[Ragnar7474]

[guest1902]

[Franzuu]

ei viitsi jah exeliga 1 + 1 tehteid teha ja ei oska ka.

[sakinaga]

Eino see jutt, et arvutiga ei saa samakiiresti kribada, on küll 100% BS. Suvaline mats kirjutab peale väikest õppeperioodi arvutiga kiiremini.

[Smith]

Tegelt ma ei saa aru milles siin on probleem... kas keegi arvas et järgmine põlvkond saab kõik olema hullud häkkerid, ja nüüd suureks üllatuseks polegi nii? Või et kompuutrid teevad lollidest mingi ime läbi targad?

[Karel.]

Ise õpin Tartu KHK-s IT erialal. Meil ei lubata peaaegu üheski tunnis läpakat kasutada, et tunni tööd teha. Lisaks on märgata, et klassi IT alased teadmised on väga madalad, enamusele seostub IT eriala ainult arvutimängude ja internetiga.

[Noname]

rumal jutt, õpetajate arvutioskus on nigel. arvutioskus ei piirdu wordi ja exeliga kallid õpetajad

[kännuämmelg]

[jnt]

arvuti oskus oleks minu silmis arvuti kokku panek selles m6ttes, et inimene suudab monitori, klaveri jmt asjad kasti kylge, suudab driverid 2ra installida ja neid hiljem l6puks kasutada. See oleks nagu p6hiline, mis v6iks kohe p2ris k6igil selge olla...

[kännuämmelg]

enamikul inimestel tuleb ainult kord arvuti eluea jooksul tarvidus juhtmeid sortida ning draivereid installida mitte kunagi.. samamoodi ei pea nad oskama pesumasinat, külmakppi paigaldada ning ega ka autole hooldusremonti teha.. selle kõige jaoks (et inimene saaks täielikult pühenduda oma põhieesmärkidele) on normaalses ühiskonnas siiski vastav ettevõtlusvorm

[Sold OUT]

meil oli lennus üks selline tüüp, kes konspekteeris vihikusse, siis hiljem trükkis arvutisse ümber ning saatis teistele laiali, et kõik saaks õppida... päris muretud 3 aastat gümnaasiumis

[Ragnar7474]

[XYZ]

Word, Excel , ehk ka Access ja Powerpoint või nende analoogid OpenOffices on asjad mida võiks osata kasutada. Aga sellest jääb üsna väheks. Opsüsteemiga ümberkäimisest peaks tegelikult alustama isegi - et näiteks sõna "fail" peale ära ei ehmataks jne.
Lisaks kuluvad marjaks ära baasteadmised arvuti ehitusest, tööst, et saada natukenegi aru veateadetest ja osata midagi ette võtta nende puhul.....
Edasi võrgundus ja interneti kasutus..........seegi jääb paljudel isegi elementaartasemel vajaka......midagi nagu siit-sealt osatakse aga süsteemist ei saa enamuse puhul juttugi olla, kõik on meil tavaliselt lünklik....ja ma ei räägi sugugi seejuures mingist spetsialisti tasemest, vaid ikka sellestsamast, mida siiski igaüks võiks teada ja osata. Miskipärast tundub mujal maailmas tase tihtipeale parem olema kui meil.......

[friik1]

kännuämmelg,Adminina näen mina arvutit kasutada oskavat inimest kui:
0. On saanud erinevate rakenduste alal baaskoolitust (Vaata maailma kursused, Windowsi/Office baaskursus). Pole väga tähtis, kui inimene keskmisest helgema peaga on.
1. Oskab lugeda eestikeelset (oskuse korral võõrkeelset) teksti ekraanil ja seda mõista (Sisse logimiseks vajuta Ctrl+Alt+Del; Sisestasite parooli 5 korda valesti, teie konto on 5 minutit lukustatud; jne). Enamasti pistab inimene kisama, et mul hüppas mingi kast ette, kindlasti on jube keeruline tekst ees, lugeda ei viitsinud.
2. Tunneb nuppu F1 abiteksi jaoks, oskab otsida etteantud materjalidest eneseabi (wikid, ühiskasutuses manuaalid konkreetse funktsioonide jaoks).
3. Viib läbi etteantud veaotsingu protseduurid enne helpdeski/otse adminile helistamist (Võrku pole? Vaatan teises arvutis manuaali ning punkt 1 ütleb, et kontrolli, kas pildil näidatud kaabel on ühendatud).
4. Oskab enam-vähem konstruktiivselt kirjeldada viga-probleemi-küsimust (avasin Wordis dokumendi, muutsin paar rida, salvestamisel teade "error 0x8321334" arvuti number on ABC1234, kasutajanimi jaantatikas. ). Vt. punkt 3.
5. 5 nupuvajutuselise abistamise juures ei hakka peaaegu nutma, et kui keeruline - kas ma pean nüüd ise tegema? Vt. punkt 0 ja 1.
6. Internetis lihtsamad otsingud võtmesõnadega (õunamoos retsept, anti-virus free jms.) AND, OR jms asju nõuda oleks liiga palju.

