[namstoop]

Krt katsuge olla ja ärge hakake igas teemas oma trumpindusega pihta.

[Draqula]

[AlvinL]

Õpetan Tamme gümnaasiumis abituriente ja minu hooleks on jäetud lastele õpetada loogikat. Kuna ma ise olen matemaatikainimene, siis filosoofilist lähenemist ei viljele. Ka kõige elementaarsemate põhimõtete selgekstegemine võtab palju aega. Pool perioodi on kulunud Diet Coke versiooni esitamiseks/läbitöötamiseks materjalist, millele TÜ diskreetse matemaatika kursuses pühendatakse 1-2 loengut.
Asi pole selles, et lapsed oleks rumalad - need üürikesed momendid, kus nad õnnestub tööle saada, nad suudavad ülesandeid lahendada. Nad on lihtsalt laisad. Püütakse kavalad ka olla küsides "a kus meil seda vaja läheb?". Hämmastav, et seda energiat on, et oma nutitelefonis mööda internetti ringi lasta. Veel on igivana argument, et "oi mul on teisi aineid ka ja nii palju õppida". See ka muidugi jäetakse viimasele minutile, seepärast ongi "nii palju õppida"

Noorte maailmapilt on kuidagi väga must-valge selles mõttes, et kui mitte olla väga osav milleski, siis pole justkui üldse vaja pingutada, niikuinii asja ei saa. Umbes selline argument mulle ka välja käidi. Mina küsisin vastu "kuidas siis osavaks saadakse?". Vastus: "osavaks peab sündima".

Olen ka kuulnud midagi sellist, et "a ma hakkan youtuberiks, mul ei ole vaja tööle minna". Kodanikule on tekkinud mingi eksiarvamus, et need, kes youtubemisega raha teenivad ei pea üldse tõsist vaeva nägema. Laiv striimis on ju näha kui ilus ta elu on!

Loogikaõppe asemel peaks alustama millestki lihtsamast. Suhtumisõpetus õppekavasse.

[namstoop]

A-lvin, täitsa nõus, et tähtaegadest kinnipidamine ja ajaplaneerimine on kehval järjel. Aga vat tõesti ei saagi aru, kust see vajakajäämine alguse saab.

Eks igaüks meist teab, et lähenev tähtaeg on kõige parem motivaator ja sageli töine elurütm käibki deadline'de järgi. Samas nõuab see oskust enam-vähem adekvaatselt oma võimeid ja ajaressurssi hinnata, et tegelikult ka õigeks ajaks valmis saada. Ja vat seda viimast ei kipu tudengitel tõesti olema. Ilmselt arvavad nad küll, et teevad asja viimasel ööl ära, aga reaalsus kipub kurvem olema.

Kohati ülikoolivaates jääbki mulje, et neilt ei ole mitte kunagi varem sellist asja nõutud. Samas ei tundu see siiski usutav Kõik õpetajad, kellega rääkinud olen, kinnitavad ka, et tähtaegades kinnipidamist treenitakse juba varakult, aga no ju ei jõua siis kohale. Või lõpuks tehakse ikkagi järeleandmisi, sest ei saa ju last istuma jätta vms?

[The_Boss]

Uu, DME (matemaatiline maailmapilt nimetusega praegu) oli küll ülihea aine. Seda oleks võinud juba gümnaasiumis olla. Peab uurima, kas õde Tammes võtab seda ainet, saab vajadusel aidata xD

Aga see ei pea küll paika, et kui n.ö fancymates koolides käidud, siis tööriistad peos ei püsi. Või ma olen siis justkui erand, mis reeglit kinnitab? TTG, HTG ja TÜ siis hetkel läbi käidud.

Samuti pole maailm nüüd nii mustvalge, et kas on ainult Google või ainult pähetuupimine. Mõlemad on tööriistad, mida võimalik kasutada. Ei ole mõtet pähe õppida mingit keerulist valemit, mida harva, kui üldse, vaja läheb. Piisab selle kasutama õppimisest ja meelde jätmisest, et midagi sellist üldse eksisteerib ja siis kui seda reaalselt vaja, võib selle googeldades üles leida.

Lisaks veel selle, et mina pean oluliseks teada, milleks midagi vaja läheb, seega sellised küsimused õpilastelt on minu silmis õigustatud ning vastus motiveerib ja lihtsustab arusaamist.

