|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
|
Tanel
HV Guru

liitunud: 01.10.2001
|
23.10.2006 18:09:16
Klaasist CD-plaadid |
|
|
link :: msn news
Jaapani insenerid on välja töötanud uue tehnoloogia, mille abiga on võimalik luua klaasist CD-plaate. Nende eelisteks on väidetavalt pikaealisus ja kvaliteedi säilimine - plaat ei paindu ja ei ole mõjutatud päikesekiirguse ega niiskuse poolt. Plaate hakatakse esialgu valmistama käsitsi ja sellest tulenevalt on ka plaadi hind ülikõrge - 98700 Jaapani jeeni ehk üle 10 000 Eesti krooni.
|
|
| Kommentaarid: 464 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
5 :: |
7 :: |
361 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Marduuhin
HV Guru

liitunud: 02.09.2004
|
|
| Kommentaarid: 128 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
2 :: |
108 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Tanel
HV Guru

liitunud: 01.10.2001
|
23.10.2006 18:15:18
|
|
|
Marduuhin, ilmselt jah - ja tavalise CD mahuga
Aga kvaliteedi kohta veel kommentaar:
| tsitaat: |
Music critics who have tried out the CD said that it's outstanding and virtually like listening to a live performance.
As glass CDs are completely transparent, information on them can be read perfectly, improving sound quality. They are not affected by heat or humidity and remain in perfect condition forever.
N & F Label, seller of the glass CDs, has put its first glass CD on sale. It is a recording of Johann Sebastian Bach's "Air on G String."
Music critic Sachio Moroishi was delighted with the sound quality.
"If they make a few more, the price will probably go down, but this has the potential to change the world of audio media," he said. |
|
|
| Kommentaarid: 464 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
5 :: |
7 :: |
361 |
|
| tagasi üles |
|
 |
remi
Kreisi kasutaja
liitunud: 27.05.2003
|
23.10.2006 18:26:15
Re: Klaasist CD-plaadid |
|
|
| Tanel kirjutas: |
| Nende eelisteks on väidetavalt pikaealisus ja kvaliteedi säilimine - plaat ei paindu ja ei ole mõjutatud päikesekiirguse ega niiskuse poolt. Plaate hakatakse esialgu valmistama käsitsi ja sellest tulenevalt on ka plaadi hind ülikõrge - 98700 Jaapani jeeni ehk üle 10 000 Eesti krooni. |
Küll aga mõjutab päikesekiirgus seda keemiat, millele salvestatakse.
Ja paindumise asemel tekivad killud.
Pimedasse kappi arhiveerimiseks hea küll tegelikult.
|
|
| Kommentaarid: 16 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
1 :: |
8 |
|
| tagasi üles |
|
 |
theweirdon
HV vaatleja
liitunud: 02.06.2006
|
23.10.2006 19:25:34
|
|
|
loll mõte aga, teatavasti klaasil puudub kristallstruktuur, st ta on nagu hästi viskoosne vedelik mis nii 100 aastaga või nii on võimeline oma kuju muutma, küsimus tekib, kust nad selle pikaealisuse siis võtavad?
_________________ Mul on alati oma arvamus, tihti mõjutavad seda mitmed ebaloogilised tegurid,kuid ta on ikkagi minu oma! Miks ei võiks loll ise kah aru saada, et ta on loll!!! |
|
| Kommentaarid: 7 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
7 |
|
| tagasi üles |
|
 |
XYZ
HV Guru

liitunud: 05.11.2001
|
23.10.2006 19:40:33
|
|
|
| theweirdon kirjutas: |
| loll mõte aga, teatavasti klaasil puudub kristallstruktuur, st ta on nagu hästi viskoosne vedelik mis nii 100 aastaga või nii on võimeline oma kuju muutma, küsimus tekib, kust nad selle pikaealisuse siis võtavad? |
Hoidmistingimused peavad õiged olema.
100 aastat pole vajagi, palju rutem võib panna klaasi kuju muutma (ja ma ei mõtle kõrge temperatuuri all, ikka toasoojuses).
|
|
| Kommentaarid: 81 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
12 :: |
56 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Noname
HV Guru

