|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
|
Lorien
HV kasutaja
liitunud: 30.03.2004
|
22.06.2006 10:31:07
IBM saavutas protsessoril taktsageduse 500GHz!! |
|
|
Vaatan ja imestan...sellist teemat siin ei olegi veel  Igatahes siis IBM-i teadlased saavutasid laboris SiGe (Silicon-Germanium) kiibi taktsageduse 500GHz. Tõsi, selleks kasutati temperatuuri -268,5°C, mida tavatingimustes kuidagi rakendada ei saa.
Toatemperatuuril saavutati aga taktsagedus 350GHz, mis samuti on tavaliste protsessorite taktsagedusest (2-3GHz) kaks suurusjärku suurem. Tegemist on küll laboratoorsete katsetustega, kuid need näitavad siiski, et arenguruumi on veel küllaga.
Uudis ise siin-> http://www.reghardware.co.uk/2006/06/20/ibm_overclocking_feat/ ja veel natu inffi ka siin-> http://www.theinquirer.net/?article=32517
Lorien.
_________________
Live and let die.
\,,/ |
|
| Kommentaarid: 9 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
8 |
|
| tagasi üles |
|
 |
me@homeq
HV veteran
liitunud: 11.09.2003
|
|
22.06.2006 10:34:02
|
|
|
päris hea tulemus 
|
|
| Kommentaarid: 23 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
21 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
22.06.2006 10:40:21
|
|
|
umm, prose ja mõni üksik transs on üsna erinevad asjad 
[edit]
Pealegi ma ei imestaks eriti kui praeguste prosede sees olevad transid oleks suutelised ~50GHz juures ümber lülituma. Põhjus misk terve prose takt on umbes suurusjärgu võrra madalam on selles et korraga peab lülituma terve hunnik transse millede sisendid sõltuvad eelmiste väljundist.
Too reghardware on ühesõnaga oma sõnastusega jõhkralt puusse pannud.
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
|
Lorien
HV kasutaja
liitunud: 30.03.2004
|
|
22.06.2006 10:50:23
|
|
|
No siiski see annab minu arust aimu, et silikoonbaasil prosedel on veel pikk maa minna taktsageduste puhul. Või ma eksin?
_________________
Live and let die.
\,,/ |
|
| Kommentaarid: 9 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
8 |
|
| tagasi üles |
|
|
windsurfer
HV veteran
liitunud: 08.01.2006
|
|
22.06.2006 11:02:44
|
|
|
| Huvitav kui kaua selline prose sellel takti vastu peab?
|
|
| Kommentaarid: 42 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
39 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
22.06.2006 11:07:53
|
|
|
Jah, sa eksid. Põhjus on lihtsalt selles et enne kui see tehnoloogia areneb majanduslikult ära tasuvaks on juba aastaid kasutuses hoopis teised asjad, näiteks nanotorud vmt. Kui juba taolised torud kasutusse võetakse siis on ei ole erilist mõtet arengus tagasi minna räni peale.
Pealegi ma ei tahaks uskuda et on võimalik umbes 500M transist koosnevat proset mõistliku soojuseralduse ja energia tarbimisega tööle panna ~20GHz juures. Võibolla ~20a pärast kasutades 5nm tehnoloogiat kuid nagu ütlesin siis selleks ajaks peaks räni juba ammu ajalugu olema.
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tbit
HV Guru
liitunud: 27.04.2004
|
|
22.06.2006 11:15:38
|
|
|
mingeid 10ghz kentsfield aitaks küll ju supercomp ehituseks teha, tuleks selline enam vähem norm pill.
_________________
DVD is da 4483MB :-/)
|OSTAN|-> T43 pikk jahutus |
|
| Kommentaarid: 265 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
3 :: |
230 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
22.06.2006 11:21:50
|
|
|
Kordades lihtsam ja odavam on lisada 2x rohkem prosesid kui neid 2x kõrgemal taktil käima panna. See on ka põhjus miks superarvutites pole paari mitme terahertsist proset vaid hoopis 100k+ <1GHz proset.
