[WäntWõll]

[XYZ]

[Tanel]

Pole see SSD nii hull ühti, vaevalt et normaalse kasutuse ja eluea jooksul selle probleemi otsa põrkad.

[XYZ]

Mina pean seni spetsifikatsioonides avaldatud mingi 10000 kirjutuskorda ikka näruselt väikeseks numbriks

[mikk36]

10000 ?
polnud see mitte üle 10x suurem ikka ?
lisaks on SSD'del intelligent mapping ehk siis ta väldib ühele kohale kirjutamist kui võimalik
enamus hdd kasutusest on muidu indekseerimisest, mille annab kinni keerata

[UB]

Kui juba selleks jutt läks, siis kuidas see peee töötab? Aasta-kahega tuksis

[mikk36]

[Tanel]

[XYZ]

[XYZ]

Tanel, need hinnagud on kõik puhtalt kasutaja oma n.ö. kirjutusvajaduste alusel tehtud arvutused. Aga mina pidasin silmas veel lisaks win sebimisi ketta kallal. Täpselt ei tea aga kohati võib see tõsta kirjutusmahu mitmekordseks, kui arvestada senist arengutendentsi.

[mikk36]

[XYZ]

mikk36, ei sõltu minu meelest üldse formaadist, ma räägin ju win sisseehitatud ja iga järgmise versiooniga kasvavast sisemisest kettatööst. Kogenud kasutajad saavad osa sellest välja lülitada aga seal on ka oma piir ees, millest alates see mõttetuks muutub, sama hästi võiks win2000 edasi kasutada või winnt4 koguni

[mikk36]

[XYZ]

Ole rahulik, kõike olen proovinud ja ega mul probleeme ei olegi. Lihtsalt SSD ma ei vaata läbi nii roosade prillide nagu mõned muud inimesed seda rõõmsalt kipuvad tegema. SSD ainus trump minu silmis on tema hääletu töö ja kui ekstreemsused välja jätta, siis ka mehhaaniline kindlus, s.t. mehhaaniliselt pidevalt kuluvate detailide puudumine.

[mikk36]

jah, töökindlus
SSD'd ei sure nii lambist maha nagu tavakettad

[XYZ]

Aga kui läheb, siis taastada pole suure tõenäosusega midagi.

[Tanel]

Huvi pärast, on sul mingisuguseid linke anda sellistele juhtumitele?
Isegi kaalun SSD ostu millalgi lähitulevikus ja peab seega mõtlema ka käideldavusele.

[XYZ]

Mida silmas pead?
Mina lihtsalt mõtlesin loogiuliselt - kui mälu läheb rikki, siis seda ei paranda keegi ja midagi sealt naljalt enam kätte ei saa esmajoones juba seetõttu, et üksikute bittide "õige" seisund pole mingil moel taastatav (mingi neutriinoskaneering on liiga utoopiline alles). Kõvaketta magnetmaterjal on veidi lihtsam taastusobjekt, seal on eri meetoditega katsetades taastus võimalik.

[Tanel]

Hmm, see teemaarendus läheb huvitavaks, ootaks ka spetsialistide arvamusi.
Teen eraldi teema.

[Andrus Luht]

[DVDRW]

Mis vahe on üldse mälupulga ja SSD tehnoloogial?

[XYZ]

[XYZ]

[Marie]

[SurfData]

[rex]

Aastal 2000 maksis 15" Philipsi LCD moll 25k eeku. Praegu müüakse 19"-seid 2500-ga. Ehk küll masstootmine ka SSD hinnad alla toob ja arendustöö kiirust ja suurust lisab.

Endal kogemus Asuse Eee SSD-le XP installi ja natukese kasutamisega ja on krt kiire küll. Ja vaikne. Võimaluse korral kasutaks kodus SSD-d läpaka/terminali/multimeediakeskuse sys kettaks ja suurem dataketas võiks eraldi võrgukettana kuskil esikukapis peidus olla.

[Mario.]

Youtuubis ja mujal on videosid xp ja ssd bootimisega... küll venivad. Keegi rääkis kiiremast bootimisest ?