liitunud: 26.10.2002
|
23.10.2006 20:03:41
|
|
|
klaas voolab jah nagu vesi minema...aint veits läheb aega
_________________ "Olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis." - Lennart Meri
"Edu on kehv õpetaja. See ahvatleb tarku inimesi mõtlema, et nad ei saagi kaotada" - B. Gates |
|
| Kommentaarid: 372 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
0 :: |
321 |
|
| tagasi üles |
|
 |
DonNiger
HV Guru

liitunud: 14.03.2005
|
23.10.2006 20:33:55
|
|
|
10 000 eestlast ~ selle eest saab julgelt 1000 hea kvaliteediga toorikut. Kui ka neid hoida õigetes hoiutingimustes, peaks 100 aasta pärast andmete säilivuse tõenäosusprotsent neil olema küll suurem, kui klaasil.
_________________ Müüa EOS 50D |
|
| Kommentaarid: 142 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
2 :: |
116 |
|
| tagasi üles |
|
 |
XYZ
HV Guru

liitunud: 05.11.2001
|
23.10.2006 20:36:59
|
|
|
| DonNiger kirjutas: |
| 10 000 eestlast ~ selle eest saab julgelt 1000 hea kvaliteediga toorikut. Kui ka neid hoida õigetes hoiutingimustes, peaks 100 aasta pärast andmete säilivuse tõenäosusprotsent neil olema küll suurem, kui klaasil. |
Miks siis klaasi suhtes nii ülipessimistlik arvamus?
|
|
| Kommentaarid: 81 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
12 :: |
56 |
|
| tagasi üles |
|
 |
nuub
HV vaatleja
liitunud: 03.01.2003
|
23.10.2006 20:45:15
|
|
|
"Music critics who have tried out the CD said that it's outstanding and virtually like listening to a live performance.
As glass CDs are completely transparent, information on them can be read perfectly, improving sound quality.
They are not affected by heat or humidity and remain in perfect condition forever."
0-id ja 1-ed paistavad paremini läbi ja on arusaadavamad DAC-ile ?
Või on seal kasutuses miski analoogtehnoloogiale tagasiminek ?
|
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
 |
TALIBAN
HV kasutaja
liitunud: 23.05.2006
|
23.10.2006 20:58:15
|
|
|
no ma ei kujuta ette kuidas see klaas suudab IGAVESTI säilida, igavesti kohe kindlasti mitte, küll ta pikapeale ära vajub ja loetamatuks "voolab", kuidas seda klaasi voolamist nimetatigi, kuskil keemiatunnis käis läbi aga enam ei ole meeles, kui need mehed seal igastahes nii osavad on tehku pigist ka see cd plaat valmis
|
|
| Kommentaarid: 20 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
18 |
|
| tagasi üles |
|
 |
AJ
HV Guru

liitunud: 03.02.2005
|
23.10.2006 21:02:29
|
|
|
Klaasist cd cobib pigem siiski andmete säilitamiseks. Ma ei kujuta ette, kuidas ma sellise cd näiteks auto makki pistaksin
_________________ Küsige mida tahate, me vastame mida tahame. |
|
| Kommentaarid: 37 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
36 |
|
| tagasi üles |
|
 |
mTim
HV Guru

liitunud: 19.10.2004
|
23.10.2006 21:36:51
|
|
|
10 000?! kellele seda vaja on? ja mis kuumust on vaja sinna põletamiseks?
_________________ Lexuse summutist tuleb vaid lilleõisi ja ükssarvepeeru - HV foorum
M: E36 varuosad |
|
| Kommentaarid: 47 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Tanel
HV Guru

liitunud: 01.10.2001
|
|
| Kommentaarid: 464 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
5 :: |
7 :: |
361 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Velociraptor
HV veteran

liitunud: 27.03.2004
|
23.10.2006 21:45:56
|
|
|
10000 hea nali selle eest saab kaasaegsa pc kättte
|
|
| Kommentaarid: 32 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
0 :: |
30 |
|
| tagasi üles |
|
 |
mTim
HV Guru