[eix666]

Kui ülesanne on õpetada loogikat, siis äkki olekski õige lähenemine hoopiski õpetada lastele maailma loogiliselt nägema. Kasvõi seesama juutuberite elu. Et nad oleks suutelised loogiliselt järeldama, kuipalju tööd jääb ekraani taha ja kui mitu protsenti jutuuberitest üldse end ära elatab. Ma olen enam kui kindel, et selleteemalist tundi kuulaks nad huviga ja mõtleks kaasa. Matemaatika õpetamine õpetab matemaatikat, mitte laiemas mõttes loogikat, eriti kui nagu öeldud, aineid on palju ja iga õpetaja arvates tavaliselt ülejäänud õpetajad kodutööd ei anna.

[Draqula]

[eix666]

[jnt]

Mõttelaiskus on tõsine probleem küll nii nooremate kui veidi vanemate inimeste puhul. Teinekord täitsa imestama paneb, kuidas inimesed räägivad veendunult mingitest asjadest, mida nad ise pole oma peas isegi mitte läbi analüüsinud, et oskaks enda mõtet veidi laiendada või täpsustada. Pigem kordavad nagu grammafoni plaat mingeid mõtteid edasi.

Aga ega meie haridussüsteemi siin olukorda paremaks ei muuda, pigem mängib kaasa. Isegi matemaatikas õpitakse valemeid nagu luuletusi pähe ja asendatakse siis tähti numbritega nagu väikesed lapsed panevad õige kujuga klotse õigetesse aukudesse. Mõtlema ei õpetata ka koolis mitte. Kahjuks...

[AlvinL]

[Wiltz]

vägagi nõus A-lvini jutuga, võibolla see on kallutatud arvamus kuna just diskmat ja loogika olid ttü's kunagi enda lemmikained ning loogilist mõtlemist ja selle õpetamist pean ilma igasuguse küsimuseta kõige olulisemaks asjaks but still, mulle on jäänud põhimõtteliselt sama mulje tänapäeva noorte suhtumisest ehk et absoluutselt kõigest kumab läbi lihtlabane ja totaalne laiskus. see ei käi kusjuures üldse mitte ainult kooli, õppimise ja mingis mõttes siis nö. sunduslike tegevuste kohta. minumeelest see laiskus avaldab praktiliselt kõigi tegevuste juures, mida tehakse. "ma ei viitsi seda sõna välja öelda, sest see on liiga pikk" ..oleks tänapäeva noore vastus teatud küsimusele, ainult, et ta ei viitsi seda lauset moodustada sest selles on liiga palju sõnu, mida tuleb õigesse järjekorda sättida

namstoop, eelnevalt küsisid, et aga kust siis saab kõiksugust infot kui internetist ei saa? minumeelest ainuke õige vastus on, et igalt poolt saab. mida see sisuliselt tähendab...no seda, et info, teadmised, kontrollitud faktid, kogemused jne on kõik laiali väga erinevates allikates. internet on üks neist, aga lisaks sellele on endiselt olemas raamatud ja kirjandus, raamatukogud. hästi palju infot ja teadmisi on (teatud) inimeste peas ja sealt vahel "lekib" see juutuubi või näiteks mõnda foorumisse. aga kindlasti mitte kõik, palju levibki lihtsalt inimeselt inimesele.
ma ei öelnud tegelikult, et internetist kindlasti ei saa kätte spetsiifilisemat infot või andmeid. väidan, et see võib väga paljudel juhtudel olla nii raske ülesanne, et vastavast tuhnimisest lihtsalt loobutakse. see omakorda põhjustab tegelikult kindlasti hästi palju topelttööd, aga samas ka palju veidrat valeinfot, mis siis sealsamas internetis levima võib hakata.
üldiselt kõige sellega haakub inimeste laiskuse teema vägagi otseselt. laisk inimene toimib üldiselt nii -> tekib vajadus millegi kohta midagi teada saada (olgu need näiteks talverehvid) -> mõtleb, et okei, kirjutan googlisse "milline on hea talverehv" -> tulevad vasted, läheb esimesele lingile (sest ega ei viitsi ju aega raisata ja actually edasi vaadata või mingit ülevaadet saada vastuseks tulnud materjalist) -> loeb sealt esimeselt lingilt leitud reklaamjutu üle ühe sõna läbi, samal ajal autoroolis kohvi juues -> arvab, et nüüd ta teab talverehvidest kõike ja järgmine päev läheb kirjutab delfisse "kasulik.ee" arvamusloo, teenib selle (ja veel mõne sarnase arvamusloo) pealt klikkide eest oma paarsada euri ning läheb osta omale hästi vägevad ja kallid naelutatud talverehvid. nüüd läheb tiksub linnaliikluses paar kuud mingi lumepori sees 20'ga, tõdeb, et näe crashi ei pannudki ja ülejäänud elu jutlustab kõigile oma sõpradele, tuttavatele ja pereliikmetele kuidas just ja ainult need tema ostetud rehvid on see ainuke asi, millega karmis eesti talves on võimalik toime tulla