[Denkeš]

Noh ega kõik SSD kettad polegi tavaketta kiiruse tasemel, ainult vaikus ja voolutarve on plussiks. Minuteada peaks hetkel vaid paar-kolm SSD kettatootjat olema kes suudavad 80-100+ MB/s kiirusi arendada.

Niih, hinnad hakkavad vist kukkuma:http://www.fudzilla.com/index.php?option=com_content&task=view&id=8182&Itemid=1 , kusjuures tegu on päris kiire kettaga.

[pppd]

Voolutarve on SSD-del paraku täiesti võrreldav tava-kõvaketastega. Just andmeedastuse kiirus ning access time on asjad milles SSD-d näitavad paremaid tulemusi. Youtubest võib igasuguseid asju näha.

Tomshardware test SSD-de energiakasutuse kohta: http://www.tomshardware.com/reviews/ssd-hdd-battery,1955.html

[piimaPAKK]

SSD kiirus ei vähene, kui ketta kasutatud ruum suureneb samuti ei ole vaja seda defragida.
HDD puhul kehtivad need tootja andmed kuni 30% kasutuse korral edasi juba hakkab vaiksel asi surema.

[pppd]

piimaPAKK, kui hakata nüüd terminite kallal norima, siis mida Sa mõtlesid täpselt "SSD ketta kiiruse" all? Ühel füüsilisel andmekandjal on suht savi, kas mingid kuskil tema sisemuses asuvad andmed kuuluvad mingi kasuliku info või "tühja ruumi" koosseisu, temal läheb igal juhul mingi aeg küsitud koordinaatidel asuvate andmete leidmiseks ja siis veel mingi aeg nende andmete mööda traati ärasaatmiseks, mingit vahet ei ole kui täis peaks olema parajasti sellel andmekandjal asuv failisüsteem. Fragmenteerumine on samuti failisüsteemist tulenev nähtus, see ei sõltu kuidagi sellest kas andmekandjaks on flopi, kõvaketas või SSD.
See, et SSD 'access time' on suurusjärkude jagu väiksem kui kõvakettal ning tänu sellele saab fragmenteerunud failide efektiivne lugemiskiirus oluliselt parem, on kahtlemata fakt.

[XYZ]

pppd, SSD ketta mälu puhul fragmenteerumisest rääkida on jama, tegemist hoopis teise tehnoloogiaga, otsepöördustega.

[pppd]

Nonoh.. korra veel - failide fragmenteerumine on failisüsteemist, mitte andmekandja sisemisest tehnoloogiast tulenev nähtus. Kui ikka pikk fail on andmekandjal mitme tükina ning selle täielikuks väljalugemiseks tuleb teha oluliselt rohkem lugemisoperatsioone andmekandja erinevatelt aadressidelt (võrreldes lineaarselt järjestikku asuva faili täielikuks väljalugemiseks kuluva lugemiste arvuga), siis on tegu fragmenteerunud failiga, olgu selle faili bitid füüsiliselt talletatud siis holograafiliselt, nand-flashis, optikas või magnetkettal. Tasub meelde tuletada et läbi arvuti ja SSD vahelise liidese vaadates on SSD täpselt samasugune lineaarselt 512-baidiste "sektorite" kaupa adresseeritav ruumitükk nagu kõvaketas, ühelt aadressilt teisele (mittejärgnevale) aadressile siirdumisel jääb ära küll kõvakettalt teada magnetpeade ümberpositsioneerimise vajadusest tulenev meeletu ajakaotus, aga ega see ei kaota veel failide fragmenteerumise nähtust, lihtsalt see ei avaldu enam nii traagilisel kujul kui kõvaketta puhul.

Muuseas, täiesti tõsiselt kõneldakse teatud kontekstides ka sellisest nähtusest nagu RAM-i fragmenteerumine, kuigi ka see on ju otsepöördusega ning veel kordades kiirem kui nand-flash.

[Smith]

Lihtsalt SSD puhul fragenteerumine failisüsteemis ei huvita enam kedagi (peale pppd). Ja RAMi fragmenteerumine on hoopis midagi muud.

