[plugger]

Mnjah...ega ma muidu ei kireks, aga üheks tööks mul olla selle kooli arvutivõrgu administraator....samas, ega ei väidagi, et tegemist mingi eriti eliit IT kooliga, aga minu arvates piisavalt hea hüppeplatvorm järgnevatele kohtadele.... korraga ikka kõike ei jõua, tuleb minna natukehaaval, niipalju ütleks halba selle kooli kohta, et kahjuks on sattunud sinna liiga palju sellist rahvast, kes arvutitest halligi ei jaga ja selline asi viib üldise taseme alla, kuna õppejõud peavad häälestuma madalamale tasemele, sellel ajal kui osa rühma ragistab mingi ülesande kalla ülejäänud niisama passivad...kuna lihtsalt asi on niigi juba ennem endale selgeks tehtud.

NB: selle õppepraktika kohta ütleks niipalju jah, et igasugune praktika on hea.... kui ikka peaserver hommikul peeti jookseb ja 60 masinat piikusgi ei tee...ning kõik sinu järele ootavad, siis saad alles selle õige "arvutivõrgu administraatori" maitse suhu

[Markos]

to kännuämmelg: natuke hilisem ikkagist, erialade tähistus muudeti 90'ndate alguses ringi. Selle asja nimi oli SA-91(telekomm), mina ise AA-91(automaatika), peale meie olid veel EA-91(elektriseaded ja süsteemid) ja keskkooli baasil SS-91(sidetehnika). Esimest ja vististi ka viimast korda oli kogu õpiaja pikkuseks vägagi ebatavaliselt 5 aastat, kokku viis kursust ja need lennud lõpetasid aastal 96.

[Markos]

to weyoun: mitte kurjalt, aga paljuski on ilma korraliku tehnilise põhjata teadmistel üks paha viga, inimene teab, et asjad töötavad, aga kuidas täpselt, seda nad ei tea, st mis on nende töötamise aluseks. Näituseks inimene oskab kasutada arvutit, teab kuidas programme seadistada, aga ei tea, mis toimub masina kõhus või tarkvara alumistel platvormidel, millede peal kogu see silmailu tegelikult toimib.
Mis firmasse puutub, siis ega need asjad nüüd nii hirmkeerulised ka ei ole, peaaegu alati on võimalik valida ka ilma juriidiliste keerdkäikudeta lahendus. Mina selle näite puhul näitaks oleks vältinud sõlmimast lepingut, mis esmapilgul oleks justkui kehtetu. Lihtsa näitena võime võtta ee domeeni registreerimise, sul võib reg nr olla juba olemas, kuid kui see puudub äriregistris, siis domeeni registreerida ei õnnestu. Labane näide muidugi aga siiski. Kui mul on vaja juristi nõuannet, siis ma ütlen otse, ostan selle sisse, samamoodi, nagu m a ostan sisse autoremonti või santehniku teenuseid. Kõike ei saa ja pole mõeldavgi ise teha. Elus hakkamasaamiseks pole vaja õppida korraga IT spetsialistiks, santehnikuks ja remondilukksepaks. Selles suhtes ei ole juura mingi erand, pealegi on seadustel omadus ajas muutuda, mistõttu 10a tagasi omandatud juuraharidus võib suhteliselt kasutuks osutuda, kui ennast sellega pidevalt mitte kursis hoida. IT alased teadmised expirevad reeglina veel kiiremini.
Ma ei väidagi, et ise ei saa õppida midagi sellist, mida koolis õpetatakse, saab, olen ma oma praeguse eriala paljuski omandanud iseõppimise teel, õigupoolest tuleb seda teha niguinii ka IT ala lõpetanul, kuna reaalne elu ja kogemused on need, mis tulevad pideva hands on meetodiga, ei muidu. Aga ka baas on väga oluline antud juhul. Mina ise näiteks tahtsin saada hoopistükis elektroonikuks, aga sattusin hoopis automaatika peale, mis on küll elektroonikaga tihedalt seotud, kuid siiski mitte päris. Automaatika omakorda tõi sisse sellised asjad nagu digitaal ja mikroprotsessortehnika, mis näituseks andis üsna selge pildi sellest, misasi on mikroarvuti, ja kuidas töötavad loogikaelemendid, kontrollerid, loendurid, registrid, mälud, triggerid, mikroprotsessorid. Kuna automaatikas on tihtilugu vaja kasutada programmeerimiseks algkeeli, nagu masinkood ja assembler, siis tuli ka sellega tutvust teha, üsna põhjalikult kusjuures. Sealt edasi oli juba üsna lihtne taibata, mis kuradima asi on personaalarvuti, veel enam, õppebaasiks oleva protsessori, inteli 8085 assembler on ikka väga sarnane 8086 omaga, mis ongi tänapäevase x86 arhitektuuri vanaisa. Peale digitehnika, sain ma korraliku baasi analoogelekroonikas, automaatikast, täiturmehanismidest, elektri, hüdro ja penumaatilistest ajamitest ja isegi soojustehnikast, nagu näiteks aurude arvutused katlaprotsessides, kütte ja venitlisatsioonsisüsteemidest jpm.
Nagu sa isegi näed, on baasteadmiste pagas päris suur, mis võimaldab töötada absoluutselt kõikidel loetletud erialadel, alates elektrikust, kuni it spetsialistini välja.

