[jaank]

Mul ei ole juba esimesest normaalset käekirja ja joonistada ka ei oska.ei kommenteeri

[linnumees]

[ärihai]

[kännuämmelg]

[Mario.]

[jnt]

kännuämmelg, ei ole mul midagi see sõnavara seetõttu arenenud, ei ole mul midagi tollest ajast/kombestikust meeles ja ei ole kunagi arvanud, et musketär mingisugune muskaatpõhkli või on vms...

[sakinaga]

[Mario.]

Shshs

[jaank]

Kas üldse õppekav hõlmab põhikooli lõpuklassides mingitki juttu elementaarsest tarkvarast ja riistvarast?
Ma veel ei tea.Ma alles jõuan sinna.

[kännuämmelg]

[Mario.]

[guest1902]

No kooli õppekava peaks ideaalis siiski kujundama (kas või algse) maailmapildi, millega saab paremini ühiskonnas orienteeruda (kuskile ühiste huvidega gruppidesse kuulumine jms). Ülikool on juba see koht, mis annab teadmised ja oskused tulevasele töökohale konkureerimiseks. Samas inimesi on maailmas nii palju ei tuleb "oma nišis" kinni olla töökoha säilitamise eesmärgil. Seetõttu kaob üldjuhul huvi igasuguste tööväliste alade vastu, v.a hobide. Samas põhikoolis oleks huvi puudumine põhjendatav laiskuse (generatsioon Y), masside käitumise/normide (sallivus) või sotsiaalse seisuse (see on ju päritav) kaudu ... või pole pea lihtsalt "lahti läinud". Kuid eelnevas lauses sulgudes olevad faktorid määravadki noorte valmisoleku e-õppeks, ent Eestis küll praegu midagi head loota ei anna... Seetõttu jääb e-õpe minu silmis utoopiaks.

Aga see on ainult minu arvamus...

[jnt]

[guest1902]

[kännuämmelg]

[guest1902]

[jnt]

kännuämmelg, well, 2ra p2ris isiklikuks ka mine. mul oli mu mu kutsumus teada juba enne, kui ma kooli läksin ja siiani pole veel kordagi kahelnud selles. Eesm2rgid on seatud ja j2rjest saavad nad ka t2idetud. Seega, see, kas ma loen raamatuid v6i ei, ei t2henda, et soovin elada kuskil mustam2e korteri k55gis koos t2ieliku blondiiniga. Ei.


Seoses netis oleva infiga... kes sul raamatuid kirjutab? Jumal? sry, kui su maailmapildi uppi nüüd l55n, kuid raamatuid kirjutavad ka inimesed.

M2tas on samas muidugi erinev. See m2tas, kus otsas sa olid... seda m2tast polegi enam... tulevad uued m2ttad, ja ma olen yhe nende otsas... ma ytlen sulle, ma garanteerin 99%, et ma leian yksk6ik mille kohta alati netist endale vastused. Kui ma tahaks, ma leiaks selle mis-iganes-kaunistuse-tugikaarte-peal nime ka yles, aga idee on selles, et mul ei ole seda vaja. Kunagi vaja l2eb, siis ma selle ka leian. Ja nii on abs. k6igega, usu v6i 2ra usu... Oskamise ja viitsimise asi vaid.

Aga praeguseks, head 55d teile! Homme vaidleb edasi.

[kännuämmelg]

internetis on palju asju ning on loomulikult ka korralikku teavet.. kuid probleem on ju selles, et kui see teave, mis ühe asja kohta käib , on vigane või vale, siis on selle info otsijal (eeldus on ju see,et ta ei tea, mis on õige, mis vale) väga raske luua endale õiget kujutlust.
See, et professorid soovitavad mõnda artiklit kasutada, näitab, et nad on selle sisu kontrollinud ning hinnanud heaks.. või koguni on osalenud selle teksti koostamisel. Enamik raamatuid on ikkagi kontrollitud sisuga (seda enam teatmeteosed) ning nende autorid vastutavad selle sisu eest.

99%... miks siis mitte juba 100% - kui ikkagi ei leia, saad alati öelda, et null ei maksa midagi

[Aix]

Alla ülikooli pole mõtet küll hakata läpakaid tunniskasutamiseks minu arvates propageerida. Veel ülikooliski on see väga kahtlase väärtusega - enda näide tegelikult on täitsa olemas (Esimene samm probleemi lahendamisel on probleemi tunnistamine, ei?) Igatahes, kui käepärast on internetiühendus, siis see tõmbab suure enamuse tähelepanust endale - oma aja nõuavad orks, reit, msn ja HV. Ja kui nüüd tõesti 100% õppimisele ei taha/viitsi pühenduda, siis ongi koht, kus õppeedukus jms hakkavad langema. Alguses ei saa loengust võib-olla hästi aru, siis hakkab igav, ja edasi on juba aimatav.

Ja kes siin kurtis, et käekirja niigi pole? Kas selliseid töökohti on juba enamuses, kus paberit-pastakat enam vaja ei ole? Või kõik loodavad bossiks saada, kellele kõik ette-taha valmis kirjutatakse/trükitakse, ning siis tuleks lihtsalt oma konks nime koha alla visata?