Wordi-Exceli põhjalikku tundmist ilma erikoolituseta ei suuda ma kuidagi pidada arvutioskuse pidepunktiks. Oskad klaviatuuril ühe näpuga trükkida, kopeeri-kleebi teha, fonti ja teksti paksust muuta. Aega võtab, aga töö saab tehtud - täiesti piisav baasoskusteks. Edasiminek pigem kodaniku enda huvi asju kiiremini-pikas perspektiivis lihtsamini ajada.

E-posti koha pealt soovitan väljaspool hallatavat keskkonda kasutada webmaili, kuna enamikule käib IMAP/SMTP seadistamine üle jõu. Isegi lühendid ei ütle enamikule midagi, 5-10 lahtri-linnukese täitmisest isegi ei räägi.

Süsteemi kokkupanek pildi järgi oleks nii-ja-naa, 40+ inimeste arust on arvutid kurjad elukad, kes tahavad nende elu raskeks teha.
Draiverid kipuvad selline kõrgem pilotaaž veidi olema, seda tavakasutajalt küll ei nõuaks.

Ma arvan, et see need punktid väga palju nõutud pole.

[kännuämmelg]

kuigi ka ise pean maadlema kasutjatoega, jääks ikkagi selle juurde,et arvutioskust ei tohiks mõõta hooldustehniku spetsiifikasse kuuluvate väärtustega.. kui ehitajal haamriars puruneb, ei hakka ta seda remontima, vaid võtab teise või ootab ära, kuni probleem lahendatakse.

Kunagi mäletan mikrosofti (ning paljude aparaatide suurtootjate) siirast soovi võtta kasutusele ühtne menüüsüsteem ning asjade tähistamiseks ühtsed lühendid. Mikrosoftil kehtis see vista/office 2007 tulekuni.. aparaatide tootjad pole isegi oma brandi sees seda jälgida viitsinud.
Vot kui selline asi oleks jõustunud, oleks saanud lihtsalt hinnata arvutioskust- kui inimene saab aru, mida menüüpuust enamik lühendeid annavad, siis oskab arvutit kasutada...

[harakas]

[mikk36]

friik1, väga hea nimekiri

harakas, aga enamasti ongi just see üldine arusaamine probleemiks.
Annad mingi analoogi samast asjast ette ja koheselt kobavad nad justkui pimeduses ja paanika lahti.
Täiesti nullist alustavad jah ehk omandavad kiirelt oskuse, kuid neil, kes on pikalt töötanud juba arvuti taga aga tegelikult mingeid oskuseid ei oma, nendega on hullem peavalu kui midagi muudad.
Mõnes mõttes näiteks võin isegi oma vanaema (68a vanust) oskuslikumaks lugeda oma emast (44a vanust).
Näitad asja korra ette/juhendad telefoni teel ja edaspidi sellega probleeme ei ole.
Vanaemal on kunagi (30-40a tagasi) olnud kokkupuutumis arvutiga (tegeles programmeerimiskeele MALGOL (ALGOL'i alamliik) väljatöötamisega), kuid tolleajast arvutikasutamist ei saa mitte kuidagi võrrelda praegusega.

[harakas]

[d3t]

friik1, see nimekiri on ju elementaarne, kui selle nimekirja täitmisel failitakse, peab inimese IQ olema vist 70? Või palju see pidi olema et inimene veel rääkida suudaks?

[friik1]

d3t, aga n2e imet, ikka ja j2lle on inimesi, kes selle nimekirja t2itmisega toime ei tule. Ja sugugi mitte v2he.

[Look Right]

TTÜ's on küll peaaegu igas ruumis wifi olemas. Aasta algul (esimene kursus) sai ka läpakaga loengute ajal pigem neitis istutud kui loengut konspekteeritud (või sisi CS pealtud). Nüüd olen läpaka koju jätnud ning paberi ja pliiatsiga kribanud ( nii jääb aine paremini meelde lihtsalt).

Aag olen ise ka täheldanud, et lihtsamategi probleemide korral on enamik tuttavaid omadega upkal ning ei oska midagi teha. Rääkimata siis teksti vormindamisest või muudest asjadest. Enamike jaoks on arvuti tõesti vaid reit ja msn.

[teretalv]

kõigepealt tuleks riigiisadel panna kooliprogrammi arvutiõpetus ikka

[mikk36]

Kõigepealt tuleks arvutiõpetuse õppekava ümber teha nii, et inimesed oskaksid arvutit ka kasutada, mitte vaid Wordi ja Excelit.

[d3t]

Arvutiõpetus algab sellest, et teadjamehed vabastatakse õppetööst ja kutsutakse teisel poolaastal alles tundi tagasi kui on lõpetatud komponentide tutvustamine. Seejärel jägneb pikk TEOREETILINE osa (mis tundub kui eesti keele tund, kus küsitakse kuidas on tarkbar eestikeeles jne) ning alles sellele järgneb World dokumentidega väga algeliselt ümber käimist (makro oli ka õpetaja jaoks raketiteadus), paindis joonistamine (õpetaja käsul). Alles aasta lõpus olevas tasemetöös läheb õpitud reaalselt vaja (ja see jääbki ainsaks korraks elus kus sa pead teadma seda mis faililaiend mis programmi tähendab (Ja Windows on ainukene õpikeskond!)). Lühikokkuvõtte lõbusatest tundidest gag'is meenutades 7. klassi, kahju et see lõbu vaid aasta kestis seal.

[XYZ]