[Markos]

to plugger: Kes rääkis keskhariduse vahelejätmisest ? ma pakkusin omateada hoopis alternatiivi gümnaasiumile ja väitsin üsna kindlate argumentidega, et selle etapi võib vahele ka jätta, juhul kui õige kooli valid. TPT lõpetajad muideks on läbi aastate ttü sissesaanute nimekirjades kõrgetel kohtadel olnud. Mida kirevase päralt sa sinne ttü'sse üldse ronid, kui sa õppima ei lähe. Kõrgem mat ja füs tuleb ühtemoodi uuena nii gümnaasiumi kui ka tehnikumilõpetajale, samas ei ole see üldse it koolides nii, sama kadalipp tuleb läbida suvalise kõrghariduse puhul. Iseasi, palju seda kõrgemat matti it puhul üldse vaja on, ega see pole mingisugune analoogtehnika ja soojustehnika, kus protsesside arvutused ainult sellekaudu käivadki. Ei maksa unustada, et tehnikumides on kaks ühes, st nii kesk kui ka eriharidus, üldained on samasugused mis gümnaasiumiski, isegi õppematerialid on samasugused, ainult programm se on vähe teistsugune. Kaks esimest aastat näiteks TPT's ainult gümn ained ongi, kolmandal tekib segu eriainetega. Praegust on õpiaeg kuidagi lühikeseks aetud, ma ei tea palju seal tänapäeval seda jagatakse. Meil oli igatahes nii ja alates neljandast kursusest olid puhtalt ainult eriained va keeled, riigikaitse ja kehakultuur. Riigikaitse kusjuures sisaldas ka elu tavasõdurina mõnes eesti kaitseväeosas.

[Markos]

to kriku: Krt, kord on teil seal Sambla juhtimise all käest ära läinud ;( Mis tähendab kahtede ja kolmedega sisse ? vastuvõtueksameid ei olegi enam ? tjaah, ma konkureerisin sissesaamisel 3'ga ühele kohale, kusjuures kõige suurem konkurss oli telekommi, ja mis seal salata, langesind matemaatika eksamis kogutud punktidega koos ühe oma tulevase grupivennaga esimeste hulgas sealt välja, mistõttu olime sunnitud valima automaatika eriala. Hiljem pakuti meile küll ka üleminekuvõimalust, aga seda me enam ei tahtnud, automaatika oli huvitavam lainejuhtidest ja liiniteooriast Seda ttü programmi vist ka enam ei rakendata ? meie olime esimene katseeksemplar, kelle peal seda prooviti. Väga paljud õppejõud olid ttü omad ja muist laboreidki tuli teha ttü laborites. Vahetult enne lõpetamist käis isegi jutt, et minnakse TEMPT'i rada, ehk siis muudetakse polukas rakenduslikuks kõrgkoolis, mis oleks meile tähendanud 6'ndat erialaastat ja ülikooli diplomit. Korraldati isegi küsitlus, et kas oleks huvilisi, paraku aga see millegipärast soiku jäi ja läbi ta ei läinud. Mina olen igatahes polükaga surmani rahul, eriline tänu muidugi Kalle Samblale, kes aitas panna põhjaliku aluse digi ja protsessortehnikale. Ahajaa, kuidas Kask meeldib ? ajud juba suitsevad mis ?:p

[Peter]

Kuda nüüd nende uute seadustega oligi,et ei taheta kahte rakenduslikku kõrgharidust enam tasuta anda?Nii,et need kes läksid kutsekasse või tehnikumi saavad vastu pükse.Need ju ka kõrgemad koolid.Seda asja peab enne täpsemalt uurima.