mis "juutuuberite" teemat puudutab siis lihtsalt puht hetkelise teemaga haakuvuse mõttes vaatasin selle niinimetatud videoreportaazi läbi ja...noh, kuidas nüüd öelda...selline tunne nagu oleks 3 minutit lihtsalt töllakil mokka vaadanud ja mingisugust arusaamatut pininat kuulanud http://kroonika.delfi.ee/news/mitmesugust/reportaaz-tanapaeva-laste-kangelasteks-on-youtuberid-ja-instagrammerid-mida-tarka-nad-jargmisele-polvkonnale-opetavad?id=84231893
ehk siis, kui ma nüüd peaksin seda vaadates aru saama, kes need juutuuberid sellised on, mida nad teevad, mis on selle eesmärk, milleks inimesed neid vaatavad? siis ma võin öelda, et ükski nendest küsimustest ei saaks isegi mitte umbkaudset vastust. see näitab minumeelest praegust taset mitmel rindel, nii eesti noorte "ajakirjanike" taset, eesti "moodsate" ürituste taset kui ka noorte mõttemaailma taset

[AlvinL]

Selle rehvivaliku näitel ütleks, et kui kulutus pole selle inimese kanda, siis on suurem võimalus, et tal on savi. Kui ma paneks rehvivaliku osas totaalselt puusse (eeldame nii palju, et mingi kvaliteedihinnangu võime mul on olemas ), siis saan süüdistada ainult iseennast ja ainus järeldus on, et tuleb põhjalikumalt uurida või pöörduda spetsialisti poole.
Seda läbipõletamist ei saa realiseerida teismeliste puhul. Neil ei ole vastutust. Nad ei ole sõltumatud. Ma kardan, et nad ei hakkagi enne tõsiselt suhtuma oma mitmesugustesse tegevustesse, kuni nad on põletada saanud.

Informatsiooniotsimisest. Ei kehti selline väide, et kui see on guuglist leitav, siis see vastab tõele. Väga palju sõltub probleemi keerukusest või valdkonnast! Eriti hoolikas tuleb olla nö hype-teemade suhtes.
Näiteks, videokaartide võrdlusteemad (mitte ainult siin foorumis) - väga palju esineb terve hunnik fanboy-sid (metafooriliselt rohelistes või punastes särkides) oma "kõnega", miks nVidia või AMD sakib sajaga jne. Tegelikkus on see, et mõlemad parteid saavad oma mängud õnnelikult mängitud ja rahu maa peal.

Loomulikust intelligentsist peaks olema selge, et selliseid lahmimisi ei saa tõsiselt võtta. Probleem on siiski laiskuses. Võetakse telefon kätte, guugeldatakse ja otsitakse üles need postitused, kus kõige tabavamalt midagi teemaga seoses öeldud (veel parem, kui see toetab populaarset seisukohta) ja siis MITTE analüüsida seda, vaid nagu papagoi edasi rääkida see jutt. [veel hullem, seda ei tehta viitamistega ehk siis väikestviisi plagieerivad kurat, aga see selleks] Ilma läbi analüüsimata muidugi kõik meelde ei jäänud, seega mingi koha peal valetatakse midagi kokku.

Kuskilt tekib valearvamus, et kuna palju informatsiooni on internetis "paari kliki kaugusel", siis omal ei tuleks peaaegu üldse enam tööd teha. Katsu sa seda nüüd mõnele teismelisele selgeks teha .. (siinkohal vabandused kõigi tublide hakkajate asjalike laste ees)

Jah ma olen väga negatiivne küüniline kohutav tujurikkuja inimene

[Wiltz]

Õige jah, see kulutuse kandmine ja vastutuse asi on kindlasti miski, mis mõjutab suurel määral ka ükskõiksuse "levelit" või asjasse süvenemise huvi. Kuid eks palju ongi ka just selliseid olukordi, kus näiteks mingi ostuotsus tehakse ära, inimene ise arvab, et ta on teinud hirmus asjaliku eeltöö ja ostetud asi osutub tõepoolest selliseks, mis täidab talle antud ülesanded ära. Küll aga on väga suuri probleeme teadvustamisega, et see ei tähenda enamasti praktiliselt midagi. Siis näiteks selle koha pealt, et sama ülesande samade või väga sarnaste tulemustega oleks ära täitnud veel terve trobikond sarnaseid tooteid, milledest paljud oleks seda ehk teinud mitu korda soodsamalt. Mõni ehk isegi tegelikult paremini toimides.

