[avrn]

Kui nüüd punktuaalne olla, siis põlev LED emiteerib valgust ilmselt oma viimaseid hetki.
Helendamine oleks normaalse töö kirjeldamiseks täpsem termin.

[The_Boss]

Nime järgi ütleks, et kiirgamine on see õige sõna.

[Sold OUT]

[elukaz]

Täis võimsusel oleks footonid otsas juba.

[jägaja]

[von Wu]

[Etz]

[The_Boss]

Juhiks tähelepanu sellele, et LED-e juhitakse vooluga, mitte pingega.

[jägaja]

[von Wu]

Mõtlesin muidugi DC - direct current, PWM on jube. Läksid jah mõisted segi

[The_Boss]

[Winterwind]

Koridoris on üks 18w led mis liikumise peale tööle hakkab juba 4+a korralikult toiminud. Eks oleneb firmast ka, tihtipeale just need "kvaliteetsemad" surevad kiirelt maha.

[napoleon]

[NATAS999]

kuidas see vooluga juhtimine käib täpsemalt oleks huvitav teada? igal tarbijal on mingi takistus. kui selle tarbija klemmidele rakendada pinget, siis läbib seda tarbijat vool. pinget suurendades suureneb ka vool ja vastupidi, pinget vähendades vool väheneb, ehk siis ainus asi, mida sa seal juhtida saad, on ainult pinge. ei ole võimalik näiteks anda klemmidele 5V peale ja siis öelda, et küta nüüd sealt 2A läbi ja järgmine moment näiteks 1,5A jättes pinge sama 5V peale. elekter lihtsalt ei tööta nii.

väändejõuteoreetikutel on muidugi omad teooriad selle kohta, mis muidgimõista on absoluutselt valed.

[napoleon]

NATAS999, ma konkreetselt LED-de kohta nüüd ei tea, aga teema on vist see, et kui tarbija takistus pole konstant vaid võib erinevatel põhjustel(näiteks aga mitte ainult temperatuuri muutus) muutuda, siis kontroller peaks jälgima pigem voolu mitte pinget. Oomi seaduse järgi on jah pinge ja voolu vahel võrdeline seos, aga nagu öeldud seda vaid niikaua kui takistus on konstantne.

Edit: väändejõuteoreetikul on ka omamoodi õigus. Kilovatid määravad niivõrd kuivõrd tippkiiruse, aga mitte ilmtingimata aja millega selle kiiruseni jõuad. Elektrimootoriga on see ilmselt vähem teemaks, aga sisepõlemismootoriga on üsna mitu parameetrit millega lisaks kilovattidele pead arvestama.

[NATAS999]

napoleon, vahet ei ole, mida see takistus seal teeb, ainus asi, millega sa voolu n.ö. juhtida saad, on pinge. jah, voolu võib ja teatud juhtudel peabki jälgima, aga selleks, et tarbijat läbiks soovitud voolutugevus, on vaja rakendada vastavat pinget. näiteks kui tarbijat läbib liiga suur vool, siis on vaja vähendada pinget. voolutugevust muud moodi muuta ei ole võimalik.

[jägaja]

[napoleon]

Nii see on. Aga pole mõtet tähte närida. Küsimus on selles, kas määratud peaks olema pinge või vool mida kontroller hoiab kui takistus peaks muutuma. Loomulikult toimub see lõpuks pinge kruttimise teel
Kui ilmtingimata tahad tähte närida, siis võib olla ahelas muidugi ka komponent, mille takistust kontroller muuta saab st. pinge ongi konstantne. Kas selline lahendus just mõistlik on, on juba teine teema, aga nii teoorias kui praktikas on ka see teostatav.

[NATAS999]

napoleon, jah, sisepõlemismootori puhul tuleb vaadata mootori karakteristikut. ka suure momendi ja võimsuse puhul võib kiirendus väga halb olla, kui üritatakse kiirendada pööretel, kus võimsust ei ole või on käigukast väga halvasti arvutatud. elektrimootori puhul ei ole see probleemiks, kuna elektrimootoris tekib maksimaalne moment sellel hetkel, kui pedaal põrandasse litsutakse (eeldusel, et loogika, veojõukontroll, stabiilsuskontroll jne vahele ei astu) ja sellest johtuvalt on ka võimsus madalatel pööretel suurem.

[elukaz]

Vooluga toitmine tähendab et muudetakse pinget aga mõõdetakse voolu ja kui tarbija voolu-pinge tunnusjoon muutub (nt temperatuuriga) siis muudetakse jälle pinget nii et vool püsima jääks. Nii saab ka üksiku põlenud ledi lühistada ja teised käivad vanaviisi edasi mitte nagu kuuse tuled kus voolu ei piirata.

Mis teema selle väändejõuga oli?

[NATAS999]

[jägaja]

see on huvitav teema jah. Kunagi oli teemaks, et alla 200kWga ei saa kerghaagist üldse sõiduautoga vedada. Muidu ei saa möödasõitu teha 5. sekiga

[raxz]

[elukaz]

Nüüd õiges teemas

[jägaja]

Miks elisa telepilt olevat telia omast kehvem.