Ja weyoun
Teadmiseks edaspidiseks eluks,et ka juuras on spetsialiseerumine.Kui lähed valesse liivakasti mängima-parem ei soovita.

[weyoun]

to markos: palju selliseid sinusuguseid siin eestis siis on, kes kõike kõigest jagavad ja võivad töötada kõigil nendel tööaladel? Paned oma teadmised patta suvalise IT kooli lõpetanuga?
Leping ei ole kehtetu, vastutab allakirjutanud juhatuse liige. Kui see juhatuse liige saab peale firma äriregistrisse kandmist kokkuleppele ülejäänud juhatusega, siis võib vastutus laieneda kogu juhatusele. no ja antud juhul eeldades, et sa oled ise ainuke juhatuse liige...
Ma pakun et 10 aasta pärast võivad ka sinu teadmised täiesti kasutuks osutuda. Sellise it aregu juures nagu on viimase 10 aasta jooksul toimunud... Ise sa räägid, et 8085 on praeguse x86 arhitektuuri vanaisa. Juba on leiutatud üheaatomiline laser ja suhkruaku. Mõlemad võivad lähimate aastate jooksul osutuda kasutatavateks arvutitööstuses. Palju teile koolis sellistest asjadest räägiti? Kasvõi teoreetiliselt? Samuti ei ole elus hakkamasaamiseks vaja olla spetsialist analoogelektroonikas, automaatikas, täiturmehanismides, elektris, hüdro ja pneumaatilistes ajamites, soojustehnikas, katlaprotsesside arvutimises, kütte ja ventilatsioonisüsteemides. Nõus, et see võib olenevalt inimesest elu tunduvalt lihtsustada, niisamuti teeb seda juura. Samuti ei ole vaja olla spetsialist loetletud elualadel, et töötada edukalt IT spetsialistina või juhina või müügimehena.

to Peter: jah ma olengi spetsialiseerunud, kool lõppeb juba veebruaris ära. Illusioone ei ma ei loo, et ma kõiki asju tean. Koolid on siiski rohkem teenäitajad ja suunajad kui tuhandete pisiasjade pähetagujad. Ise tuleb uurida ja huvi tunda, muidu tammud ühe koha peal ja peale kooli lõpetamist oled samasugune null nagu ennegi. Ma arvan, et neid väga palju ei ole, kes sooviksid kaht rakenduslikku kõrgharidust. Rakenduslik, kutsekõrg ja bakalaurus on nüüd võrdsustatud. ehk siis võid vabalt minna oma kutsekõrgharidusega ja hakata tegema magistrit.

[weyoun]

to Markos: mulle tundub, et sa teed oma järeldusi inimeste kohta liialt kiiresti. Ma ei tea küll, milliste juuraharidusega IT spetsialistidega sul tegemist on olnud, aga minumeelest ei anna see sulle küll veel mingit alust arvata, et kõik on ühesugused. Palju nendest sinu teada olevatest it spetsialistidest teadsid mis on Sequence Number TCP header'is? Või mis on COM2 IRQ?
Millest tuleneb lühend ISO? Pakun, et enamus siinolijaid ei tea... jne. kõik ei ole ühe puuga löödud.

[XYZ]

[Markos]