Eks suur osa kogu sellest tänasest juutuubimise ja kõikvõimalike influencerite teemast on ka otseselt või kaudselt seotud sama asjaga. Mida see influencer TEGELIKULT ja sisuliselt tähendab, ja mida ta võiks ideaalis tähendada? Ideaalis võiks tegu olla mingis konkreetses valdkonnas väga kõrgelt haritud, suurte teadmiste ja/või väga suurte kogemustega inimesega, kel on tugev kriitikameel, mõtlemisvõime ja eks loomulikult ka esinemisoskus. Selline inimene võiks siis oma esinemisoskuse ja ideaalis ka nendesamade suurte teadmiste abil mõjutada teisi inimesi ehk oma "jälgijaid" tegema tarku otsuseid. Olgu see siis mingite teatud toodete tarbimise või mingite teatud toodete mitte tarbimise osas või mis iganes muul teemal. TEGELIKULT on influencer aga mingi suvalise äri poolt ära ostetud, mitte esinemisoskuse vaid esinemisjulgusega isik. Enamasti puudub tal igasugune kõrgem haridus, mõnel juhul pole seda veel jõutud omandada, mõnel juhul ei omandatagi. Teadmisi ei ole mitte millegi kohta ja kogemused on heal juhul 3 erineva, suvaliselt valitud toote "testimisega" ehk tegelikult lihtsalt oma puhtsubjektiivse tunnetusliku arvamuse avaldamisega internetis...koo suure hulga over the top emotsioonidega. Need emotsioonid müüvad, mõni äri ostab selle praktiliselt tasuta reklaami allika ära ja nii saabki suvalisest jõnglasest järsku "influencer". Palju õnne! Nüüd ongi meil olemas järjekordne 12-aastane "interneti asjatundja" ja trobikond lolle, kes usuvad selle tegelase iga sõna sest tal on palju jälgijaid. Vähemalt mina olen sellest asjast umbes nii aru saanud.

Muidugi ei saa otseselt öelda, et kõiges selles on jäägitult süüdi digiajastu või nutitelefonid, aga ega sellist reaalsust ilma selle digiajastu ja nutitelefonideta ei oleks ka...see on vist küll päris jäägitult selge Laiskus on ilmselt inimesel kaasasündinud omadus. Omal ajal koolis ei viitsinud mina näiteks lugeda kõikvõimalikku ilukirjandust sest see oli lihtsalt niivõrd igav, ja võttis nii palju aega. Pähetuubitavad faktid a'la kunstiajaloo ning selliste asjade kohta sai KÕIK ja täielikult maha spikerdatud sest pähe õppimine oleks võtnud kauem aega. Ega nende andmetega tõepoolest mitte midagi edasises elus teha poleks olnud, samas mõneti kahetsen oma otsust niipalju asju spikerdada kuna mälu treenitus on kehvavõitu ja seepärast ei taha hästi meelde jääda ka asjad, mida tahaks meelde jätta. Aga minumeelest see laiskus on tänasel päeval võtnud hoopis teised mõõtmed. Enam ei viitsita tegeleda mitte ainult nende asjadega, millega kohe üldse tegeleda ei taheta...nüüd nagu ei viitsita tegeleda enam üldse mitte millegagi, mis puudutab ükskõik millist mõttetööd

[eix666]

[Wiltz]

Jah, küsimus on vaid selles, millal inimene lõpuks nooruse hukas oleku tagajärjel ükskord end ise välja suretab ehk et kui hukka siis ikkagi annab minna

Või peaks täna hoopis ütlema, et tehnoloogia on hukas?

[libu]

Ma olen ilma ülikoolita ja matemaatika tunnita juba GNU/Linux häkker. Vaja mulle halastamatut matemaatika õpetajat?! Ja pärast seda on need õpilased-lõpetajad ikkagi non-free ja tilu-lilu windows10 peal.