liitunud: 19.10.2004
|
23.10.2006 21:46:22
|
|
|
et sis varsti saab neid kätte juba 9999.- eest
njah ta vast kvaliteetsem ole kui plastikmeedia
_________________ Lexuse summutist tuleb vaid lilleõisi ja ükssarvepeeru - HV foorum
M: E36 varuosad
viimati muutis mTim 23.10.2006 21:47:28, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 47 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Tanel
HV Guru

liitunud: 01.10.2001
|
23.10.2006 21:48:01
|
|
|
| maailmas on kümneid tuhandeid muusikafriike, kellele 1000 dollari kulutamine mingi muusikaga seotud asjale pole mingi probleem
|
|
| Kommentaarid: 464 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
5 :: |
7 :: |
361 |
|
| tagasi üles |
|
 |
mmz
HV veteran
liitunud: 07.12.2003
|
23.10.2006 21:52:35
|
|
|
Eriti tore oleks kui sellise kirjutamise ajal masin kokku peaks jooksma.
Ega see ausaltöeldes erilist praktilist väärtust antud hinna juures ei oma. Paras vidin kollektsionääridele ehk.
Sellise hinna juures saab mingi sertifikaadi ja eluaegse garantii ka kaasa?
|
|
| Kommentaarid: 120 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
112 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Tanel
HV Guru

liitunud: 01.10.2001
|
|
| Kommentaarid: 464 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
5 :: |
7 :: |
361 |
|
| tagasi üles |
|
 |
P2
HV vaatleja
liitunud: 27.09.2006
|
23.10.2006 22:04:06
|
|
|
..., improving sound quality.
Mis nippega sinna seda heliinfot juurde tekib ?
|
|
| tagasi üles |
|
 |
mTim
HV Guru

liitunud: 19.10.2004
|
23.10.2006 22:25:37
|
|
|
P2, irw, selles samas lauses mida lugesid oli ju vastus ka
| tsitaat: |
| As glass CDs are completely transparent, information on them can be read perfectly, improving sound quality |
_________________ Lexuse summutist tuleb vaid lilleõisi ja ükssarvepeeru - HV foorum
M: E36 varuosad |
|
| Kommentaarid: 47 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
 |
P2
HV vaatleja
liitunud: 27.09.2006
|
23.10.2006 23:08:50
|
|
|
Et siis digitaalne heli tänaselt CDlt koosneb välja mõeldud bitidest va?
Kuda saab 0 ja 1 veel perfektsemalt lugeda?
|
|
| tagasi üles |
|
 |
8
HV Guru
liitunud: 27.04.2005
|
24.10.2006 00:29:18
|
|
|
| P2 kirjutas: |
Et siis digitaalne heli tänaselt CDlt koosneb välja mõeldud bitidest va?
Kuda saab 0 ja 1 veel perfektsemalt lugeda? |
Eks see pigem selline psühholoogiline mõtteline efekt on. Et ikka uus ja kuidagi tundub parem ja mõnusam.
Aga teisalt, natuke on asjal ka tõepõhja all. Asi selles, et CD-audio plaadi standard on väga kehva veaparandusega. Kui suudate vaadata mõne spetstarkvaraga, et kui palju vigaseid bitte sealt kätte saadakse ja kui palju neist pärast veaparandusi ikkagi veel parandamata jääb... see hulk on kolossaalne. Muidugi, karukõrva jaoks ei pruugi need parandamata jäänud bitid kuuldavale tulla, kuid audiofiilile võib-olla küll.
Ega mitte asjata ei soovitata audioplaate rippida läbi täiendavate veaparandussüsteemide (nt. EAC tarkvara). Need loevad sama kohta n korda ja püüavad siis matemaatiliselt oletada, mis see kõige õigem bitijada ikkagi on. Ja kahjuks on näiteks minul endal ka päris mitmeid originaal-audioplaate, millega isegi EAC hätta jääb. Niivõrd vigane on plaadilt väljaloetav signaal. Kusjuures põhjuseks pole mitte kriimud ega plaadi määrdumine, vaid plaadi valmistuse (pressimise) käigus tekkinud nihkevead-laialisulandumisvead, lisaks muidugi üldtuntud peegeldamiskihi probleemid. See kõik ongi just plastist põhimiku probleem. Kujutan ette, et klaaspõhimikku suudetakse tunduvalt täpsemalt vormida ja katta.
Iseasi jah, see klaasi amorfsus. Ma pole asjatundja, kuid kujutan ette, et näiteks klaaskeraamika (läbipaistev muidugi) võiks ollla ehk veelgi ideaalsem ja kohe kindlasti ajas püsivam materjal.
|
|
| Kommentaarid: 37 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
37 |
|
| tagasi üles |
|
 |
mTim
HV Guru