[pppd]

/me kehitab õlgu.. nagu ma oleks tahtnud kangesti kedagi oma usku pöörata. On olemas ka failisüsteemid mida fragmenteerumine eriti ei kollita. Lihtsalt point oli see et ainult kordades parem access time ei muuda fragmenteerumist kui nähtust olematuks.

Ning kui keegi tahab korra oma ajusid liigutada, siis ta võiks mõelda, mis toimub flashi peal kõvasti fragmenteerunud tavalise (mitte flashi jaoks optimeeritud) failisüsteemi, nt FAT32 sisse suure faili kirjutamisel (mis saab loomullikult ka ise suht fragmenteerunud olema). Pidepunktid - flashi lugemine võib olla küll kiire, aga kirjutamine on suht aeglane, flashil olevate bittide püsti ajamine käib ainult suurte plokkide kaupa (erase blocks), see operatsioon on samuti aeglane, need kustutatavad plokid on tavaliselt suuremad kui enamlevinud failisüsteemides kasutusel olevad plokisuurused, mis tähendab et kirjutamine hakkab käima kõva ülekattega, seda kirjutamist on palju ja hajusalt üle terve flashi ruumi. Lisaks veel mõlemasse FAT-i uute klastrinumbrite kirjutamine, mis fragmenteerunud failisüsteemi puhul on kõik samuti üle terve FAT-i laiali (aga kustutamine-kirjutamine käib suurte plokkidena).

[XYZ]

küll ikka oskad seosetut putru kokku kirjutada
- eespoolmainitud mälu fragmenteerumine, s.t. arvuti opmälu fragmenteerumine, ei puutu mitte kõige vähemalgi määral asjasse, see on seotud hoopiski protsessori üldise töötlusviisiga jms. - programmidele vajatakse järjestikust vaba mälu kogu ulatuses (ülijämedalt väljendudes).
- kirjutusvärkide jutt on kah puhtalt vee sogamine
Jääb lugemine, mis toimub ikkagi otseadresseerimistega ja millel pole midagi võrreldavat järjestiklugemistega ja positsioneerimistega magnetmaterjalilt v.a. see, et alati loetakse korraga puhvrisse vähemalt sektori/klasti suurune infohulk ja seda isegi juhul kui sealt tegelikult vajatakse ainult ühteainsalt esimest baiti. See, et seda väljapoole lastakse paista nagu lugemist kettalt on puhtalt emuleerimisfaktor ja fragmentatsioonist rääkida on mõttetu.

[pppd]

otseadresseerimine, otseadresseerimine... OK, eeldame et ma olen idioot kes Sinusugust geeniusest lihtsalt pole veel aru saanud, selgita siis mulle: a) mille poolest erinevad (bititasemel) teineteisest ühe SSD ja ühe HDD peal identsetel aadressidel asuvad identse suurusega FAT32 partitsioonid, millel mõlemal asub üks suur fail kümne eraldi fragmendina (lihtsuse mõttes eeldame et fragmendid asuvad kummalgi andmekandjal ka identsetel LBA aadressidel) ning b) mille poolest erinevad teineteisest ühe SSD ja ühe HDD täpselt ühesuguste SATA liideste peal käivad andmevahetusprotsessid (ATA protokolli tasemel), kui arvuti üritab lugeda mõlemal asuvast identsest failisüsteemist kümne eraldi fragmendina asuvat faili, jällelgi eeldame lihtsustuseks et need tükid asuvad nii HDD-l kui SSD-l identsetel LBA aadressidel. Soovitavalt kasuta ka sõna "otseadresseerimine", siis ma saaks ehk ka aru, mida selle pidev ekstaatiline korrutamine SSD kontekstis peaks andma. Võid ka teemakohasele kirjutisele viidata.

PS. Hoolimata kogu oma respektist kõikide siinsete kaasfoorumlaste vastu pean ma siiski mainima et Su praegused sõnavõtud ei ole paraku näidanud eriti suurt pädevust käsitletaval teemal (failisüsteemid, kõvaketta/SSD liidesed ja nende protokollid ning lõpuks flashi tehnoloogiast tulenevad omapärad), ülbuseni kippuv üleolevus teeb asja ainult hullemaks. Sul on võimalus seda muljet parandada, vastasel juhul loen selle vestluse enda jaoks ammendunuks, tänud õpetliku kogemuse eest.