to weyoun: Juuras on oluline koht ka kogemustel ja pretsedenitidel. Seda näidet edasi lahates võib ikkagi jõuda lepingu kehtetuks tunnistamiseni, kuna ühte lepingut allkirjastanud isikut, konkreetselt siis veel olematu firma juhtajat ei saanud samamoodi olemas olla. Leping kaotab oma kehtivuse, allakirjutanud isikutest üks võidakse tituleerida tankistiks ja teine, rentiva firma esindaja on teinud ametiaalase prohmaka, mida võib käsitleda kui tööalast hooletust ja vastutab just tema. Kui asi kohtuni jõuab, võib lahendeid muidugi olla teisigi, näiteks olematu rentniku esindajat võib süüdistada andmete võltsimises või teadlikult valeandmete esitamises lepingu sõlmimiseks.
Ma oleksin ilmselt müügimehena üsna tugev tegija, kuid mul puudub huvi sellise ameti vastu ja olen kohati liialt aus selleks, et asju näidata paremas valguses kui nad tegelikult on, mis vähemalt eestis tundub küll trend olevat. Kahtlemata oleks sellise ameti pidamine ka oluline tagasiminek.
Mis tehnika arengusse puutub, siis baasteadmiste omamine on annab just aluse ka tulevikus asjadest aru saada, peab vaid ennast pidevalt toimuvaga kursis hoidma. Näiteks lihtlabane aku. Kunagi olid mobiiltelefonides kasutusel NiCd ja NiMH akud, keemiat tundes teadsid hoobilt millega tegu. Praeguseks on aga ammu leiutatud Li Ion ja Li Polymer, millest tollaajal polnud veel unistatudki. Taaskord tootvad baasteadmised asjadesse selgust, sa tead misasi on Liitium ja sa tead misasi on ioon, samamoodi misasi on ploümeer, piisab heita vaid pilk nende akude tööpõhimõttele ja asi on selge.
Samamoodi võime võtta näiteks kasvõi arvutikomponendid, mis teadupärast kardavad staatilist elektrit, aga miks küll ometi ? Paljud ei viitsigi sellesse süveneda, teavad, et on nii ja kõik. Olles aga õppinud tavaelektroonikat ja elektroonikakomponente, teame, et tänapäeva loogikaelemendid sisaldavad väljatransistore, millede sisendtakistus oma megaoome ja mis seetõttu on eriti kartlikud kõrge pinge, kuid madala vooluga laengutele. Võrdluseks tava ttl, ehk siis tavatransistore sisaldavad loogikaelemendid seda ei karda.

[Noname]

[KrikU]

to Markos: Ei mis sa nüüd, sisseastumis katsed olid ikka kah olemas, matemaatikas siis. Mina vist sain selle 3+ ja jäin jälle välja erialast Personaalarvutid ja arvutivõrgud (PA-xx) kuhu oli suurim konkurss. Seega sain EA rühma. Olen rahul ning ümber minna muu eriala peale ei ole kavatsust.

Meie eriala ja lennu üheks meeldejäävamaks isikuks on ilmselt osutunud H. Tartlan kellega oleme läbinud Elektrotehnika kursuse ning nüüd kolmadal kursusel El. Masinad ja Paigaldus & käit ja loomulikult laborid. Meeldiv vana kellega saab ka läbi huumoriprisma asju arutatud ning ka maailma asjadest rääkida.

Kask? No me saime nüüd vahepuhkuse sest eelmine aasta oli üks semester El. Aparaate tema juhtimise all mis kujunes mulle kergeks - kõigest 1 tegemata töö võlana mis nüüdseks likvideeritud. Kursusel oli aines vist 21 kahte ehk võlga

Loba on juba nii kaugele TPT siseasjadesse läinud, et ise ka ei märka. Igaljuhul TPT kooli julgen soovitada PS: Olemas õpilaskodu neile kes ei ela Tallinnas!

[weyoun]

to XYZ: Aga kes ütleb, et mina end IT alal ja juuras mõlemas ei suuda kursis hoida? Markose väide oli see, et mina 10 aasta pärast juurast midagi ei tea, õigemini, ei jaga siis enam matsu välja, kuna ta eeldas, et ma ennast juuras ei arenda. Mina polegi väitnud, et Markos 10 aasta pärast pimeduses kobab, lihtsalt ma tahtsin näidata, et juura ja it ei pruugi sugugi selle koha pealt erineda. Mõlemas tuleb ennast pidevalt täiendada ja arendada.

Kui kokkulepet ei saavutata? mismõttes? sa ei suuda iseendaga kokku leppida? vähetõenäoline... kui täpsemalt lugesid, rääkisin ma OMA firmast, ENDA loodavast firmast.

Vähetõenäoline, et mulle ärikeeld määrataks... Pealegi tõin ma lihtsa näite, kui oleksin tahtnud keerulisemaks ajada, siis oleks muidugi võinud mingeid registriprobleeme välja mõelda või mis iganes.

