[Wiltz]

suur13...ei pea. oleneb, mida ja kui detailselt sa teada tahad. kõlari filtrit lihtsalt vaadates on näiteks üsnagi lihtne saada aru, kas seal on kasutatud pigem kvaliteetseid ja korralikke poly cap'e või mingisuguseid odavaid elektrolüüte. midagi loomulikult peab enne uurima ja natuke infot hankima, aga eriline spetialist ei pea küll tingimata olema.
sama lugu takistite hindamisega ja poolidega...pole ju raske näiteks lihtsalt vaadata, kas pool on keritud a'la 1mm vasest või mingisugust 0.4'sest

äppi mul ei ole, aga kõlarite ümber ehitusega tegelen küll...juba mõnda aega, kuigi mitte just suure ettevõtmisena või hirmus mahukalt. pigem poolenisti siiski hobi korras ja poolenisti nii tutvuse kaudu. kui ma võtan kõlari lahti, et hinnata selle sisu, komponentide kvaliteeti siis peaaegu kõik on ikkagi koheselt peale vaatamisega selge ning sealt saab siis hakata edasi mõtlema ja analüüsima, et mida näiteks võiks upgrade'da, mida samaks jätta.

kui tihti sa oled näinud, et kommerts kõlaritel on avaldatud kõlari takistus graafikuna? ma räägin konkreetselt kõlaritest, mitte kõlari elementidest, mida a'la Seas, TB, Scanspeak jne müüvad ja kus on tõesti ilusti kõik andmed olemas. mõnda kõlarite vahel keegi testib tõepoolest nii, et mõõdab reaalse takistuse üle sageduse ära ning siis avaldab selle. kuid see on minu kogemusel ikka pigem erand kui reegel. enamus "review'd" on sellised, kus mingisugune "audioviil" räägib, mis ägedat 3 lugu ta kuulas ja millised sõnaraamatust välja otsitud uhked, kõnekeeles väga vähe kasutatud sõnad talle sellega seoses meelde tulid

aga anyway, tegelikult see kõlarite takistuse teema ei vääri nii pikka arutelu. mõistlik on arvestada ja saada aru 2 asjast. 1) 4 oomine kõlar on kõlar, kus kasutatakse madala sagedusega alumist elementi ning sa võid arvestada, et selle kõlari jooksutamisega võib mõnel võimendil probleeme tekkida. mõni isegi lülitab kohe protectionisse, mõni mõnda aega peab vastu, mõni peab muidu ilusti vastu aga kõvasti kuulates lükkab suht kiirelt protecti. 6 oomine on reegline natuke lihtsam (võimendi jaoks), kuid reaalne takistus võib siiski olla üsna madal teatud sagedustel. 8 oomine on "safe choice" - sellegi takistus on garanteeritult alla 8, kuid kõik võimendid saavad sellise kõlariga hakkama 2) kõlari tundlikkus ja takistus on omavahel seotud - seos on laias laastus selles, et madalama takistusega kõlar on reegline tundlikum ja vastupidi. kui sul on või sulle aga pakutakse kõlarit, millel on madal takistus JA ka kehv tundlikkus siis...walk away või make damn sure, et sul on tõesti võimendi, mis suudab sellise absurdsusega toime tulla
madal/kehv tundlikkus on selline vahemikus 80-83db, sealt edasi kuni 86-87ni on keskpärane ja kõik üle selle on juba väga hea tundlikkus kui me räägime 2 või rohkema riba kõlaritest, millel on passiivsed crossoverid sees.

samas on olemas näiteks lairiba elemente tundlikkusega üle 90db, filtrit vahel pole ja mingit erilist võimendit ei vaja. 10 watiga teed kõik ära, mis vaja ning samas on kõlarielement ise ka piisavalt suur, et tõesti mängida (peaaegu) kogu heliriba üsna kenasti välja.
näide ka https://www.soundimports.eu/en/tang-band-w8-1772.html

ulme mõelda, mis võimendit on vaja mingisuguse 83db kasti drive'miseks vs. 95db samas võib see 83 kast muidugi ka teha väga ilusat heli, juhul kui suudad tagada vajaliku võimendi ja võimsuse! aga vajad ~10 KORDA rohkem võimsust

Suur13, Linn võimud kasutavad toroid trafot? või switch mode toiteallikat? nendel kahel juhul, eriti muidugi viimasel juhul võib jah erandeid olla küll. toroid on ka tore asi, kuid miskipärast tundub olema suures plaanis siiski vähelevinud. kaalub muidugi oluliselt vähem siiski kui tavaline trafo

[SKG]