liitunud: 19.10.2004
|
24.10.2006 00:50:57
|
|
|
a klaas on raskem, ehk kiirused vähenevad samale tasemele dvd-ga?
_________________ Lexuse summutist tuleb vaid lilleõisi ja ükssarvepeeru - HV foorum
M: E36 varuosad |
|
| Kommentaarid: 47 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
 |
8
HV Guru
liitunud: 27.04.2005
|
24.10.2006 02:02:08
|
|
|
| mTim kirjutas: |
| a klaas on raskem, ehk kiirused vähenevad samale tasemele dvd-ga? |
Ei ole mingit vahet DVD ja CD maksimumkiirustes:
DVD 16x kiirusega pöörleb ketas füüsiliselt umbes samakiirelt nagu CD 48x kiirusega!
* Füüsiliste pöörlemiskiiruste suhe:
1xDVD ~ 3xCD
* Andmeedastuskiiruste suhe (kuna DVD infobitid on füüsiliselt väiksemad):
1xDVD ~ 9xCD
|
|
| Kommentaarid: 37 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
37 |
|
| tagasi üles |
|
 |
mTim
HV Guru

liitunud: 19.10.2004
|
24.10.2006 09:30:42
|
|
|
jälle midagi uut teada, double layer plaat on küll igatahes raskem kui tavaDVD
_________________ Lexuse summutist tuleb vaid lilleõisi ja ükssarvepeeru - HV foorum
M: E36 varuosad |
|
| Kommentaarid: 47 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
 |
TULNUK
HV kasutaja
liitunud: 30.08.2003
|
24.10.2006 14:50:45
|
|
|
| Pakun et seal on kasutusel ikka spets klaasisegud(kvartsid jms.), mille amorfsus on miinimumini viidud, kui sa maksad 10k klaasist CD eest siis vaevalt, et tegu mingi üles sulatatud NSV liidu aegse aknaga on.
|
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Alan B'Stard
Kreisi kasutaja

liitunud: 03.09.2003
|
24.10.2006 20:03:06
|
|
|
Tavalise CD ja DVD plaadi valmistamisprotsessis tehakse ka kõigepealt klaaspõhjal plaadid, ma ei tea milleks, kas prooviplaatideks või matriitsideks.
Töötavad nagu tavalised plaadid, ainult servaga võid näppu lõigata.
| TULNUK kirjutas: |
| Pakun et seal on kasutusel ikka spets klaasisegud(kvartsid jms.), mille amorfsus on miinimumini viidud, kui sa maksad 10k klaasist CD eest siis vaevalt, et tegu mingi üles sulatatud NSV liidu aegse aknaga on. |
Nõukaaegsete akende lainetamine oli tootmisprotsessi eripära, mitte kasutamise käigus tekkinud defekt.
|
|
| Kommentaarid: 27 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
24 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Juhan88
HV Guru
liitunud: 11.11.2003
|
24.10.2006 20:06:52
|
|
|
Aga kuidas kriimud klaasil olevale infole mõjuvad?
_________________ Fotoblogi |
|
| Kommentaarid: 62 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
2 :: |
48 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Herr Kurm
Piiratud kasutaja