Äriseadustiku § 147. Enne äriregistrisse kandmist tehtud tehingud
(1) Enne osaühingu äriregistrisse kandmist asutatava osaühingu nimel tehtud tehingust tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud solidaarselt.
Siin on mõeldud solidaarsuse all seda, kui mitu juhatuse liiget sõlmivad ühe lepingu.

Juhataja ei kirjutagi alla. Alla kirjutab juhatuse liige. Enne firma äriregistrisse kandmist tehakse asutamisleping. Asutamisleping tehakse asutamiskoosolekul nii nagu põhikirigi.
Äriseadustiku § 138. Asutamisleping
(2) Asutamislepingus märgitakse:
7) juhatuse ja, kui moodustatakse nõukogu, selle liikmete andmed;
Meil ei ole pretsedendiõigus, nii nagu ameerikas. Meil loetakse pretsedentideks riigikohtu lahendeid, mida ei ole nii palju, et sellega kogu õigust reguleerida nagu ameerikas.

hm... Mina ei rääkinud lihtlabasest akust. Bakteritel töötav patarei töötab täpipealt samamoodi nagu tavaline AA patarei, mida praegu poest võib osta? Mitte mingit vahet pole? ei mingit efektiivsusevahet ning tühi suhkrupatarei saastab samamoodi...
umbes nagu võrrelda win31 ja winxpd... aknad on samasugused, copy paste töötavad, mõlemad on operatsioonisüsteemid. järelikult ei ole vahet, kumba winiga tööd teed...? okeiokei... kehv näide...

[aigu007]

mina läksin ikka peale põhikooli IT-d õppima...pärast saab sealt ka ju edasi kõrgkooli minna, kui väga suur soov on..aga vähemalt kui ära lõpetad siis juba mingi paber käes..kui gymna ära lõpetad ja siis enam soovi edasi õppima minna ple siis ju natu nõme, midagi ei oska teha..

[XYZ]

[weyoun]

To XYZ:

[konn]

no TPT-sse v6id tulla v2lislinki on, kui ise v6itled siis kool provaidib vahendid/aja/ruumid et 6ppida, on olemas ka 1 inimene kellelt on mida 6ppida, lisaks ikka satub olema ka m6ni kaas6pilane kellega koos oma projekte aretada ja kellga teadmisi vahetada. Ainult raskeks teeb asja see et kui oled iga p2ev 8h nendes ilgetes m6ttetutes tundides istunud siis soov ruttu koju magama minna mitte hakata oma 6ppimisv6imalusi realiseerima. alates kolmandast aastast lihtsam, enamus erialatunde saab vahetada iseseisva progemise vastu ja siis aega tegeleda oma asjadega.
tegelikult gymnaasium on m6ttekam, samamoodi, kui saad omale netiotsa ja targa infojuhi iga p2ev tunnikeseks oma kasutusse siis asi edeneb paremini kui tpt-s, lihtsalt vaba aega rohkem.

[XYZ]

[tobler]

läksin gymnaasiumisse ( soovitan sugli ) ning pärast seda valiksin mingi suvalise IT kooli... nendel ei tohiks vist eriti rängad nõudmised ka olla , või mis... vähemalt minu kodukohas pole.

[konn]

ja muidugi, Markos, 6pilased ja nende suhtumine ning huvi oma eriala vastu on sinu lahkumisest saadik palju muutunud. enamik l6petab tpt totaalsete kummikutena, eriti just PA erialal

[arvutisõber]

Mis Eesti eraülikoolides saab IT -d õppida ja kuidas Eestis selle IT -ga seonduvat tööd leida annab

Ise leidsin küll mõned kõrgkoolid, aga palun nimetage need koolid mida te teate või kus ise õppinud olete

[boro]

Aga äkki keegi annaks nõu, millist kooli, millist valdkonda peale gümnaasiumit võiks valida, kui huvi ikka sinna IT poole on ? Kas UT IT on parem/halvem, kui TTÜ oma jne ..

[axis]

minu arust ei saa neid kooole võrrelda ..pole vist sellist inimest kes kõib mõlemas koolis jne ..et saaks head ja halvad kyljed tuua ...

[armsake]

Taavi_R,mine ikka gümnaasiumi,peale toda võid ka IT ala peale mõelda
Ma ise Miina Härmas 11-ndas Hea kool,kuid õpilased liiga palju joovad ja õpetajad ka 8)

[arvutisõber]