[XYZ]

a <- need võivad olla identsed võivad tänu mingitele tehnoloogianüanssidele olla erinevad, see ei huvita antud probleemistikus mitte kedagi peale sinu
b <- otseadresseerimine tagab positsioneerimisele kuluva ajakao täieliku puudumise ja seega pole vahet kas eelmise loetud ühikule järgmisena loetakse kohe järgmiselt aadressilt või hoopis mujalt (eespoolt või tagapoolt --- ükskõik)


Ahjaa - (S)ATA protokoll nagu sa teda asjasse sisse tood määrab vaid andmete esitusviisi opsüsteemile ....

[pppd]

Näe, ei olnud ju raske oma kõrgelt troonilt maha ronida ja inimese moodi suhtlema hakata..

a) ongi identsed. Kui fail paikneb kümne eraldi tükina HDD peal, siis just seda ongi siiamaani nimetatud fragmenteerunud failiks ning nähtust ennast fragmenteerumiseks. Ning täpselt sama kehtib SSD puhul. See et see fail niimoodi kümne eraldi tükina sinna kirjutatud on, ei ole üldse ketta ega selle sisemise tehnoloogia teha, seda tegi opsüsteem, failisüsteemist tulenevatel põhjustel.

ruttan ette ja kommenteerin "Ahjaa" osa - "puhast" SATA protokolli räägivad omavahel siiski SATA kontroller ja SATA seade üle SATA llidese (loe: kaabli). Ehk seda siis kohas, kuskohast käib läbi kõik see, mida seadmelt tahetakse, mida sealt loetakse ja mida sinna kirjutatakse. Operatsioonisüsteem on servapidi mängus kontrolleri draiveri või mooduliga (niipalju kui neid opsüsteemi osaks saab pidada ning oleneb ka kui palju rauas tehakse ja kui palju tarkvarale jäetud on), kuid üldiselt piirdub opsüsteemi osa madala taseme andmesalvestuses failisüsteemi draiveri/mooduli käest saadud aadresside ja andmete edastamisega kontrolleri draiverile/moodulile ja vastupidi. Edasine toimub kõik juba rauas, opsüsteem tegelegu mõistlikemate asjadega.

b) mul on tunne et me räägime adresseerimisest erinevatel tasanditel. SSD andmekandja sees, kontrolleri ja mälukivide vahel toimub küll midagi sellist mida Sa nimetad praegu "otseadresseerimiseks" (samas, nand-flashi puhul oleks ka see "otse" siiski mingis mõttes tinglik, kuna ka seal toimub efektiivne adresseerimine ikkagi astmeliselt ning transleerides-teisendades, tasemel kiip-pank-lehekülg (vs kõvaketta silinder-pea-sektor) ning ka reaalne lugemine käib terve lehekülje kaupa, hiljem puhvris eraldatakse leheküljest lihtsalt vajalik osa). Aga selle teadmisega pole meil iseenesest midagi tegelikult eriti peale hakata, välja arvatud muidugi see praktiline efekt et selle tehnikaga niimodi tehes käivad asjad oluliselt kiiremini kui kõvaketta puhul

