[sakunne]

Kes teab öelda mõne tõesti profi tekstiredaktori nime?
Asi selles, et mul sõbranna tõlkija - ja päris kõva tegija sel alal - tal tegemist ülipikkade dokumentidega, mida näit Word hästi ei taha.
Praegu kasutab Open Office't - see vist nagu funkab või ei funka ka krt!
Seega siis oleks vaja mingit umbes sel tasemel riista nagu pilditöötluses Photoshop on.

[Death]

failid mida tõlgitakse on mis vormingus?

[sakunne]

[A.S.]

Vormindamata teksti jaoks sobiks http://www.ultraedit.com/index.php?name=Content&pa=showpage&pid=10 , aga sellist ilmselt ei taheta.

[47th ronin]

lähenemine vale. asjad võiks ikka peatükkide kaupa (või mingi muu sobiliku tunnuse alusel) eraldi failidesse salvestada. masina pangejooksmise puhul risk kõike korraga kaotada ka oluliselt väiksem. pealegi ei usu ma, et word probleemiks on, kui dokument 1-5Klk pikk on, pigem masin, millel mälu otsa saab. kui ikka ram-i ei jätku, siis saab see 'püssima' redaktoriga veel rutem otsa. 'real härjad' muidugi kirjutavad webi notepad-iga ja raamatuid otse postscriptis..

[Ho Ho]

wow, 5k+ lk. Mul on tekkinud suuri probleeme juba kõigest paarisaja leheküljeliste dokumentidega.

Soovitan sama mis 47th ronin, tükelda raamat juppideks. Teiseks kui ei ole vaja mingit erilist tekstimärgendust siis mõne plaintext editoriga võib asi paremini töötada. Omal ajal wini all kui oli vaja suuri asju töödelda sai kasutatud wordpad'i. Tegu pole küll päris plaintext asjaga kuid ~50MiB tekstifaili muutmisega erilisi probleeme polnud peale selle mällu laadimist

Just tegin proovi. KWrite suutis probleemideta avada 326.4MiB suuruse plaintext faili. Kokku on seal veidi üle 6M rea. Teksti muutmine oli "veidi" keerukas

[edit]
Hakkasin toda dokumenti PDF'iks eksportima. peale 70k lehekülje ning ~4GiB PDF'i tekitamist jätsin asja katki. Arvutuste järgi oleks pidanud seal olema ~120k lehekülge ning ~7GiB PDF

[sakunne]

Oh, mehed - sel asjal on täitsa omaette spetsiifika - on proovitud ka tükeldada, a' siis jälle teised jamad: teksti peab saama vaadelda tervikuna, stiiliprobleemid, tähistused, mis peavad olema kogu teksti ulatuses ühtlased jm. sada asja, mille peale meiesugune 100-200 lk tekstiga tegeleja ei tulegi.
Panen ilmselt StarOffice'i.

[47th ronin]

tõlkimine ja küljendamine on kaks eri asja. kui tõlkimise kõrvalt jooksvalt ka külgi tegema hakatakse, siis ei peagi sealt mingit head nahka tulema. ja word ei ole milleski süüdi, Pournelle on vist kõik oma raamatud wordis kirjutanud..

[ihvike]

Einoh, profivahend on Indesign. Kuigi ma ei ole kursis, kuidas ta selliste meeletute andmemassidega hakkama saab.

[Hallvatt]

Indesign on küljendusprogramm, mitte tekstitöötlusprogramm. Ära aja palun segast, Ihvike.

Soovitan ikka jääda vördi või O.O juurde ja lisada arvutile mälu. Ja fail siiski tükeldada.

Huvitav, mis stiiliprobleemid? Mõlemas tekstitöötlejas saad ju teha stiilid + tähistused, need salvestada ja iga uue dokumendi peal kohe rakendada.

Ja kogemustega küljendajana ütlen, et ärgu ta jumala eest nende stiilide jms-iga üle pingutagu. Raamatu küljendaja teeb tema algteksti tõenäoliselt ikkagi .rtf-iks või .txt-ks, ilma igasuguste formateeringuteta ning tõstab alles siis küljele. Sest vördil on loll komme oma igasugu mõttetuid stiile jms jubinaid kaasa panna, kui otse .doc-failist küljele tõsta. Pärast tuleb tükk aega rookida.