liitunud: 25.03.2004
|
24.10.2006 20:09:35
|
|
|
tootmisprotessi omapära tootmisprotsessi omapäraks, klaas on teadupoolest amorfne aine (tasub vanade majade aknaklaaside paksust mõõta ülevalt ja alt) ja mina isiklikult ei susu et need kettad tavalisest klaasist on, muidu maksaksid need kõvasti vähem.
_________________ -logod, firmaidentiteet, küljendamine, flash-
-portfolio- |
|
| Kommentaarid: 25 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
2 :: |
1 :: |
19 |
|
| tagasi üles |
|
 |
mustsaba
HV kasutaja
liitunud: 21.10.2006
|
24.10.2006 20:14:31
|
|
|
Huvitav igatahes. Aga mina arvan, et see pikk eluiga katkeb pigem lihtlabase katki minemise tõttu.
|
|
| Kommentaarid: 13 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
13 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Juhan88
HV Guru
liitunud: 11.11.2003
|
24.10.2006 20:28:50
|
|
|
Ah alati peab midagi uuenema ja miski peab vägev olema...
Varsti teevad teemantitest cd...
_________________ Fotoblogi |
|
| Kommentaarid: 62 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
1 :: |
2 :: |
48 |
|
| tagasi üles |
|
 |
XYZ
HV Guru

liitunud: 05.11.2001
|
25.10.2006 09:05:43
|
|
|
| Juhan88 kirjutas: |
Ah alati peab midagi uuenema ja miski peab vägev olema...
Varsti teevad teemantitest cd... |
Liiga väikesed gabariidid. Rubiinid (tehis ) tulevad paremini kõne alla.
|
|
| Kommentaarid: 81 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
12 :: |
56 |
|
| tagasi üles |
|
 |
nipi
HV vaatleja
liitunud: 04.11.2001
|
28.10.2006 12:19:06
|
|
|
Kui olete vanemates majades akendega tegelema pidand, siis võtke mikromeeter ja mõõtke aknaklaasi allservas klaasi paksust ja ülaservas. Võiks kihla vedada et kui tehasest tuld klaas on võrdse paksusega mõlemal pool, siis pikemalt ühes asendis seisnud klaas on alt paksem ja ülalt õhem.
Mis erilise klaasisordiga siis tegemist on? Mingid lisandid mis asja omadusi oluliselt muudavad?
Proovige lõigata tavalisest klaasist ketas ja pange see mingi vidina peale piisavalt kiiresti pöörlema. Kui super hästi tasakaalus, tsenter paigas ja seade ideaalselt täpne siis ehk ei lenda laiali...
|
|
| Kommentaarid: 2 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
2 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Alan B'Stard
Kreisi kasutaja

liitunud: 03.09.2003
|
28.10.2006 14:48:37
|
|
|
| nipi kirjutas: |
| Kui olete vanemates majades akendega tegelema pidand, siis võtke mikromeeter ja mõõtke aknaklaasi allservas klaasi paksust ja ülaservas. Võiks kihla vedada et kui tehasest tuld klaas on võrdse paksusega mõlemal pool, siis pikemalt ühes asendis seisnud klaas on alt paksem ja ülalt õhem. |
See protsess pidi ikka sajandeid võtma minu mäletamist mööda.
| tsitaat: |
Mis erilise klaasisordiga siis tegemist on? Mingid lisandid mis asja omadusi oluliselt muudavad?
Proovige lõigata tavalisest klaasist ketas ja pange see mingi vidina peale piisavalt kiiresti pöörlema. Kui super hästi tasakaalus, tsenter paigas ja seade ideaalselt täpne siis ehk ei lenda laiali... |
Minu teada tehakse kõigist toodetavatest plaatidest klaasmatriitsid vms, mis on tavalisel playeril täiesti mängitavad. Ainuke mure on et terava servaga näppu ei lõika.
|
|
| Kommentaarid: 27 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
24 |
|
| tagasi üles |
|
 |
mustsaba
HV kasutaja
liitunud: 21.10.2006
|
28.10.2006 14:50:10
|
|
|
Oh, nendega saab siis loopida millegi pihta. (nt. arbuus oleks tore märklaud)
Aga ei tea, KUI teravad nad ikkagi on siis.
|
|
| Kommentaarid: 13 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
13 |
|
| tagasi üles |
|
 |
XYZ
HV Guru

