[Tanel]

link :: Postimees


Maailma Majandusfoorumi (WEF) värskest edetabelist selgub, et kõige paremini kasutavad maailmas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat Taani ja Rootsi. Eesti asub värskes pingereas parima Ida-Euroopa riigina 18. kohal, edestades napilt Prantsusmaad ja Saksamaad.

Nagu mullugi, on endiselt maailma kõige võrgustatum majandus Taani, sellele järgnevad Rootsi, USA ja Singapur. Esikümnesse mahuvad ka teised Põhjamaad - Soome on kuues, Island seitsmes ja Norra kaheksas. Tipus on ka Šveits (5.), Holland (9.) ja Kanada (10.). Eesti on eelmise aastaga võrreldes tõusnud kahe koha võrra, ka indeks on aastaga pisut tõusnud. Eestiga võrdset indeksit omab Jaapan ning veel edestasid meid tänavu Lõuna-Korea, Hongkong, Taiwan, Austraalia, Suurbritannia ja Austria. Endise idabloki riikidest teisel kohal olev Sloveenia on aga üldtabelis Eestist 13 positsiooni tagapool. Leedu on tabelis 35. ja Läti 48. real, Venemaa alles 74. Kokku on raportis uuritud 134 riigi andmeid, rohkem kui kunagi varem. Pingerea lõppu jäävad peamiselt vaesed Aafrika ja Aasia riigid.

Loe edasi Postimees.ee

[Ra*]

tsitaat:

Tänavu asetati eriline rõhk mobiilsuse ja infokommunikatsioonitehnoloogia (ICT) vahelisele suhtele.

tsitaat:

Hinnanguid antakse riikidele kümnetes kategooriates, mis on jagatud kolme põhivaldkonda - ICT-keskkond, üleüldine valmisolek uute lahenduste rakendamiseks ning kui tihti neid ka tegelikult iga päev kasutatakse.

tsitaat:

Just viimases valdkonnas saavutas Eesti eriti hea tulemuse, olles maailmas 9. kohal.

Hm kas keegi seletaks, kuidas me saime eriti hea tulemuse uute lahenduste tegeliku iga päeva kasutamise juures, kuid mitte uute lahenduste rakendamisel.
Kuigi tegemist oleks justkui suhteliselt sama teemaga saan ma aru,et tõesti on vahe sees selles,et kui meil leiutatakse ID-kaart,
aga keegi seda ei kasuta siis seal tabelis kohta ei kasvataks.
Kuid minule on jäänud justkui mulje,et erinevaid võimalusi pakutakse rahvale rohkem välja, kui rahvas seda vastu võtab ja suudab haarata. Seega miksjust selle viimase rõhutamine.

Kui jagati hindamine 3 kategooriasse ja uudis vähemalt rõhutab,et viimases saime eriti hea tulemuse( mis ise on väga sarnanae justkui teisele punktile)
Siis jääb meil vaaid ICT üle, millele pandi eriti rõhku:

ja mis meil ICTga häda siis?

inseadi kodukalt vaadates lampi kiirelt mingeid tabeleid märksõnaga ICT:
Laws relating to ICT - Eesti neljas
Government prioritization of ICT - Eesti neljas
Presence of ICT in government offices - Eesti teine
ICT use and government efficiency - Eesti teine
Government success in ICT promotion - Eesti viies.
Importance of ICT to government vision of the future - Eesti kaheksas


Ehk milles probleemi, kust saaks täpsemat kriitikat- teeme ära
Võibolla väga võhiklik vaatenurk ja arusaamatus, kuid noh,eks tehke siis tolale selgeks.

E: Ja tõesti:

[ASSAA! elektroonika]

BS uuring. Taani ja Norra oma IT arengus maailma tipus ja Eesti Jaapaniga sama pulga peal teises kümnes? Aasta huumor...

[Noname]

huumor?

[DonNiger]

[ASSAA! elektroonika]

Suurim huumor on see, et Eestit Jaapaniga ühe oksa peale pannakse. Jaapanis suur osa rahvast elab virtuaalses reaalsuses (mobiilirakendused, internetikeskkonnad), neil on võimas elektroonikatööstus (sellega tehniline baas). Tõesti ainus asi, mis neil nii primaarne pole, on igal ettevõttel oma kodulehekülg. Täpselt sama ka Eestis. Ning lugedes kommentaare selle uuringu kohta tuli välja, et "tähtsaks" kaalukausiks oli kodulehti omavate firmade hulk koguhulgast (tõenäoliselt loeti sinna kõik ka HTML'i käkid, mida ka suurema tahtmise juures koduleheks ei saaks nimetada).

Tegelen Erasmustega ning saan öelda, et peale seda, kui sakslased või prantslased Eestis natuke elanud on, peavad oma kodumaad e-teenuste ja lahenduste poolest kiviaega kuuluvaiks. Google ning elementaarne veebimeedia (ja selle kättesaadavus) ei tee riigist veel virtuaaltiigrit.

[d3t]

Naljanumber. Jaapan ja Eesti ühelpulgalt. Misajast meil optikat koju veetakse tavainterneti hinnaga?

[Magic]

Internet meil ju päris kõbusa kvaliteediga ja nüüd DigiTV areng ka otsa.

[SurfData]

[duplex]

Maapiirkondades küll meil asi nii roosiline ei ole. Kõu kvaliteet niru ja paljudel ei ole võimalik wimaxit kasutada kallima hinna tõttu. Ise maksan d:1mb/up:256kb ühenduse eest 650 krooni kuus mille kvaliteet on suuresti kõikuv. Meil siin piirkonnas on vähestel korralik püsiühendus. Enamus ripub kõu otsas või kasutab GPRS-i.