[ihvike]

[Hallvatt]

[ihvike]

Ma juhiks tähelepanu sellele tsitaadile:

[Hallvatt]

Tõsi jah - proovisin ka ning minul võttis kogunisti 55 MB mälu. Placeholder tekstiga. Aga võtsin ühe varemtehtud 600 lk asja lahti, oli mälukasutus 150 MB kanti kohe. Mõne masina võib see kinni puua, millel vähemalt 512 MB mälu pole.

Wordi litsents - 4,5 k, Indesigni litsents - 13 k. Vahe on.

Mitte et ma promoks vördi - kaugel sellest, mu oma masinas on see kogunisti puudu ja teised M$ Office asjad samuti. Kasutan O.O-d tekstide puhul. Et .doc faile .rtf-ideks teha ja seeläbi vördi stiilidest vabaneda

Ega ma ei tahagi Ihvike suga vaielda tegelt Me mõlemad InDesigni mehed, nagu ma aru saan, mis me ikka kraakleme. Lihtsalt kardan, et InDesign ei sobi teemaalgataja probleemi lahenduseks. Aga kui sobib, siis on hästi muidugi

[tiit0]

sakunne, vb peaks proovima kasutada uuemat Wordi ja vaatama arvuti kriitilise pilguga üle. OpenOffice.org ja muud sellised söövad tunduvalt rohkem arvuti ressurssi kui MS Word.
ihvike, piraatlus on paha, eriti kui veel raha teenimise eesmärgil piraatprogrammi kasutada. Küljendamine peaks jääma siiski küljendaja tööks.

[ihvike]

[sutekas]

Ärge nüüd nalja ka tehke! Wordi üle paarisaja lehe ühte faili panna ei maksa. Keegi siin rääkis et 5K pole probleem. Mul masinas on 1,5GB RAM mälu aga word pangestub suurte andmehulkadega tihi. Eriti siis kui tahad mitme rakendusega korraga töötada.

[Hallvatt]

tiit0, usu mind, küljendamisega teenib piisavalt hästi isegi FIEna, et endale originaaltarkvara muretseda... Eriti kui osades vähemkriitilistes kohtades kasutada vabavara - nt openoffice ms wordi asemel.

tegin huvi pärast katse, võtsin 500 lk teksti, panin selle koos stiilidega InDesigni, O.O-sse ja Wordpadi. Mälukasutus - ID - 76 MB, O.O - 56 MB, Wordpad 9,5 MB. Tehtagu järeldused.

[47th ronin]

tpruu.. sedaet, sihuke ekstra loll küsimus, kas wordi optionites on allow fast save eest linnuke ikka ära korjatud? kontrollitud? sest fast save teadupärast võib teha 10 lk pikkusest tekstist viie-kuue salvestamisega üsna mitmemegase faili.. ja kui lehekülgi on sadakond ning salvestatakse ca iga 10 lk tagant, läheneb faili kasvamine peaaegu geomeetrilisele progressioonile.. kui veel paar embedded objekti ka failis on, siis jookseb ka kõvem masin varsti kooma.. veel mingi koin oli mu meelest seotud .dot sidumise/salvestamisega dokumendi külge, aga seda täpsemalt ei mäleta.

[nene]

Tuli meelde, et Arvutimaailmas kunagi mainiti sellist programmi nagu BookWriter. Idee poolest peaks antud juhul ehk sobima.

Kui teema pealkirja nägin, siis tahtsin soovitada Vi-d, aga see vist pole päris see

[tiit0]

[OFFF]

Mnjah, v6iks ju ajaviiteks TUNDA oma t88vahendeid. Mis segab tegemast metadokumenti, mis koosneb nii-mitmest-jupist-kui-vaja, aga hoiab korralga lahti AINULT neid juppe mida hetkel tarvis. Mitmesuguseid tervet dokumenti h6lmavaid muudatusi saab ikka peale lasta. Ehk v6taks Wordi helpi ja loeks sealt "master document" kohta.

A.

[sakunne]

[A_Armonk]

Siin 47th ronin kirjutas õieti: raamatu puhul iga peatükk eraldi failiks. Enne teha mall (template) valmis, ühtlustamiseks. Olen raamatuid kirjastustele teinud või raamatutesse peatükke kirjutanud, tean. Muidu riskid liiga suured. Toimetamine ja ülevaade asjast ka lihtsam ja masinat koormab vähem.