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
|
Winterwind
One
liitunud: 18.05.2002
|
|
22.06.2006 12:12:34
|
|
|
ühe toruga videokaart oleks ka überkiller
kellad gpu 100ghz peale ja w00tkiller
|
|
| Kommentaarid: 1009 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
1 :: |
728 |
|
| tagasi üles |
|
|
lamp
HV Guru
liitunud: 08.11.2001
|
|
22.06.2006 12:20:02
|
|
|
| Winterwind kirjutas: |
ühe toruga videokaart oleks ka überkiller
kellad gpu 100ghz peale ja w00tkiller |
jepjep.
500ghz teeb vedela heeliumiga, 450ghz teeb vedela lämmastikuga, 350ghz õhuga ja näkased 100ghz keeva veega.
aint et atx kasti suurune toide peab loomulikult ka kohvriga kaasas käima videol.
_________________
eriti julm |
|
| Kommentaarid: 191 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
168 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
22.06.2006 12:21:55
|
|
|
Oleks too toru umbes sama efektiivne kui R580 üks ALU siis oleks ta võrdeline umbes 2GHz peale kellatud R580'ga. Nüüd mis te arvate, kas on lihtsam teha üks überkiire ALU, 48 2GHz juures töötavat ALU, kolmekordistada ALU'de arvu ühel 700MHz GPU'l või luua 100 ALU'ga 1GHz videokaart?
Minu arvamus on et kõige esimesena näeme seda 100 ALU'ga kaarti kuid väga võimalik et tolle takt on kõrgem kui 1GHz. 65nm peal võib sellest pisut puudu jääda kuid 32nm peal peaks see käkitegu olema.
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
|
olaviv
HV kasutaja
liitunud: 04.12.2005
|
|
22.06.2006 23:49:15
|
|
|
enne kui saab takistuseks tehnoloogia füüsikalised piirid (aatomist väiksemat transistorit ikka ei tee), tuleb ette majandusliku tasuvuse piir. Ei ole lihtsalt mõtet teha ümberkiireid prosesid, kui suur enamik neist valmib vigastena. Mis te arvate, miks AMD ja Intel viimasel ajal nõnda suurt rõhku multicore prosedele panevad?
_________________
digiallkiri |
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
43 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
23.06.2006 00:03:49
|
|
|
| olaviv kirjutas: |
| Mis te arvate, miks AMD ja Intel viimasel ajal nõnda suurt rõhku multicore prosedele panevad? |
1) takti tõstmine ei ole sugugi lihtne tegevus (millal saavutas AMD 2GHz? Millal saavutab 3GHz?)
2) olemasoleva takti juures prose efektiivsem tööle panek on äärmiselt keerukas tegevus. Conroe laadset edasiminekut juhtub parimal juhul kord-paar dekaadi jooksul.
Kuna võetakse kasutusele väiksemad tehnoloogiad suudetakse mahutada sama pinna peale märksa rohkem transistoreid. Kui õieti mäletan siis transside arvu kahekordistamine ühe tuumaga proses annab üldjuhul ~10-20% kiiruses juurde eeldades et takt jääb samaks. Kui nende lisatud transsidest oleks hoopis uus tuum tehtud siis mitut proset kasutada oskavate programmide puhul oleks kiirusekasv olnud kahekordne, mitte kõigest 10%. Sama trend jätkub ka rohkemate tuumade lisades.
Ma usun et räni põhiste prosede eluea lõpu lähenedes (~8-10a pärast) võib meil lauamasinas istuda 32-64 tuumaga prosed. Samuti on võimalik et ühes pakendis on vähem tuumasid kuid nende asemel on hoopis suurem hunnik cache, võibolla isegi mõnesajast megast kuni mõne gigani. Seda seetõttu et taolise monstrumi piisava mälu ribalaiusega varustamine ei saa sugugi lihtne tegevus olema. Võibolla quadchannel FBDIMM aitab pisut kaasa, ehk suudetakse sedasi isegi kuni mõnisaja GB/s ribalaiust pakkuda. Samas 100GB/s mälu läbilase 32 tuumaga prosele tähendaks umbes poolt dualchannel DDR400 läbilaskest per core ...