Siis veel näiteks seda, et matetunnis asjade lahendamine aitab asju paremini meelde jätta, kui lihtsalt teooria lugemine. Ja ei ole vaja vinguda, et "Miks seda jama vaja on? Nagunii matemaatikuks ei hakka" - matemaatika põhieesmärk on panna inimene MÕTLEMA, arutlema võimalike lahenduste üle, mis võivad ette juhtuda. Tekitada oskust näha probleemide eri tahke, et võib olla mitu lahendust, ning kuidas selleni jõuda. Rääkimata siis sellest, kui argipäevaelus kogemata kombel mingit asja võib vaja minna - ehk on olemas vähemalt mingi ettekujutus, mida otsida...

Wikist info leidmine on ka muidugi hea ja kasulik, aga tahes-tahtmata kaasneb sellega see, et võetakse julm kopipeist, võõra keele puhul lastakse miskit programmil ära tõlkida ja söödetakse õpetajale. See on muidugi äärmuslik variant. Kui nt inglisekeelsest vikist midagi refereerida, on teine asi - aga kas seda viitsiksid jällegi kõik teha? Peale selle on viki info nagunii ühesugune, nii et ka sealt võib tekkida ports väga sarnaseid töid. Konspekteerimine samamoodi - võiks öelda, et on tänuväärne tegevus, aga mõnes tunnis on väga keeruline kusagile wordi või notepadi konspekteerida - võtame näiteks sellesama matetunni, kui käsiteldakse miskit geomeetria osa - wordi selliseid graafikuid juba naljalt kiirelt ei tee. Ka Mathcadiga jääks hätta, kui tempo peal on. Lisaks jääks abiprogrammide puhul loomata mingi algeline ettekujutus, kuidas geom.asjad võivad välja näha.

Aga haridussüsteemi on ikka väga keeruline teha selliseks, et ta kõigile huvi pakuks ning samaaegselt ka reaalse baasi mingi tuleviku prestiižseks tööks looks. Nii et tuleks võtta parim sellest, mis meil on
Endal on see tee kuni keskkooli lõpuni igatahes selja taga... Sai nagu keskooli lõpuni ilma arvutita hakkama, ei olnud probleemi.

[jnt]

kännuämmelg, 99% kribasin seepärast, et esiteks, ei pruugi siin maailmas milleski kindel olla ja teiseks, ei pruugi ma viitsida googlet ka kasutada alati, kui tegemist pole mulle piisavalt vajaliku teadmisega. Ega raamatutesse võib kah mistahes jama kokku kribada. Lisaks kõigele, ei ole raamatutest võimalik otsida nii, nagu on võimalik internetist/suurtest tekstidest arvutis. Selle ajaga, kui sa leiad selle ühe ja esimese raamatu, kus on sulle vajalik info olemas, olen ma leidnud n+1 erinevat allikat samal teemal, mis kaudu võin enam, kui kindel olla, et olen tõese info leidnud. (Kas sa saad vaid ühe raamatu põhjal öelda, et tegemist on 100% õige infoga, kui sul endal taustinfo puudub ja tolle info hindamist ise mingit moodi teostada ei suuda?)


Muidu seoses läpakatega koolis ja internetiga... Huvitav, mul küll pole kiusatust väga tunnis niisama netis istuda. Välja arvatud muidugi juhul, kui tõesti tunnis hetkel ei räägita midagi, mis mul juba selge ja värki. Siis küll kiikan korra hv'sse või loen uudiseid vms. Võib-olla ka asi selles, et enamus tunde mul erialased ja seepärast pakuvad nood niivõrd palju huvi, et ei ole tahtmist seda aega netis kolamisele raisata.

[oicu]

[Firefly]

Varsti ei oska enam keegi pliiatsiga kirjutada, kui ikka aastaid pole pastakat kätte võtnud siis kaob see oskus ära - tean seda omast käest

[tarantel]

kahtlen sügavalt, et arvutipõhine õpe suudab õpilaste teadmisi suurendada! Arvuti taga ei ole võimalik õppida, va iformatsiooni otsimine ja kindlate tööde koostamine.
Arvuti ei saa asendada õpikuid ja olen veendunud, et arvutipõhine õpe vähendaks õpilaste teadmisi. Mina ei oleks iial soovinud koolis õppida arvutit kasutades, paber ja pliiats on igal juhul asisem. Ka ülikoolis (kuid seal on tingimata vaja arvuti olemasolu ja mingit netivõimalust).

[kännuämmelg]

[tahanteada]

jnt: Ära üldse loodagi, et leiad internetist sama palju informatsiooni, kui seda leiad raamatutest. Seda enam, et on üsna palju infot, mis on raamatutes, kuid mide keegi ei hakka kunagi internetti üles riputama. Ja sel juhul võtad ikkagi jalad selga ja lähed raamatukogusse raamatut otsima - koju laenutama või kohapeale lugema 8)
Nii, et infomaht on kindlasti raamatute kasuks ning pakun välja suhteks 70%-30% raamatute kasuks, interneti kahjuks.

Väike näide - kunagi Vene ajal Eestis ilmunud raamat "Laseriraamat". Mis Sa arvad, mitu selles raamatus kajastatud teemat Sa internetist leiad. Pakun 15-25%, mitte rohkem...