Võib kasutada põhidokumenti ja alldokumente. Wordi Master Document aga ebausaldatav, seda tarvitada ei tohi. Wordi peremees-sulasekombinatsioonil on vaid kaks seisundit: riknenud, varsti rikki minev. Lehekülgede ülemarvus võivad kõiikidel tekstitoimetitel olla piirangud janeed kusagil 10 000 lk kandis )põhi-alamdokumendi puhul kehtivad iga osadokumendi jaoks eraldi).

Professionaalsed tekstitoimetid, mis töötavad kirjastamistasemel, on Corel WordPerfect ja IBM Lotus WordPro. Viimast Eestis ei müüda (eBayst muidugi saab ja üsna odavalt, alla 500 EEK). Mõlemal puudub eesti keele speller, aga kui eestikeelne Word olemas, võib ju sinna salvestada, seal korrektuuri ära teha, avada võistlejas ja siis võrdlusega vead parandada. Mõlemad töötavad hästi 'Master Document'-iga. WordPerfectit tuleb nii pool aastat õppida. WordProd umbes kuu aega (eeldan Wordi kasutusoskust). WordPros on leheküljestiilide tegemine-teisendamine ja muu stiilitöötlus ning stiilide rakendamine tunduvalt lihtsam kui Open Office'i Writeris )olgu siis päiste või jaluste stiilid või tavalised lõigu ja märgistiilid). WordPerfectit kasutatakse küllalt palju suurtes USA kirjastustes sisemise tekstitoimetina ja ka küljendusprogrammina. Aga need muidugi saavad hakkama kõikide suurte asjadega. WordPro pärineb muuseas asjast, mis oli ka küljendusprogrammiks (desktop publishing). MasterDocument oilemas ka OOWriteris ('põhidokument'), nagu ja WordPerfectis ja WordPros.

Raamatute (mitte eriti palju pilte) küljendusprogrammiks oli CorelVentura, InDesign ja Quark ka kasutusel (tean paari maailma kõige suuremat teaduskirjastust, kes Quarki kasutavad). Aga need kõik söövad kõigepealt ikka tavalist tekstitoimeti teksti. Uue teksti kirjutamiseks ja sisuliseks toimetamiseks nad ei sobi ja pole selleks loodudki. Eesti kirjastused tahavad minu teada lõppfaili ikka Wordis, kuigi Word neile muidugi -- ja õieti -- sageli ei meeldi. Ise küljendades võib neile PDF-i anda, aga tõlkija ei pea olema küljendaja. Paremgi, kui ei ole. Tööjaotus on äris hea. Muidugi, tõlkija peab küljendamist veidi jagama, aga see on iseasi. NB: Mitmeks otstarbeks pole aga Word ei parem ega halvem võistlejatest ja teda alati kiruda ei maksa.

Vormindamata teksti valmistajat pole tõlkijal vaja. Kirjastamise lähtealuseks on vormindatud tekst. Open Office'i Writer pole paha, kuid jääb enne nimetatud kolmele veel veidi alla. Ability Ofice on Worksist üle, aga tema tekstitoimeti ei pretendeerigi täissuuruses tekstitoimeti kohale.

Aga tekstitöötluses puudub vajadus Adobe'i-Coreli taseme järgi. Kui tõlkija tahab mingeid funktsioone veel peale pikkade dokumentide võime, siis las kirjutab siia (ise või sakunne abiga) need soovid ja mõtleme edasi. Nt: kas ristviiteid (cross reference) ka vaja. Ja teksti iseloom ka oluline: kas tabeleid, graafikuid, valemeid, pilte. Või ilukirjanduse tüüpi. Samuti ka pakivalikust.

Ja mul on üks küsimus veel. 10 000 lk pikkust raamatut ma pole Eestis kusagil müügil näinud. Niisugust hullu pole, kes selle ostaks, järelikult ka kirjastaks. 10 köidet? Aga siis on 10 faili... Ka 2000 lk on kirjastajale ning edasimüüjale liiga palju (noh, Savisaare mälestisi või mõnda skandaaliraamatut Pätsist ehk saab nii pikaks venitada...) Kuidas siis tõlkijal käsikiri nii pikaks venib?! Kas ta mitte mingi lihtsa asjaga ei tee valesti? Kui seda saaks ka siin kirjeldada (miks nii pikad dokumendid), siis saaksime jälle midagi soovitada.

[OFFF]