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
|
WäntWõll
make.believe
liitunud: 18.01.2005
|
|
23.06.2006 00:23:03
|
|
|
| tsitaat: |
takti tõstmine ei ole sugugi lihtne tegevus (millal saavutas AMD 2GHz? Millal saavutab 3GHz?)
|
Imho: see on pigem põhimõtte küsimus,nad on teadlikud et nede prosed jooksevad kivi-näoga 3ghz 
Lihtsalt pole pointi paisata turule,kuna tava kasutaja silmis ei ole sel tähtsust 
Sama on inteliga oli 3,66 vist ja mida nad saavutasid 
Nüüd uus tehnoloogia(conroe tuum) ja tagasi 2+ numbritele=numbrid ei tähenda enam midagi ,pigem jõudlus
Tarbija on saanud targemaks ja ei osta numeroloogiat vaid jõudlust
|
|
| Kommentaarid: 374 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
2 :: |
300 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
23.06.2006 00:44:00
|
|
|
| dreamx kirjutas: |
| Imho: see on pigem põhimõtte küsimus,nad on teadlikud et nede prosed jooksevad kivi-näoga 3ghz |
Ok, sõnastan siis ümber:
Millal suudeti AMD prosed kellata 2GHz peale ning millal 3GHz peale?
Kui õieti mäletan siis aasta tagasi ei saadud veel õhuga AMD'd 3GHz peal stabiilselt käima. Loomulikult oli üksikjuhtumeid kus need taktid saavutati juba ammu kuid mina pean hetkel silmas siiski sellist kellamist mida saab suvaline vant teha suht suvalise prosega kasutades inbox jahutust.
Netburst oli Inteli jaoks lihtsalt üks suhteliselt ebaõnnestunud ämber. Kindlasti õpiti sellest nii mõndagi kuid tulevikuperspektiiv sel arhitektuuril puudub, vähemalt senist tehnoloogiat kasutades.
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity"
viimati muutis Ho Ho 23.06.2006 00:44:25, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
|
8
HV Guru
liitunud: 27.04.2005
|
|
23.06.2006 00:44:10
|
|
|
| Kusagil juba ca. 2...3...4GHz juures algabki see piirkond, kus elektrivool ei taha enam käituda meile harjumuspäraselt traatjuhtmeid ja liine ja ühendusi pidi, vaid eelistab lainejuhte-torusid ja resoneerivaid ribasid ning pind-efekte. Väikese monokristalli sees (mis lainepikkusest veel esialgu oluliselt pisem) pole see nähtus muidugi veel nii kriitiline, kuid põhimõtteliselt ikkagi, samad füüsikaseadused hakkavad järjest rohkem kollitama. Nii et prosest väljapoole mööda emaplaati (FSB näiteks) polegi eriti lootust suuremate gigahertsidega minna. Kui muidugi emaplaatide arhitektuuri põhimõtteliselt ümber ei tehta. Senised emaplaadid on ju ikkagi suhteliselt sarnased nagu olid nad juba 20+ aastat tagasi.
|
|
| Kommentaarid: 37 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
37 |
|
| tagasi üles |
|
|
WäntWõll
make.believe
liitunud: 18.01.2005
|
|
23.06.2006 01:22:54
|
|
|
Te mõlemad räägite kulda väärt juttu Aga sellegi poolest on piiratud Gigahetsi,pigem kasutatud muid vahendeid jõudluse suurendamiseks (näiteks corede arv). Mis muidugi on positiivne Ho Ho,
| tsitaat: |
Loomulikult oli üksikjuhtumeid kus need taktid saavutati juba ammu
|
Ja selle variandi oleks võinud hirm hinnaga müügile paista ,aga seda ei tehtud  miks ei tea 
|
|
| Kommentaarid: 374 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
2 :: |
300 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
23.06.2006 08:50:26
|
|
|
Ma arvan et seda ei tehtud seetõttu et nende üksikisendite leidmine oleks tähendanud lisa testimist mis maksab kenakese kopika. Vaevalt et paarikümne prose pärast hakatakse kõigi teiste prosede hindu oluliselt kasvatama.
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
|
Mr.D
HV kasutaja
liitunud: 31.12.2004
|
|
25.06.2006 00:20:16
|
|
|
Kas mingit infot üldse on, kui kiire võrreldes amd\inteli tippmudeli protessoriga see 500 GHz'ine transistoron .
See koht on küll mu mälus veidi hägune, aga kas polnud võimalik muuta seda numbrit (500 GHz, 1 GHz, 2 GHz jne) ilma et kiirus reaalselt kasvaks. (muudetakse lihtsalt numbrit) See mhz\GHz suurus kodeeritakse sisse juba tehases.
