[CnZ]

See konstellatsiooniteraapia tundub põnev

[netcat]

Asi ei ole ju ainult ses, et ta kühveldab lollidelt nende papi välja, vaid et sellise "terapeudi" juurde lähevad päriselt abi vajavad inimesed abi saama ja ta teeb nad veel rohkem katki.

[CnZ]

Noh kui sa ta kodukat vaatad, siis kõik Eesti staarid kiidavad teda. Küll Brigitte hunt, Teele Viira, Timmer ja kõik see muu ajuhiiglastest meediastaaride hulk:) Ju siis nende peal tema meetodid toimivad. Kes teab, äkki ta selle konstellatsiooniteraapia sildi all hoopis masseerib naisi igalt poolt

[netcat]

Tirtstitimmer on ise ju samasugune laia profiiliga kaardimoor-selgeltnägija või mis ta täpselt oligi. Ise ei suutnud isegi peldikuavariid oma kodus ette näha

[Dogbert]

[NATAS999]

[Dogbert]

[bugbrake]

Hakkab tulema juba
https://www.err.ee/1608817027/ft-usa-teadlased-tegid-eduka-termotuumasunteesi-eksperimendi

[Mnator]

[SKG]

Enne vee peale tõmbamist poti kaas kinni

Commercial toilets emit energetic and rapidly spreading aerosol plumes
https://www.nature.com/articles/s41598-022-24686-5

Our results demonstrate the surprisingly energetic and rapid growth of aerosol plumes from a commercial toilet and highlight the chaotic nature of the fluid kinematics that transport the particles. The rapid spread of the plume is facilitated by a strong unsteady jet that angles upwards and backwards towards the rear wall

[somnambuul]

Elementaarne ju. Või mis?

[NATAS999]

suht savi, kerge mikrodoos ainult tugevdab immuunsüsteemi. vanasti tatikatel sattus igast rõvedust suhu, nüüd natuke kakat peldikupotist õhku satub, on kohe uih-aih. samas ega pealkirjast kaugemale ei lugend, et mis selle artikli sisu oli.

[Dogbert]

[netcat]

[SKG]

[Dogbert]

Jah, tavalisel vetsul jämedamad pritsmed võivad välja lennata ja nendega ei ole ise meeldiv pihta saada
Aga aerosooli sellisel kujul nagu survepesul kindlasti ei teki.

[Janis]

[SKG]

The year in chemistry: 2022’s biggest chemistry stories

Spoiler

https://www.compoundchem.com/2022/12/29/tyic2022/

[Mnator]

https://novaator.err.ee/1608840109/suuri-labimurdeid-jaab-teaduses-uha-harvemaks

"Pigem kalduvad autorid uskuma seletust, et tänapäeva teadmiste hiigelsuurte mahtude juures tuleb teadlastel kulutada oma valdkonnas toimuvaga kursis olemiseks nii palju aega, et uut avastada enam väga ei jõuagi."

[Scott]

Teadlane tahaks oma teemaga süvitsi tegeleda, uurida, katsetada, aga selle asemel peab grante välja ajama, piinlikult reegleid täites teadusartikleid kirjutama jms, et üldse akadeemilises mõistes teadlasena tunnistatud-tunnustatud olla.

Ülikoolides on ka palju selliseid ballastaineid, mille võiks ära kuulata ja teadmiseks võtta, aga mitte nendes süvitsi minevaid mitukümmend tundi vajavaid uurimistöid teha, mida võib-olla hinnet pannes ei loetagi ja mille sisu edaspidi kunagi vajalik pole.

[Draqula]

[Mnator]

Scott, ma ei tea mida sa täpsemalt nende ballastainete ja nendega seotud uurimistöödena silmas pead aga omal ajal kõrgkoolis õppides rõhutati üsna tihti, et emb-kumb --- kas ballastainetena tunduvad ained on siiski vajalikud avarama silmaringi ja õige mõtlemisstiili omandamiseks või on valitud õppimiseks täiesti vale kool ja eriala ning peaks midagi sobivamat valima

Draqula, ei tea mina mis on õigem
ühest küljest on teinekord kitsam spetsialiseeritus õigem aga liigagi palju on valdkondi kus kitsas spetsialist ei tee üldse midagi ära, vaja on kahe, kolme ja isegi enama teadusharu piiridel uurimusi teostada

[Scott]

Kas ma ütlesin, et neid vaja pole? Mõte oli selles, et erialasse mitte kuidagi puutuva kohustusliku aine iseseisva töö maht pluss uurimustöö maht ulatus koos loengutega üle 40 tunni, õppejõud oli range ja samas laisk. Ja tõesti nii mittevajalik, et ei tule enam meeldegi, aga oli paralleeli tuues a la Leninliku kommunismi kujunemine. On see silmaringi avardav? Erialaste ainete mahtu võinuks selle arvel kasvatada. Kusjuures mitmed eriala õppejõud küsisid loengutes küsimusi, eksam oli kerge ja uurimus oli vaid praktikumis tehtu põhjal. Neile oli tähtis sisu omandamine, mitte kalligraafiliselt koostatud uurimustöö, mida paksuse järgi hinnati.

[Mnator]

[Prillpapa]

Keda või mida me üldse teadlaseks teaduseks nimetame.
Kas teadlane on see kes saab palka teaduse tegemise eest, või teadlane peab omama vastavat ettevalmistust (haridust, kraade), toimetaama teadusele kehtestatud reeglite järgi, taotlema grante, oma teadustöö tulemusi publitseerima väljaannetes, mis indekseeritakse teatustööde andmebaasis.

Või teadlane-teadustöö on juba see, kui kasutatakse oma uurimises teaduslikke meetodeid.
Näiteks koolipoiss võib teha ilmastiku-looduse vaatlusi, süstematiseeritud andmestikku analüüsides leida seoseid ja luua uut teadmist mida enne ei eksisteerinud - on nagu teadlane, kuigi palka ei saa, akadeemilisi kraad epole, grante pole, publikatsioone nime teadusregistrites ei ole.
Või mõne tööstuse nö arendustiim, kes võib viljeleda tipptasemel inseneritööd, hästi sisustatud laboris, kasutades samu metoodikaid mida akadeemilises teaduses ning luua uut teadmist, samas kui puududa võib nii akadeemiline kraad, granti taotlused ja töö tulemus on ettevõtte intellektuaalne omand teaduspublikatsioonidesse ei jõua, rohkem juristide ja patentide pärusmaa.
Samuti militaarsuunalist teadustööd ei tarvitseta tormata teadusandmebaasidesse talletama ja võib jääda pikkadeks kümnenditeks või isegi igavesti salastatuks ehk teadlased saavad ehk tööd ja makstud aga kuulsust ja tunnustust mitte.

Lisaks teaduses olla ka negatiivne uurimistulemus uus teadmine, ehk teadlane isegi ei pea isegi midagi uut inimkonnale andma, et olla teadlane. Võib rahulikult uurida, miks võileib kukub tihti just ühtepidi põrandale või muid rohkem meelelahutuslikke suundi ning kasutades teaduslikke metoodikaid ja omades akadeemilist ettevalmistust saavad end esitleda samuti teadlasena.

Või mineviku nimed nt Leonardo da Vinci jt, kes tänapäeva kriteeriumite järgi vist rangeid teadlase kriteeriume ei täida ent kellede töö ja elu oli pigem sisuliselt teadusesuunaline tegevus.