liitunud: 05.11.2001
|
28.10.2006 15:54:15
|
|
|
| mustsaba kirjutas: |
Oh, nendega saab siis loopida millegi pihta. (nt. arbuus oleks tore märklaud)
Aga ei tea, KUI teravad nad ikkagi on siis. |
Mine klaasimistöökotta (kui muidu järgiproovimiskoht puudu) ja libista näppu piki vastlõigatud klaasi teravat serva. Sedasi saad praktikas teada 8)
|
|
| Kommentaarid: 81 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
12 :: |
56 |
|
| tagasi üles |
|
 |
8
HV Guru
liitunud: 27.04.2005
|
29.10.2006 03:04:16
|
|
|
| nipi kirjutas: |
| Proovige lõigata tavalisest klaasist ketas ja pange see mingi vidina peale piisavalt kiiresti pöörlema. Kui super hästi tasakaalus, tsenter paigas ja seade ideaalselt täpne siis ehk ei lenda laiali... |
Ma ka veidi kahtlen, et kuivõrd hea on klaasi vastupidavus 10000rpm keerutamisele (aga just nii kiirelt pöörleb CD/DVD plaat tänapäeva pleierite-kirjutajate maksimumkiiruse juures). Lisaks on klaasil plastiga võrreldes palju suurem mass, seega ka pöörlemisel tekkivad jõud...
| Alan B'Stard kirjutas: |
| Minu teada tehakse kõigist toodetavatest plaatidest klaasmatriitsid vms, mis on tavalisel playeril täiesti mängitavad. Ainuke mure on et terava servaga näppu ei lõika. |
Need klaasmatriitsid pole siiski mõeldud mitte mängitamiseks, vaid pressimisseadmes plastplaatide pressimiseks. Need matriitsid on ka kaks korda suurema diameetriga (24 cm) ja mitu korda paksemad (6 mm), kui tavaline CD/DVD plaat. Sellele klaasmatriitsile (mis on lihtsalt sile kandev põhimik) lisatakse valgustundliku emulsiooni kiht, see valgustatakse ja söövitatakse välja bitid ning seejärel kogu pind metalliseeritakse. Sedasi saadakse pressmatriits.
|
|
| Kommentaarid: 37 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
37 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Alan B'Stard
Kreisi kasutaja

liitunud: 03.09.2003
|
29.10.2006 03:15:30
|
|
|
| 8 kirjutas: |
| Alan B'Stard kirjutas: |
| Minu teada tehakse kõigist toodetavatest plaatidest klaasmatriitsid vms, mis on tavalisel playeril täiesti mängitavad. Ainuke mure on et terava servaga näppu ei lõika. |
Need klaasmatriitsid pole siiski mõeldud mitte mängitamiseks, vaid pressimisseadmes plastplaatide pressimiseks. Need matriitsid on ka kaks korda suurema diameetriga (24 cm) ja mitu korda paksemad (6 mm), kui tavaline CD/DVD plaat. Sellele klaasmatriitsile (mis on lihtsalt sile kandev põhimik) lisatakse valgustundliku emulsiooni kiht, see valgustatakse ja söövitatakse välja bitid ning seejärel kogu pind metalliseeritakse. Sedasi saadakse pressmatriits. |
Ju ma siis rääkisin millestki muust, igatahes kusagil plaatide valmistamisprotsessis valmistatakse tavamõõtmetes ja tavaseadmetes mängivad klaasist plaadid.
Võibolla on siis tegu testplaatidega.
| 8 kirjutas: |
| nipi kirjutas: |
| Proovige lõigata tavalisest klaasist ketas ja pange see mingi vidina peale piisavalt kiiresti pöörlema. Kui super hästi tasakaalus, tsenter paigas ja seade ideaalselt täpne siis ehk ei lenda laiali... |
Ma ka veidi kahtlen, et kuivõrd hea on klaasi vastupidavus 10000rpm keerutamisele (aga just nii kiirelt pöörleb CD/DVD plaat tänapäeva pleierite-kirjutajate maksimumkiiruse juures). Lisaks on klaasil plastiga võrreldes palju suurem mass, seega ka pöörlemisel tekkivad jõud... |
Ega need testplaadid CD-kirjutajate-lugejate jaoks ilmselt mõeldud pole, aga klaasitüüpe on ka väga erinevaid.
|
|
| Kommentaarid: 27 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
24 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Tanel
HV Guru