Jutt oli veidi ebaselge, aga tahtsin sellise küsimuse tõstada.
Mis kasu on sellest numbrist 500 GHz, kui me ei saa reaalselt mingi teise asjaga seda võrrelda?
Mu arvates selline võrdlemine, et number antud 500 GHz ja siis peab olema 100x kiirem 5 GHz'isest protsessorist on mõttetu, kuna reaalselt pole mitte mingit infot, mida see 500 GHz'ine transistor suudab.
Reaalsuses võib see transistor olla sama kiire kui mingi 7 GHz peale kellatud p4 või conroe X6800.
Vabandage, kui see jutt ei pea paika, kindlasti mainige mulle seda.
Üks asi, mida ma ei tea on see, et kas protsessori taktsagedust saab võrrelda transistori taktsagedusega? (kui õigesti aru sain, siis teoorias on võimalik ehitada 1 500 GHz peal töötavast transistorist 1 500 ghs'ine protsessor)
See teine asi, mida enne mainiti:
Need nn. üksikisendeid on amd poolt müüdud küll.
Räägin siis amd FX seeria protsessoritest, mis olid tavalisteslt athlon 64 protsessoritest kõrgema default sagedusega müügis ning neid protsessoreid on võimalik õhuga klokkida 3 GHz+.
AMD Athlon 64 FX 55 (pea aasta tagasi ületati vist esimest korda amd 4 GHz piir selle protsessoriga)
AMD Athlon 64 FX 57
Kui ma just väga mööda ei pane, siis 3ghz õhuga aasta tagasi oli pea igapäevane nähtus. (opteron 1XX seeria protsessorid lasti kunagi 1\2 kvartal välja )
Täpsustasin paari asja.
|
|
| Kommentaarid: 7 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
7 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tbit
HV Guru
liitunud: 27.04.2004
|
|
25.06.2006 00:48:03
|
|
|
transistor üksi ei tee nagu midagi, protsessoril on selleks, et üldse midagi toimuma hakkaks käsustikud jms, a üldiselt senikaua kuni tavakasutaja sellest midagi ei saa on ju nagu suht pointless.
_________________
DVD is da 4483MB :-/)
|OSTAN|-> T43 pikk jahutus |
|
| Kommentaarid: 265 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
3 :: |
230 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
25.06.2006 23:41:51
|
|
|
| Mr.D kirjutas: |
| Kas mingit infot üldse on, kui kiire võrreldes amd\inteli tippmudeli protessoriga see 500 GHz'ine transistoron . |
See küsimus on umbes sama sisukas kui küsida et kui kiire on üksik polt võrreldes autoga
| Mr.D kirjutas: |
| See koht on küll mu mälus veidi hägune, aga kas polnud võimalik muuta seda numbrit (500 GHz, 1 GHz, 2 GHz jne) ilma et kiirus reaalselt kasvaks. (muudetakse lihtsalt numbrit) See MHz\GHz suurus kodeeritakse sisse juba tehases. |
Huh? Enamus prosede takt saadakse mälukanali kiiruse ja prose sisese kordajaga läbi korrutamisel. Kordaja näitab mitu prose takti tehakse iga mälukanali takti kohta. Ehk siis prose kell töötab mälu kanali takt*prose kella kordaja. Näiteks mu 2.8G P4 omab 200MHz mälu siini ning kordaja on 14, ehk siis 14*200=2800. Kordaja pannakse paika tehases kuid osadel prosedel on see muudetav.
Prose numbri(takti) muutmine muudab ka prose kiirust eeldusel et sa võrdled sama arhitektuuriga prosesid. Einevaid (amd vs intel) võrreldes on loomulikult erineva taktiga erinev käskude täitmise kiirus.
| Mr.D kirjutas: |
| Mis kasu on sellest numbrist 500 GHz, kui me ei saa reaalselt mingi teise asjaga seda võrrelda? |
Millega sa seda võrrelda tahad? Tegu on ühe kõige väiksema jupikesega mis prosedes on. Enamus kaasaegseid prosesid omab kümneid ja sadu miljoneid taolisi transse.
| Mr.D kirjutas: |
| Mu arvates selline võrdlemine, et number antud 500 GHz ja siis peab olema 100x kiirem 5 GHz'isest protsessorist on mõttetu, kuna reaalselt pole mitte mingit infot, mida see 500 GHz'ine transistor suudab. |
Lihtsustatult öeldes koosneb transistor kolmest juhtmest. Ühest tuleb vool sisse, teisest läheb välja. Kui kolmandas juhtmes on pinge siis võib vool läbi kahe teise transistori läbi liikuda, kui pinge puudub siis vool ei liigu. Sisuliselt on siis tegu elektriliselt juhitava lülitusega. Neid lülitusi õiges järjekorras üksteise külge ühendades võib nad koos panna ükskõik mida tegema.
