[labidas]

AlvinL, usukumatu, et nad DLC tegid ja kui ma ei eksi, siis isegi on järg tulemas. Lapsik on õige kirjeldus. Aru ma ei saa, miks tehakse siukest paska. Eks see näitab tegelikult mängutegijate enda arengutaset ja mõttemaailma. Täiskasvanud imikud.

[marcor1]

mulle ei sobinud näiteks Wither 3 (kuigi väga tahtsin, et meeldiks) - ei suutnud RedBaronist edasi mängida ...
fännboidele selline arvamusavaldus muidugi ei sobinud (kuigi kedagi ma seal "imikuks", "pasaks" ei nimetanud).
"The Outer Worlds" oli täiesti keskpärane mänguke (lisasid ei mänginud) ... kuigi arvestades tänapäevast RPG taset/"taset" siis on see pigem positiivne hinnang.

[AlvinL]

Eridanost millegi pärast kiidetakse rohkem. Mulle meeldis Gorgon rohkem. Saime rohkem teada, kust Marauderid tulevad ja kes selle taga on. Eridanos on kohati ok, aga suuresti ikkagi klounimine.

Ma sain natuke seedida, miks mulle mäng ei meeldi - tempo on ikka jube veider. Mõned näited.
- Parvati tahab Junleiga kohtuda, et talt midagi mehaanikutöö kohta õppida vms. Kohtuvad ja põhimõtteliselt KOHE hakkavad sebima. Oodake paar missiooni või miskit, aga ei, Junlei hakkab luuletusi Parvatile saatma ja oma varasemast suhtest rääkima. Mis mehaanikutööst sai?!
- Vicar Max on ususegaduses. Terve elu elab Scientismi järgi, siis teeme ühe tiiru mingi vana daami juurde, tõmbame end pilve ja järgmisel hommikul Max ütleb "ei tead, Philosophism on ikka õige värk". Mis see sõnum siin on? Tõmmake end pilve, et elus selgusele jõuda?
Teised companionid on ka, aga neist on suht savi. Ellie mingis mõttes tundub kõige inimlikum. Teised tahavad kohe alguses sulle südant puistada, aga Ellie ütleb, et yo me alles kohtusime, rahu nüüd. Teisalt, nah sa minuga nii kergekäeliselt kaasa ronisid siis? Ei saa aru, mis motivatsioonid kellelgi on. Eranditeks Parvati ja Max - tundub, et neile on kõige rohkem aega pühendatud.

Maailmakujundus on üksluine. Erinevatel planeetidel disain on ikka sama. Samas stiilis teed, maastik ja vastased. Scylla on mingi big ass asteroid, mis on nö terraformed - kuidagi on sinna kupli alla atmosfäär tekitatud. Cool, detaile paluks! Ahjaa, asteroidile ka mingid kosmoseahvid sattunud, kes mingi imenipiga suudavad läbi kivi "sukelduda".

Mängu lõpp ei tekitanud ka mingeid emotsioone. Samas, mingi 30h matsin mängu. Steam summer sale hinnaga pole paha diil. Uuesti ei kavatse seda mängida. Replayability mängul minu hinnangul puudub. No oli vaja reklaamida "from developers of New Vegas" Selline tunne, et New Vegasega seotud inimesi selles projektis ei osalenud.

edit:
Arvestades kui palju easter egge ja igasugu referenceid (Star Wars, Futurama, Fallout 3, firefly, Serenity) mängus on, siis ma eeldan, et tiim on ikkagi võimeline kvaliteeti tootma. Annaks taevas, et järg on huvitavam.

[labidas]

marcor1, mis ei meeldinud?
Ma olen ise palju mänge mängimata jätnud nii, et kui esimesed 30~90min ei tõmba, siis uninstall. Viimased näited Nier:automata, Biomutant, Ghostwire:Tokyo. Väidetavalt head mängud kõik. Mulle tundusid ropult igavad ja midagi täpsemat öelda ei oskagi. Oma aeg tundus väärtuslikum, kui mingit igavat mängu mängida. Tatina seda muret mul polnud

[marcor1]

Et teemasse jääda siis eelpoololnud kommentaar kirus, et miks reklaamiti mängu "FO:NV tegijatelt"?!
Ehk eeldus oli, et Outer Worlds tuleb PRG võtmes sama suurepärane ... paraku oli pigem hea ja keskpärase vahel kõikuv.
Sama oli minul W3-ga - reklaamiti kui RPG ja ma eeldasingi RPG-d.
Klassikalise RPG ootused:
1. valid/lood sobiva karakteri;
2. võitluse tulemus on pigem skilltree, mitte buttonsmash põhine;
3. "bosside" võitluse/võidu viisi on võimalik valida - tuim dps/snipe/aoe damm/mingi asukohapõhine trikikas ... mitte et "vot meie mõtlesime välja, et sa jooksed selle posti juurde, teed küki, purustad selle toika siis jooksed sinna, hüppad sinna, lööd seda ja siis vilistad seal. Kuniks sa nii ei tee seni sured.";
4. Kõrvalülesannete puhul on valida kas teha, kuidas teha ning need (üldiselt) lähevad ka sinu soovitud suunas. Ning sinu valikuid ei karistata mängutegijate poolt. Näiteks kui üks mees tellib teise killimise siis ise valid kas loobud/ teed töö ära/ võtad tellimuse hoopis teiselt/ teatad kohalikele võimudele/ lööd mõlemad maha ja loodid kogu nänni. Mitte et mängutegijatel on kindel idee, et sa pead nende vastu koos lõpuks võitlema ja igaljuhul see sinna viib, hoolimata sellest, mida otsustad.
Jah - vahest võib aga kui see on pigem reegel siis see pole RPG, sest sinu otsused ei määra midagi.
5. Pealiini puhul ... reeglina viib see kõik ikkagi ühe lõpulahinguni välja AGA geniaalsed rpg tegijad suudavad sinna niimoodi jõuda, et mängijal jääb mulje, et tema oli osaline sinna jõudmisel. Meenuvad näiteks Vampire Bloodlines, Arcanum, Wasteland 3, FO:NV lõpud.
Lühidalt - eeldasin et W3 on rpg aga reaalsuses oli adventure. Nagu üks kommentaator kirjeldas - "autorid olid nagu restorani peakokk, kes ütles, mis sulle maitsema peab". Ehk küsimus polnud restorani headuses vaid valikuvõimaluse puudumises.

[AlvinL]

For the record. Et mäng mulle enamjaolt ei meeldi ei tähenda, et ma arvan, et Outer Worlds on halb mäng

[Auron]

marcor1, witcher 3'ga oli mul pmst kaks asja mis häiris - esiteks ei meeldi mulle taolistes RPG'des see kui varustuse mingid andmed olenevad su tegelase levelist - see on lihtsalt debiilne. Teiseks olid kõik need lahedad ? varanduse kohad kus neid ojn kaardil miljon ja siis igaühes leiad 10 raha.

Enivei teemasse ka - ise toksasin outr worldsi ikkagi läbi - kusjuures mänguotsa sattusin täiesti juhuslikult. Üldmulje selline, et kui meeldib selline nagu öeldud F:NV stiilis asi ehk fps RPG kus hiilid, lased kaugelt on stealth jne. siis on tegu hea asjaga - aga ainult heaga mitte väga heaga.