[Max Powers]

[Magic]

[SurfData]

[Valdars]

SurfData, ADSL2 on tegelikult suhteliselt hea asi arvestades, et valguskaablid kodudesse Rootsi ja Jaapani moodi on tegelikult ikkagi erand, mitte reegel ning isegi neil on see rohkem ikkagi ainult linnasisene asi.

[SurfData]

[Magic]

Nagu ma ütlesin ärikliendid maksavad selle kinni....me pole Rootsi ega Jaapan. Kodutöö suht vähe levinud ka, nii et tuleb leppida, mis meil on - hetke kriisi puhul võime ADSL2 üle ikka väga õnnelikud olla.
Paljudes kohtades on fiiber ka selle odavalt käes, et IT mull kukkus ju 2001 kokku - tegelikult maeti tohutud summad fiibrisse ja google ostis neid linke isegi veel hiljaaegu kokku. Et kübekestki tagasi saada oli ju mõttekam see maha müüa. Lisaks veel see, et teenusepakkuja piires võib küll 100 tulla, aga välisühendus on ikka piiratud. Sisuliselt on tegu ikka ülemüümisega

[Ra*]

http://www.ekspress.ee/2009/03/30/eesti-uudised/40608-eesti-it-tiiger-lonkab

[note1]

Eestis peale skype ja playtechi polegi. Niigi on nad enamusest välisinvestorite omand.
ID kaart on Sveitšist ja sha/aes/3des välismaalaste välja töötatud.

Sertifikaatide uuendamine, kasutajate andmete panekuga saan minagi hakkama, sest see töötab ka käsupõhiselt. Sama nagu ideelaboris on macile näidatud käsupõhine- tegelikult töötab see kogu 'NIXile ja neid käskusi on rohkem.
Ja see ei ole turvarisk, sest id kaart on füüsiline ja väljaspoolt sisse ei saa hiljem.. pole julgenud oma id kaarti andmeid ära kustutada. Kindlasti küsib ta kõigepealt puk koodi.

Et me oleme IT tarbimisühiskonnaga riik, mitte midagi uut me ei loo, vaid kapitalistlikku tarbimisühiskonda, kus teenuste väljatöötamine ongi meie moto.
Ega meil mingit lootust ei olegi, sest meil ei ole massi taga, et luua päris uus masinkeel, või programmid masinkoodile/kahendarvudele.

Ärge uskuge poliitilist klounikampaaniat, mida meile meedias kogu aeg sisse söödetakse - tiigrihüppe ja tehnoloogia imed eestis on juba ammu kellegi väljaka loodud. Ameerika mägedelt. Arvuti linnast.

Meenutab Heli Läätse ja Ivo Linnat, kes eestindasid välismaa laule nõukogude ajal.

Ega see halb ei ole, millest räägin. LEVITAMISE kampaania võiks IKKA ÜMBER SÕNASTADA.

Me oleme it tehnoloogia tarbijad ja teenuste välja töötajad, kuid mitte IT riik. Puhas selge vale, mis meenutab adolf hitleri III reichi saksamaad.

Olgem ikka eestlased, jonnakad ja orjad. 700 orjuseaastat annab meile väärtused, mis viib meid tehnoloogia ja muu teenuste väljatöötamisega üpris kaugele.

c++/c, java, ja teiste keelte oskus - nagu Lennart Meri oskas 5-6 inimkeelt, siis see teeb meile head kui põhi- või keskkoolis alustatakse programmeerimist, mida juba 5-6 klassi jaapanlased mõistavad.

Või vähemalt luua võimalused noortel arendada matemaatilist mõtlemist ja LISADA õpetuse, et miks keskkooli matemaatikas n+1'ga teha saab, mitte ainult puuga pähe anda, mille kasutusrakendamisest midagi lastele ei räägita.

Kõik aritm/loogilised funksioonid jne.

c/c++ peaks olema eesti rahva piibel. Selle abil saab ka teisi programmi keeli õppida.

[Tanel]

Kasulik lugeda -> Millistel meie tehnoloogiafirmadel on üldse potentsiaali välisturgudel läbi lüüa?

[note1]

Paljud on tütarettevõtted. Ja tehnokratt paanitseb kui opensc id kaarti taga räägib..

[ASSAA! elektroonika]

Tegelikult neid viise, kus Eesti end upitada saaks, on päris palju. Aga mis te arvate, mis võiks/peaks Eestis olema see, mis teeks Eestist IT-alal suunanäitaja terves maailmas? Ei tea, kas sellist jututuba on siin juba tehtud, kuid kui ei ole, siis võiks ehk teha? Võibolla tuleb sealt mõnigi hea idee, mis idanema võiks hakata? (ma ise tegelikult iti-teemal üliroheline ).

[note1]

[Tanel]

lõuapoolik note1, senise su lauskriitika taustal küsiks, mida sina ise oled panustanud Eesti IT arengusse

[note1]

[Tanel]

Ühesõnaga keskmine eestlane. Aga miks sa sõimad neid inimesi, kes on keskmisest targemad (oskavad arendada IT-d ja projekte) ja kes teevad seda vähestki tööd, mis aitavad meie IT-teenuseid eksportida (raha sissetoomine riiki).
Pahandada tuleks selle peale, et nii vähe (raha) on haridusse panustatud ning IT-meeste tootlikkus nii väike on siin väikeses riigis.