[degrass]

[AlvinL]

Tegelikult me ei tea, kuidas me mõtleme. Meil on ainult intuitsioon, mida mingisugusele närvivõrgule mitte kuidagi ei õpeta. Muuhulgas tegeleb küsimusele "Kuidas me mõtleme?" vastamisega neuroteadus, kusjuures väga palju on teadmata, seega see esimene väide on liiga tugev.

Olgu ta AI või misiganes loom, suur informatsiooni kogus ei ole probleem. Muuhulgas tuleb AIle selgeks teha algoritmiselt, kuidas "õppida" [kusjuures neuroteaduses pole seegi küsimus ammendatud]. Saadud andmete töötlemine on juba triviaalne ülesanne.

Semantika täpsuseni on palju probleeme. AI loomiseks on tarvis kõigepealt kirjeldada, mis on "intelligentsus" misiganes järku keeles, mida AI kandidaat valdama hakkab. Seejuures on selle AI piirangud paigas selle sama intelligentsuse definitsiooniga.

[NATAS999]

A-lvin, mis asi on antud kontekstis intuitsioon ja miks seda mitte kuidagi ei õpeta?

[Wiltz]

sest seda ei saa välja arvutada matemaatilise tehtega

[jägaja]

[AlvinL]

Masinõpe põhineb statistikal. Statistika on omakorda matemaatika haru ja seega põhineb (esimest või kõrgemat järku) loogikal. Masin suudab tuvastada ainult seda, mis on väljendatav.
Seda ei otsusta ükski inimene, mida on võimalik väljendada, vaid see on nö "hardcoded" piirang ükskõik, millisel keelel.

Lihtne mõtteharjutus: mida tähendab, kui ütled kellelegi "mulle tundub, et su jutt on jama". Arvutiseeritud süsteemil ei ole sellist vahesammu, et "miski tundub", vaid järeldused tehakse ette antud reeglistiku põhjal.

[NATAS999]

Wiltz, ikka saab, meil pole hetkel lihtsalt selleks piisavalt teadmisi.

jägaja, vot-vot, oma lolluse tõttu. midagi on vaja masina töötamise ajal masinas surkida, midagi sättida, kaitsekaaned, lülitid, andurid deaktiveeritakse ja siis on masin süüdi, et õnnetus juhtus.

[jägaja]

No just,masin järgib etteantud reegleid. Tema ei tea midagi sellist, et midagi on tema turvaalasse tunginud ja ohualas viibib.
Nagu pole vajadust robotit ka palju targemaks teha mingite kaamerajälgimissüsteemide ja pildianalüüsidega lihtsalt põhjusel, et inimene on lammas ja neid enda poolt etteantud reegleid painutama läheb.

[NATAS999]

A-lvin, "mulle tundub" on olemasolevate andmete põhjal millegi paikapidamisele tõenäosuse andmine, ehk siis see, kuidas sulle fb ja google reklaame ette söödavad.

jägaja, sama kehtib ju ka inimeste puhul. lõikad tal analüüsivõime ja ohutunde ära ja ta virutab kellelegi noa neeru või sõidab kasti.

[AlvinL]

Vabandan viletsa terminoloogia kasutamise eest ..

[NATAS999]

A-lvin, 0 või 1 on juba vastu võetud otsus, mitte tõenäosus. arvuti ei ole kuivalt 0 või 1. vastasel juhul oleksid kõikide digitaalsete seadmete ekraanid monokroomsed, piksli eredus kas 0% või 100% .

lävendit mõjutavad kõik olemasolevad andmed, nende kaal ja seotus esitatud küsimuse või väite suhtes, mitte ainult esitatud väite või küsimusega seonduv. antud kontekstis andmete all silmas kõiki elu jooksul kogutud teadmisi, kogemusi, läbielamisi, ehk kogu /parema väljendi puudumisel/ character developmenti. nullidesse ja ühtedesse üleviiduna ongi see sisuliselt neural network ja deep learning. põhimõtteliselt on praegu legoklotsid olemas, tervikut minu teada pole veel kokku pandud.

mida me vist veel ei tea, on see, kuidas kvantarvuteid selles vallas kasutada... või üldse. pole piisavalt researchi teind.

[AlvinL]

Natuke norida, siis arvuti ongi ainult 0 või 1 aga see selleks..

Vähemalt üks legoklots on vajaka: neuroteaduse käsitlus intuitsioonist. Kuna, kui optimistlikult väljenduda, üks suurem vahesamm on intelligentsi jäljendamine (feikimine?), siis masinõpe on tihedalt seotud neuroteadusega, sest parim näide intelligentsist meile oleme me ise. Siiski on võimalik, et me ei ole ammendav näide intelligentsist.

Samuti on see pime optimism uskuda, et masin oskab legosid kokku panna mingil uuel hämmastaval viisil. Meie ütleme siiski ette, millised liigutused on lubatud. Sellest piirangust on, vähemalt seni, raske vabaneda. Masinõpe on ikkagi optimiseerimise mehhanism.