[Wiltz]

suur13, muide...mul on 2 nö. põhivõimu, mida kasutan. Üks neist on AVR, ja olen sellega vägagi rahul muidugi see kaalub ka kuskil 18kg. Teine on Roteli reference (lõpp)võimendi, mis kaalub umbes sama palju Eks lisaks sellele on igasuguseid erinevaid monoblocke ja muid asju veel, kuid Yamaha AVR ning Rotel on need, kuhu saadan sisse muusika/stereo signaali, ühel juhul siis digi kujul, teisel juhul analoogkujul dac/pre-ampist. Mõlema heli on minumeelest vapustavalt hea ja ma kindlasti ning obviously ei kuulu nende hulka, kes üritavad väita, et AVR või AV võimendi ei saagi olla piisavalt hea vms. Saab ikka...aga tuleb arvestada, et see peab olema siis üldjuhul veel ERITI raske, et pidada sammu mõne stereovõimendiga. Sest igasugune "muu mant" lisab AVR'le selle kaalu, mida tavalisel lihtsal stereovõimul lihtsalt ei ole


link

[pistyk]

Ma olen ka pigem seda usku,et asi peaks kaaluma.Seepärast hoian oma Onkyot ilmselt elu lõpuni 😀 https://www.hifiengine.com/manual_library/onkyo/a-8870.shtml

[marcor1]

[pistyk]

marcor1, Ei see on juba liig 😆Raskem kui mu naine

[Wiltz]

power to weight ratio on sellel jurakal tegelikult üsna kesine ikka Power (consumption 720w) 300W + 300W (8 Ω) / Weight 63kg. Naisel money consumption to weight ratio tõenäoliselt kõrgem Ilmselt ka vähe ümaramad kurvid...

Aga no damping factor on juba kilode vääriline see eest huvitavad mitu väikest japsi läks tarvis ühe onkyo tõstmiseks?

[suur13]

Liiga vana ja haruldane

Kohe oleks saada (mono - 70 kg. tk.):
https://www.hifisentralen.no/forumet/classifieds/pass-labs-xa160-5-monoblokker-selges.240513/

[mingivend]

[SilQ]

[pistyk]

[marcor1]

[Wiltz]

marcor1, kusjuures minu jaoks oli see päris suur üllatus kui hakkasin tihemini ja üsnagi nö. regulaarselt erinevaid kõlareid A/B (ja vahel /C) võrdlema ja mõõtma. ma küll pole nende onkeni tüüpidega vist kokku puutunud, kuid üleüldiselt ühendan pidevalt külge igasuguseid erinevaid ja ka üsna erinevast klassist kõlareid. neid omavahel võrreldes nimelt siis kui istud diivanil ja teed sellisst "instant switchingut" tuleb ikka uskumatult selgelt välja tihtipeale just see vahe kuivõrd forward on ühtede vokaali (kui ka muidugi mõnede muude helide) osa ja kuivõrd tagaplaanil on see mõne teisega. väliselt ja igausuguste nö. basic specide poolest võib tegu olla kusjuures üsnagi sarnaste kõlaritega. loomulikult tuleb see vahe selgelt välja vaid teatud ja väga hästi valitud muusikaga, aga välja ta tuleb ning tõesti palju selgemalt kui alul arvasin. kui võrrelda kõlareid näiteks sellisel tavapärasemal moel, et ühendad ühe paari tagant ära, teise taha ning siis lähed ja kuulad uuesti...nii on ikka OLULISELT raskem tajuda kui selge vahe see tegelikult on. teine asi, mis pigem samuti üllatas oli see, et ikkagi põhimõtteliselt kõik kõlarid on kuuldavalt erineva soundiga kui sedasi hetkeliselt nende vahel edasi tagasi lülitada. ja vahe ei ole enamasti mitte vaevu tajutav, vaid päris selgelt kuuldav - tihtipeale isegi selgemalt kui samade kõlarite mõõtmistulemus (samas ruumis ja tingimustes) lubaks eeldada. samas niisama eraldi ühte või teist kuulates ei saa tihtipeale väga arugi, et needsamad kõlarid kuidagi erineva soundiga oleks (välja arvutad ehk siis kui suured erinevused on madala bassi osas)

[SilQ]

[NATAS999]

[Wiltz]

no ilmselge ju, et seda ei olegi võimalik kuidagi saavutada...ega me keegi ei ela mingis paralleeluniversumis kus füüsilised objektid saavad paigutuda müstiliselt teineteise sees, või sina elad?! ometi kuidagi ju kõlareid võrreldakse ja peab võrrelda saama. eks ma olen saavutanud täpselt selle maksimumi, mida reaalsuse piirides on võimalik saavutada ning olen sellega rahul.