[AlvinL]

Ma olen archi kasutaja

Muide, matemaatikas ei õpitagi unixit tundma

[libu]

[AlvinL]

Mul ei ole vaja geeniuseid, vaid neid, kes on nõus tööd tegema.
Koolimatemaatikas reeglina loogikast ei räägita. Õpetatakse aritmeetikat või sümbolitega manipuleerimist. Võta seda kui süntaksiõpetust - progemiseks väga vajalik oskus.
Selle üle võib vaidlema jääda, mis progemiskeel on see kõige kõigem. Kui mingil tasemel osata a la Javas (või mõnes muus strong-tüüpi keeles) progeda, siis teistesse keeltesse üleminek on ainult süntaksi küsimus. Algoritmilisest seisukohast jääb kõik samaks. Samas, see muutub juba erialaseks, seega selle koht on kõrgkoolis.

Gümnaasiumis ei saa minna väga spetsiifiliseks, seetõttu õppekava teemade ringis on pigem üldharivad ained. Ma olen nõus sellega, et palju on proosat, kuskilt võiks mingeid kärpeid teha. Ma ise pooldan sellist ainet, kus räägitakse elulistest probleemidest: alustades oma raha asjade majandamisest, sealjuures kasutada matemaatikast õpitut. Plaan on muidugi ilus, endale on need asjad selged, vaja oleks vaid ainena vormistada. See aga ei ole üldse lihtne.

Õppekava kvaliteeti ei saa pidada vastutavaks selle eest, et lapsed põevad kroonilist mõttelaiskust. Tehnoloogia koha pealt on maitse küsimus - ma pigem ütleks, et ei - nutitelefonid jms tehnoloogilised saavutused ei ole siin kurja juur, aga neile on kindlasti väga mugav näpuga näidata. Ma olen ise samuti nutitelefoni omanik, ometi ei ole mul vajadust põrnitseda seda iga viie minuti tagant.

Probleem on suhtumises. Lapsel tuleb oma nutitelefon välja teenida, harjutamaks seda mõtlemist, et enne töö, siis meelelahutus. Tean, et mõnes peres on ka selline reegel, et nutitelefonis veedetud aeg peab võrduma selle ajaga, mis on kulunud raamatute lugemisele. Täitsa toimib

[Draqula]

A-lvin,

Raamatut lugedes teenida välja aega nutitelefonis...
Tore kui töötab, kuid see võib samas saata lapsele signaali, et raamatute lugemine on midagi ebameeldivat, mis tuleb ära teha, et saada head/paremat (nutitelefoni kasutust).

Mul õnneks 8a loeb vabatahtlikult, omast huvist.

[Killer85]

[Wiltz]

Raamatute lugemine on suurema osa lasta/noorte jaoks nii ehk naa midagi ebameeldivat by default. Sa võid valida variandi, et nö. ei sunni neid mingil moel raamatut kätte võtma...võibolla mõnel juhul see tähendab tõesti, et siis nad teevad seda hoopis vabatahtlikult. Ma usun, et enamasti see tähendab, et ühtegi raamatut lihtsalt kätte ei võetagi ning selline vabatahtlik ajaviide saadetakse samasse auku nagu näiteks sõpradega mõne füüsikalise eksperimendi korraldamine.

Vanemana pead nii ehk naa mingeid asju ja mingil määral sundima või panema lapse midagi nö. välja teenima. Jääda lihtsalt lootma, et laps on ise piisavalt tark tegemaks alati õigeid otsuseid on kahjuks pehmelt öeldes naiivne.

[Vondur]

Minu kogemuste põhjal on paljudel noortel probleemiks ise endale mingi asi selgeks teha, eriti veel siis, kui netist midagi ei leia. Need oskused mida ma ise omal käel, katse/eksituse meetodil selgeks olen saanud, peab noortele nüüd algusest lõpuni selgeks tegema ja ette näitama. Ei piisa põhitõdede selgitamisest, sest siis ei jõua asi kuhugi, sa pead lihtsalt kõik töövõtted, spetsiifilised programmid, materjalid ette näitama ja läbi nämmutama. Kui sa seda ei tee, jääb asi katki, sest lausa füüsiliselt on tunda, et ei viitsita või ei osata enam iseseisvalt ennast arendada või ennast aidata. Juhul kui jäädakse kuhugi toppama ja kohe "juhendit" võtta pole, satutakse paanikasse ja loobutakse, kuni tuleb keegi "onu" või "tädi" ja hädas olija kättpidi probleemist läbi talutab. Paarikümne aasta pärast on need onud ja tädid aga parematel jahimaadel ja mis saab siis?

[libu]

[Draqula]