liitunud: 01.10.2001
|
29.10.2006 03:15:48
|
|
|
| tsitaat: |
Ma ka veidi kahtlen, et kuivõrd hea on klaasi vastupidavus 10000rpm keerutamisele (aga just nii kiirelt pöörleb CD/DVD plaat tänapäeva pleierite-kirjutajate maksimumkiiruse juures). Lisaks on klaasil plastiga võrreldes palju suurem mass, seega ka pöörlemisel tekkivad jõud...
|
ee, usutavasti on need konkreetsed klaasist CD audioplaadid mõeldud mängimiseks AINULT stand-alone pleierites, kus seda mängitakse tavalise CD 1x kiirusega ja vastav dislcaimer on arvatavasti ka juures
|
|
| Kommentaarid: 464 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
5 :: |
7 :: |
361 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Jakup
HV vaatleja
liitunud: 04.07.2006
|
04.11.2006 15:46:29
|
|
|
| Kui klaas oleks nii viskoosne kui te kirjutate, miks siis muuseumites on näha täiesti normaalseid mitmesaja aasta vanuseid klaasist esemeid, mitte plönne?
|
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Alan B'Stard
Kreisi kasutaja

liitunud: 03.09.2003
|
04.11.2006 19:29:27
|
|
|
| Jakup kirjutas: |
| Kui klaas oleks nii viskoosne kui te kirjutate, miks siis muuseumites on näha täiesti normaalseid mitmesaja aasta vanuseid klaasist esemeid, mitte plönne? |
Klaas on nii viskoosne et voolamine võtab tõesti sajandeid ja sellegi jooksul on voolamine väga vähene.
|
|
| Kommentaarid: 27 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
24 |
|
| tagasi üles |
|
 |
punktiir
HV Guru
liitunud: 20.07.2004
|
09.11.2006 23:43:54
|
|
|
oo klaasist cd väga lahe. nüüd klaasikunstnikel palju tööd.
ei voola see klaas toatemperatuuril erti midagi kõik oleneb ju klaasi koostisest. klaasikohta üteldakse, et pole ta ei tahke ega vedel. next level värk.
|
|
| Kommentaarid: 49 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
2 :: |
1 :: |
38 |
|
| tagasi üles |
|
 |
heretic666
HV Guru

liitunud: 13.02.2006
|
18.11.2006 01:10:36
|
|
|
| Varsti siis Ivo Linna uus CD müügil, mis maksab 10300 krooni
|
|
| Kommentaarid: 73 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
70 |
|
| tagasi üles |
|
 |
teadmamees
HV veteran

liitunud: 05.10.2002
|
02.12.2006 13:49:04
|
|
|
see klaasi voolavus on jälgitav ainult väga vanade maja akende puhul näiteks. ja siis kah on sellest õrnalt aru saada, mitte nii, et kogu aken kuhugi alla serva kortsu tõmmanud.
kuid siiski tundub see 10k eeki maksev plaat minu jaoks liiga ulmeline. pealegi see cd-standard on niivõrd kaua kestnud, et kaugel ei tohiks olla aeg kui selle asemel midagi uut ja huvitavat kasutusele võetakse. ja pealegi kõik mis liigub ka kulub. minu ideaalis oleks asi niimoodi, et poes müüdaks audiot hoopistükkis mälukaartide peal, ostad, lähed koju, suskad mingisse fiktiivsesse mängijasse ja kuulad.
_________________ pensionil |
|
| Kommentaarid: 53 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
46 |
|
| tagasi üles |
|
 |
8
HV Guru
liitunud: 27.04.2005
|
02.12.2006 19:21:17
|
|
|
| teadmamees kirjutas: |
| pealegi see cd-standard on niivõrd kaua kestnud, et kaugel ei tohiks olla aeg kui selle asemel midagi uut ja huvitavat kasutusele võetakse. |
Niipea veel küll mitte. Inerts on tohutu ja CD'sid on juba toodetud metsikus valikus. Kunagine üleminek vinüüli pealt CD peale oli väga suur radikaalne samm põhimõtte, kvaliteedi ja kasutusmugavuse suunas, kuid nüüd midagi sarnaselt mõjuvat muudatust silmapiiril veel ei näe.
Jah, audio-CD puhul on suurimaks probleemiks vilets veaparandusalgoritm (kui tahate töökindlamat muusikasalvestust, siis salvestage parem WAV failid data-CD formaadis!).
Mälukaardid muusikakandjana tuleksid aga liiga mõttetult kallid (esialgu veel). Tuleb siiski arvestada, et moonutamata muusika võtab palju ruumi (50 minutit = üle 500MB). Kuigi tänapäeva noorem rahvas arvab tõsimeeli, et MP3 ongi see ainus ja parim muusikaformaat.
Pigem saab järjest enam valdavaks neti kaudu ilma füüsilise kandjata muusika müümine, kus juba tarbija tõmbab endale sobivas formaadis muusika oma kõvakettale (või mälupleierisse) ja vajadusel kirjutab tavalise CD koopia lustikummutites mängitamiseks.
|
|
| Kommentaarid: 37 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
37 |
|
| tagasi üles |
|
 |
heretic666
HV Guru

