future moves can explore only one possible sequence at a time, rather than several at once. The study suggests that these features may be related to the way our brains evolved. Research shows that the earliest creatures with nervous systems used their brains primarily for navigation – to find food and get away from predators. If our brains evolved from these simple systems, this may explain the fact that we can only think one thought at a time. And limiting the amount of information the brain deals with allows us to focus on the really important signals from the environment. The scientists note that the findings could influence the development of brain-computer interfaces, which will have to take into account the limited brain bandwidth to interact more effectively with devices.

https://meteofor.com/news/current-events/scientists-find-out-how-fast-our-brain-processes-data-spoiler-very-slowly/

[-Koppel-]

bugbrake, minuarust see Popular Mechanics artikkel ilustab pilti oluliselt - räägitakse, et AI disainis kiibi ja inimesed ei mõista kuidas see töötab - selline jube põnev uus peatükk justkui inimkonna arengus, et ehitada hullu alien tehnoloogiat. Sellisele tüüpilisele artiklile omaselt ei ole muidugi ka viidet originaal allikale:

Siin on originaal allikas:
"Deep-learning enabled generalized inverse design of multi-port radio-frequency and sub-terahertz passives and integrated circuits"
https://www.nature.com/articles/s41467-024-54178-1


Reaalsuses ei ole tegemist niiväga kiibiga vaid plekitükiga, mis käitub spetsiifilisele sagedusele mõeldud antennina. Pixelated väljalõigetega plekitükk suurusega 0,4x0,4mm ja resolutsiooniga 25x25 pixelit... 2^25x25 = 2^625 ehk ca 10^188 erinevat disaini.
Põhimõtteliselt tuleb selline QR koodi laadne pilt kokku.



Ja siis kasutati neural netti, et tekitada selline disain, mis vastaks kindlale etteantud karakteristikule. Varasemalt pidi oskustega inimene oma kõhutunde järgi seda disaini sobitama vajalikele karakteristikutele.

[bugbrake]

-Koppel-, eks see kiip ongi väga laialdase tähendusega. Iga elektroinilist komponenti nimetatakse kiibiks millel on rohkem kui neli n-ö jalga.
Kuskilt peab alustama. Etteantud karakteristik on täiesti loogiline, ilma selleta on keeruline ka inimesel midagi luua. Antud juhul inimene sellise lahenduse peale ei tulnud.
Alguse asi, ei või iial teada kuidas seda teadmist tulebikus veel ära kasutatakse jne. Päris mõttetu plekkitükki uurimustööga ka tegemist pole.

[-Koppel-]

Kindlasti ma ei heida midagi ette nendele teadlastele, kes asjaga tegelevad.
Ma ei salli ajakirjanikke, kes üritavad kõigest mingit sensatsiooni välja tõmmata ja kelle enda võime teemast aru saada võib olla kaheldav. See ainult kasvatab väärarusaamade levikut ühiskonnas ning tehnlise kirjaoskuseta inimeste arvu. Teema kirjutatakse sellises stiilis, mis jätab tavalisele inimesele mulje, et tal ei olegi võimalik sellest asjast aru saada ja seepärast ei püüagi. Ka keerulisi asju on võimalik lihtsalt seletada. Nõme on kui lihtsaid asju seletatakse keeruliselt.

[bugbrake]

-Koppel-, see kuidas asju meedias edasi antakse tänapäeval on juba teine teema aga jah seda küll, et need pealkirjad on sensatsioonilisemad kui lugu ise.

[Prillpapa]

Miks arvate, et neid pealkirju ja lihtsustatud uudisnuppe kirjutavad inimesed, rumalad või targad ajakirjanikud - vbl AI vorbib ise, ja kuna aina enam internetti toodetud info on samas ka teiste AI-de jaoks õpikoht, on tark konkurent AI-sid eksliku õppematerjaliga saboteerida

Tegelikult juba paar aastat tagasi, kui otsisid miski tehnikajubina kohta internetist infot ja Google loobib igasuguseid artikleid Top pingeridadest ja "testidest", oli neist enamus nagu masina genereeritud, kus inimese hinnang või vaade puudus, sisuliselt toote spetsifikatsiooni järgi jutukesed vorbitud.
Lõpuks ega veebis muud väga ei taotleta kui inimesed eksiks sinu lehele, mida rohkem rahvast väisab seda rohkem klikke ja reklaamiraha.
Klikkide saamiseks ei ole täpne ja tõene info vajalik, võimalik, et isegi vastupidi, a'la kollase meedia stiil mida skandaalsem ja provotseerivam stiil seda parem.

[RassK]

Nüüd juba viimasel ajal võib väita, et kui tekst on pikk ja arusaamatu, siis ilmselt inimese poolt kirjutatud
AI on olnud väga hea kaaslane keerulisemate õppematerjalide paremini esitamisel.

[Tanel]

https://www.earth.com/news/earths-orbit-may-trigger-massive-volcanic-eruptions/

[Scott]