Transistori kiirus näitab kui kiiresti on too transistor suuteline lülituma voolu juhtivast olekust voolu mitte juhtivasse olekusse.
| Mr.D kirjutas: |
| Reaalsuses võib see transistor olla sama kiire kui mingi 7 GHz peale kellatud p4 või conroe X6800. |
Nagu ennist ütlesin siis üksikut transsi ei saa võrrelda tervikliku prosega
| Mr.D kirjutas: |
| Üks asi, mida ma ei tea on see, et kas protsessori taktsagedust saab võrrelda transistori taktsagedusega? |
Kaudselt saab kuid see omab väga väikest mõtet. Prose takt on piiratud tema aeglaseimalt lülituvate transistorite rea lülitumise kiiruse poolest.
Väga lihsustatud näide:
kui transid lülituvad kiirusega 10GHz ning neid on kümme tükki järjest ühendatud nii et iga eelneva väljund läheb järgneva sisendisse siis selle lüli maksimaalne lülitumise kiirus on umbkaudu 1GHz.
Ok, ütleme et 3GHz saavutati aasta tagasi. Millal saavutati 2GHz? >4a tagsi?
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
|
Mr.D
HV kasutaja
liitunud: 31.12.2004
|
|
26.06.2006 12:59:28
|
|
|
Aitäh selgitamast, sain veidi targemaks.
Intel lasi ametlikult välja 2ghz protsessori 2001 aasta lõpus ja amd lasi ametlikult välja 2.0ghz protsessorid 2002 aasta augustis. (2400+ oli vist esimene 2 GHz'ine amd poolt)
Kuid mitte ametlikke aastaid ma ei tea. (ilmselt 1-2 aastat enne ametlikke 2 GHz'seid protsessoreid)
|
|
| Kommentaarid: 7 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
7 |
|
| tagasi üles |
|
|
olaviv
HV kasutaja
liitunud: 04.12.2005
|
|
26.06.2006 13:07:00
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
1) takti tõstmine ei ole sugugi lihtne tegevus (millal saavutas AMD 2GHz? Millal saavutab 3GHz?)
2) olemasoleva takti juures prose efektiivsem tööle panek on äärmiselt keerukas tegevus. Conroe laadset edasiminekut juhtub parimal juhul kord-paar dekaadi jooksul.
|
Täiesti õige jutt. Täpsustaks veel niipalju, et tehniliselt ei ole takti tõstmine eriti probleem, räni põhise tehnoloogia ülempiiriks peetakse 10 GHz (terve prose, mitte üks transistor). Probleemiks on hoopis takti tõstmine nii, et tulemuseks oleks majanduslikult vastuvõetava hinnaga toode.
Ka prosede efektiivsemaks tegemine pole tehniliselt eriti probleem, häda on selles, et ringi liigub üüratu hulk igasugu softi, mis kompileeritud ja optimeeritud mitmel eri moel. Või pole üldse optimeeritud. Ja kui teha uue arhidektuuriga prose, siis peab see kuidagi suutma aksepteeritava kiirusega jooksutada ka kõike seda olemasolevat softimudru. Ja see pole üldsegi nii lihtne. Inteli Itanium on hea näide.
Niiet majanduslikud barjäärid on hoopis lähemad ja tõsisemad, kui füüsikalised.
_________________
digiallkiri |
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
43 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
26.06.2006 13:19:54
|
|
|
| olaviv kirjutas: |
| Inteli Itanium on hea näide. |
... ning Cell on teine.
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
|
aise
HV Guru
liitunud: 02.10.2003
|
|
26.06.2006 13:23:39
|
|
|
| krt kõvakettaid on vaja kiiremaid mitte prosesid, kõige aeglasem element praeguste arvutite juures
|
|
| Kommentaarid: 189 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
172 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