Aga selleks et reaalselt SSD seadmega andmeid vahetada (ja et SSD kontroller saaks üldse mälukividest andmeid hakata kokku korjama), tuleb sellega kõigepealt rääkida tasemel, mis on mõeldud selle seadmega väljastpoolt suhtlemiseks ja just selleks on SATA liides. Ja SATA liides kasutab andmekandjatel oleva ruumi adresseerimiseks juba lineaaarset LBA adresseerimist. Ning väga lihtsustatult võttes on ühe SATA protokolli lugemiskäsuga võimalik välja lugeda ainult üks kogus järjest asuvaid andmeid (LBA aadresside mõttes muidugi). n megabaiti paigutatuna loogiliselt järjest - 1 aadressi ja lugemise pikkuse kalkuleerimine opsústeemi (failisüsteemi draiveri) poolt, 1 lugemiskäsk kontrollerilt seadmele, n megabaidine andmevoog siinil teel andmekandjalt põhimällu. n mebabaiti 10 erineva tükina - 10 addressi ja lugemispikkuse kalkuleerimist, 10 lugemiskäsku, kümme andmevoogu, koos kõigi juba oma olemusest tulevate täiendavate liiasuste, viidete ja energiatarbega. Seade võib väga madalal tasemel küll kiire olla ja andmed ülikiiresti siinile saada, aga juba algne andmete fragmenteeritus ning sellega tegelemisest tulenev lisatöö ei kao kuhugi, lihtsalt SSD puhul tuleb reaalse tükkide kokkukorjamise taga vähem oodata. Salvestamise puhul on paraku asi aga hullem, kuna seal pole enam seda suurusjärkude erinevust.

Loodetavasti sai selgem.

[XYZ]

eee...oled teatud raviasutuse püsiklient, et nii põhjalikult oskad asju sassi keerata? ? ? Või maximuz uus varikonto ja siin lolle nalju genereerimas
Ma ei hakka seda kokkukirjutatut sõna-sõnalt lugema sest juba lihtsalt pealevistud pilgust vaatab vastu räme loogikaviga:
Ainult sisemine töö just ongi otsustava tähtsusega ja kui see toimub elektrivoolu töö kiirusel aga mitte mehhaanika töökiirusel, siis kõik muu on selle kõrval tühine. Juhtelektroonika/andmevahetuselektroonika teeb oma tõlketööd mõlemas seadmetüübis samas tempos.

[Radiaator]

Keegi ka ise on SSD-d kasutanud? Kõik seal pole nii enesestmõistetav ja spetsifikatsioonist reaalset käitumist ka välja ei loe.
Ainult, et aeglast pole flash mälude juures midagi. Nii kirjutamine kui lugemine on tuntavalt kiiremad kui kettal. Tuleb ainult arvestada, et ka vigu täidetakse kiiresti.

[XYZ]

Kõigele lisaks pole siin teemas meelde tuletatud ühte, muudes teemades korduvalt läbijooksnud nüanssi:
kuna flashi kirjutuskordade arv on siiski piiratud, siis on hakatud rakendama sisetöötlust, mis eelistab andmeid kirjutades neid mälulõike, kus kirjutuskordade arv on väiksem. Et, sedasi isegi tekitatakse juurde "näiliselt" fragmenteerumisi võiks ehk ilma erilise nämmutuseta selge olla...

[Tomorrow]

Päris normaalse hinnaga OCZ SSD-d turule tulemas.Loodetavasti jõuavad ka eestisse 8)
link 32GB ~2331.-
link 64GB ~3598.-
link 128GB ~6258.-

Süsteemikettaks käib sobib 32GB väga hästi ja on vast ~800.- kallim kui 36GB Raptor

[SKG]

[Tomorrow]

Siin väike ülevaade 64GB versioonist: http://www.guru3d.com/article/ocz-core-sata-64gb-solid-state-drive-review/

[Minttunator]

Tahan endale ka sellist!
3-4K võib süsteemiketta eest välja köhida küll, kui selle tulemusena nt Windowsi boot laksust 2x vähem aega võtab. Üldiselt usun, et SSD on arvutiasjanduses The Next Big Thing, mis reaalses kasutuses märksa enam kiirust juurde annab kui järgmine põlvkond prosesid või videokaarte.

[Tomorrow]

[Minttunator]

No eks me saa seda näha - minu enda tagasihoidlik arusaam on see, et hetkel on arvutustehnika peamiseks pudelikaelaks just storage. Ehk et prose jõuaks andmeid läbi käiata küll, kui ainult vindilt piisavalt kiirelt kätte saaks.

[jaakennuste]

Hinnatase on siiski krõbe:
32GB Solid State Drive 8 574 EEK
64GB Solid State Drive 12 634 EEK

uues Dell Latitude E-seeria konfimises
http://shop.it.ee/tooted/notebooks/latitudee/?productID=18543

[Tomorrow]