[H_K]

Kas intuitsiooni tegelikkuses üldse eksisteerib või on see inimese aju väljamõeldud kohatäide - kui me ei tea otsuse tegemiseks infot, üritab meie aju olematu informatsiooni pinnalt, mälestuste-kogemuse pinnalt ennustada ning nimetame seda intuitsiooniks. Samamoodi võib ka arvutile anda ülesande, kus meil otsuse tegemiseks abistav info puudub, kasuta seda infot, mis on varasemalt sarnase otsuse tegemiseks kasutatud.

See intuitsioon on natuke selgeltnägijate saate teema, kus võib õhku, tsakraid, energiaid, pendleid võngutada ning ennustada tulemust, reaaleluga sellel puutumus pole, kadunud inimesi sedasi ei leita, ükski teaduslik eksperiment selgeltnägemist tuvastada ei suuda.

Selles vaates tahtes panna masina inimese intuitsiooni jäljendama, tuleks iga intuitsiooni otsuse puhul kasutada erinevaid talletatud andmeid või nende puudumisel random funktsiooni, sest tõenäoliselt inimeste intuitsioon ei ole kõigil sama, sest kogemused-fantaasiad on erinevad.
Võiks selgeltnägijate saatesse pikkida näitleja kelle eest teeb intuitsiooni otsuseid arvuti - kas me vaatlejana suudaksime eristada päris- vs tehisintellekti.
Kui eristada ei suuda, on need ju võrdväärsed.

[napoleon]

Mõelge natuke kastist välja. Jah, tänapäeva masinas on bitid. Aga neid võib olla ikka palju rohkem kui ainult 1 ja 0. Inimese aju tegeleb tegelikult tõenäosustega, 1-0 loogika on masinatele juba ammu selgeks õpetatud ja see pole teema.
AI ei pruugi töötada binaarse protsessoriga, võib olla ka hoopis muu tehnoloogia. Ei välistaks ka mingeid bioonilisi hübriide.
Kordan, teema põhineb hetkel oletustel ja hüpoteesidel ehk absoluutset tõde siin pole.

[NATAS999]

A-lvin, 0 ja 1 pidasin silmas konteksti. nibble, byte, word, dword, qword on pisut rohkem väärtusi, kui 0 ja 1. lävi võib olla vabalt näiteks 128 või 0,5 või kui iganes pikk bittide jada kaalukausiks võtta ja mis numbritüübiga seda väljendada.

tegelikult meil point on sama. me ei tea, kuidas aju töötab, meil puudub võimekus aju (super)arvutis simuleerida ja sellest johtuvalt pole meil olnud võimalust sellele ajule päris maailmas päris keskonnas toimetada ja asju õpetada.

intuitsiooni ennast pole võimalik eraldiseisva n.ö. üksusena käsitleda. see on teadmiste ja kogemuste pagasi põhjal n.ö. tegutsemine. ehk siis what goes around, comes around. isoleeri mis tahes aju sünnist saati kõikidest välistest mõjuritest ja saad aju, millel puudub intuitsioon.

H_K jõudis kiiremini postitada, kui ma mõtteid korrastada ja kirjutada.

selgeltnägijate saade on sama tark kui komöödia sari kellapid. selle pealt nüüd küll mingit teadust ei tee.

randomiga võib intuitsiooni vabalt näidelda. ja tegelikult seda ka tehakse. filmid/sarjad/raamatud. seal tegelased toimetavad nüüd täpselt mille põhjal? minu petavad küll ära täitsa. täitsa võivad sellised tegelased päriselt ka olemas olla, kes selliselt tegutsevad.

[degrass]

[Bilderberg]

[mikk36]

Bilderberg, lambi põlema? Sa mõtled, et kust tuleb osake, mis traadi üles soojendab hõõgumiseni? Ei tule kusagilt ju, on olemas, ei kulu ja ei teki juurde. Vajab lihtsalt tööd, et liikuma saada.

[Bilderberg]

[NATAS999]

[H_K]

[jägaja]

[rex]

[NATAS999]

rex, ei analüüsinud suurt tuhkagi, tegelesin kirjutamise ajal teleka vaatamise ja õllekannu tõstmisega. iq on mul samuti üsna ühekohaline, aga piisavalt suur, et aru saada, et tegelikult ei tea mitte millestkist suurt midagi.

H_K, ratas on efektiivsem ainult kõval, tasasel ja suure haardeteguriga pinnal. paksus lumes või juurikaid, kive, kraave täis metsas, kus inimene või põder ilma probleemita kulgeb, jääb ratastega aparaat kõhu peale kinni. boston dynamics näiteks ehitab maastikuroboteid, mis sarnanevad vägagi loomadele. lisaks minu teada ehitatakse ka miniatuurseid droone, mis lendamiseks kasutavad putuka tiibadele sarnast disaini. ehk siis mehhaanika siiski kasutab looduse matkimist. ajust totaalselt erinevaid kalkulaatoreid on ehitatud juba küll, on aeg hakata üritama ka selles vallas loodust matkima.

[rex]