loomulikult mõjutab kõlarite paigutus ruumis soundi, aga samas mõistad ju, et kõlarid on võrdlemise hetkel täpselt kõrvuti, täpselt sama koha peal (noh, me räägime erinevusest ~20cm võibolla, ühel teljel) ja täpselt ühesuguse omavahelise kaugusega ning kaugusega kuulamiskohta. kui sa nüüd väidad, et ei see on kõik vale, ka 1cm mõjutab HULLULT palju soundi siis...ma ei hakka sinuga vaidlema kui seda siiralt usud, ja selles väga kindel oled siis mina ei hakka sind ümber veenma. omalt poolt võin vaid öelda, et ei...see ei mõjuta suures plaanis tegelikult mitte s*ttagi. ma räägin sellest, mida oma kõrvaga reaalselt kuulen, mitte mingisugusest ilma applied smoothinguta mikriga mõõdetud joonest - jah, seda viimast tõepoolest mõjutavad ka mõned sentimeetrid vahel päris palju. kui sinu kõrv/aju on mõõtemikrofon siis minu kaastunne kui panna üks kõlar konkreetselt ühte kohta, mingid erinevad objektid seal ümber ning teine hoopis teise kohta, teise suunda ruumis + veel erinevale kaugusel ..siis tõepoolest ei saa päris kindel olla selles, mida sa neid võrreldes kuuled. mina saavutan vajaliku sellega, et kõlarid on kõrvuti, levelid matchin eelnevalt eraldi ära. vahel kui on vaja ERITI analüütiline olla just FR suhtes siis kasutan ka vaid üht kõlarit paarist võrdluseks ehk mono vs. mono.

okei tõsi, kui juba c paar on ka kaasatud siis on tõesti natuke keerulisem saavutada täielikult võrdseid tingimusi...aga nagu eelneva jutuga juba ka mõneti vihjasin siis ega täielikult võrdseid/perfektseid tingimusi paljude erinevuste tajumiseks ei olegi vaja. ja ruumi koha pealt lisaks veel, et see oleneb ikka ülimalt palju ka, mis ruumist me räägime. mul on õnn omada kuulamisruumi, kus erinevate peegeldustega on asjalood tänaseks päris hästi, kajategur on üsna optimaalne ning ka ruumi mõõtmed on üsna optimaalsed sest kunagi maja ümber ehitama hakates sai võetud konkreetsed eesmärgid ja mõõdud kohe juhiseks. tüüpilisest keskmise eestlase elutoa setupist, julgen öelda ikka suurusjärgu võrra parem algpunkt seega. ka kõlarite paigutusega on võimalusi palju. vähe soojemal ajal on tegelikult väga lihtne teha mul samasugust A/B võrdlust isegi ruumist väljas ehk võtta igasugused peegeldused täielikult pildilt välja

[Chime]

Riiulikõlaritega on ABC-d lihtsam teha


Juhtmeid tuli küll käsitsi ümber tõsta, aga Douk Audiol on üks ilus klots, millega saab kahe kõlari / kahe võimendi AB lülitust teha.
https://www.amazon.de/-/en/Analogue-Amplifier-Speaker-Switcher-Selector/dp/B093FJYFQX/ref=sr_1_29

[Wiltz]

ma ise ka möllanud rohkem riiulite kui suurtega. vähem raskete asjade tõstmist ab jaoks on mul paar võimendit, millel ilusti a ja b kõlarite lüliti esipaneelil. aga ka üks selline võimendi, millel on kolm eraldi stereo plokki sees ning kõiki neid saab siis kas korraga või eraldi võimu pealt sisse või välja lülida eks sellise kraam ole testimise jaoks kasulik sõber siin mingi aeg tagasi võrdles ka kodus oma kõlareid, ütles, et pani tavalised veksellülitid vahele ning asi toimis ka väga hästi

[SilQ]

[pistyk]

Ei saa muidugi,päris suur kõrguste vahe,baasid ka kindlast erinevad eri kõrgustel

[Wiltz]

saab küll. istud nende kahe alumise riiuli vahelisel telgjoonel täpselt oma kõrvaga ning pole mingit märkimist väärivat probleemi. eriti kui kuulamiskoht on mõistlikul kaugusel a'la 2.5-3m näiteks. selle ülemise kefiga on jah natuke nigelam lugu juba, aga no eks neid saab ju ka omavahel ümber tõsta seal.

tweeteri suhtes mingi väikse nurga all olemine ei muuda reaalselt suurt midagi. miski 15 kraadi nurk on vähegi kvaliteetsema tweetri/kõlari puhul üsna olematu tähtsusega.
ma ise panen riiulid tavaliselt kõrvuti jalgade peale, kus ühed jalad on vajadusel ka reguleeritava kõrgusega, seega kõlarid on samal kõrgusel või siis väga väikse erinevusega. aga kogemus on ka näidanud, et ega kõlari tõstmine näiteks mingisugusest oletatavast ideaalsest kõrgusest ütleme 10cm kõrgemale ei muuda tegelikult mitte midagi. jah võibolla on võimalik mingi ülimalt minimaalne vahe ära tajuda, kuid reaalse muusika kuulamise juures on selline vahe null tähtsusega ja kes väidab vastupidist, see peab vist oma süsteemi kuulama ainult mingite jäigalt paika fikseeritud raudadesse naelutatuna, et kõrv ikka alati täpselt samas kohas asuks, pea nurk oleks kõlarite suhtes alati kraadi täpsusega sama jne tundub päris absurdne või mis?

[pistyk]

pilti kah

[SilQ]

Mul mingi pea 2a vana pilt, aga väga palju muutunud ei ole.

Spoiler

[pistyk]

SilQ, Cambridge'i ei igatse taga?🙂

[SilQ]