liitunud: 13.02.2006
|
07.01.2007 00:54:20
|
|
|
| Nipsasjake nagu kullast pastakad ja prilllauad rikkatel eputrilladel seal telkudes näha. Viskoossus jätab tõesti mõtlema, kas ta sada aastat vastu peab, samas, tugevat tervist sellele, kes plaanib ise saja aasta pärast seda CD'd garantiisse viia.
|
|
| Kommentaarid: 73 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
70 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Hazar
Kreisi kasutaja

liitunud: 24.08.2004
|
30.01.2007 04:27:30
|
|
|
| pakun, et kuna neid 0- ja 1tesi käib selle lasersilma alt hetke jooksul mustmiljon läbi loetakse mõned valesti välja ning tulemuseks on pisut moonutatud heli (lahenduseks muiduge aeglasemini lugemine kuid esitada vaja ju reaalajas seega paremini loetav materjal).. kuid see vaid teooria, ise ei tea CD hingeelust just kuigipalju :p
|
|
| Kommentaarid: 29 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
28 |
|
| tagasi üles |
|
 |
8
HV Guru
liitunud: 27.04.2005
|
30.01.2007 04:40:08
|
|
|
| Hazar kirjutas: |
| pakun, et kuna neid 0- ja 1tesi käib selle lasersilma alt hetke jooksul mustmiljon läbi loetakse mõned valesti välja ning tulemuseks on pisut moonutatud heli (lahenduseks muiduge aeglasemini lugemine kuid esitada vaja ju reaalajas seega paremini loetav materjal).. kuid see vaid teooria, ise ei tea CD hingeelust just kuigipalju :p |
Muusikaplaatide puhul ongi nii - vigaseks jäänud (ka peale veaparandusi) väljaloetud bittide hulk on mõnikord ikka päris suur. Dataplaadil seda muidugi lubada ei saa, seepärast ka võrratult karmim veaparandussüsteem nendel. DVD puhul omakorda veelgi karmim.
Enamus probleeme ongi just tavaliste audio CD plaatidega (nii tehases pressitud kui ka isekirjutatud). Igal juhul muusika arhiveerimiseks (kui kasutada optilist meediat) on kasulik salvestada muusikapalad wav-formaadis dataplaadile. Kuni 100MB kulub küll rohkem ruumi - s.t. mõni pikem (65...80min.) audioplaat ei pruugi 700MB dataplaadile enam ära mahtuda, kuid hiljem pole vaja väljalugemisel vaevalist n-kordse ülelugemisega rippimist teha...
|
|
| Kommentaarid: 37 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
37 |
|
| tagasi üles |
|
 |
kriimsilm
HV kasutaja

liitunud: 19.05.2002
|
31.01.2007 22:29:00
|
|
|
| tsitaat: |
kasulik salvestada muusikapalad wav-formaadis dataplaadile
|
See variant on kõige lihtsam, aga mitte kõige kasulikum. On olemas palju efektiivsemad "lossless codec"-id.
|
|
| Kommentaarid: 12 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
 |
|