[Tanel]

Eestis tegutsev rõivakaupluste kett on üks kolmest värskest ohvrist, kes on langenud näiliselt lihtsa, tegelikult aga vägagi osava küberpettuse skeemi ohvriks ja maksnud tundmatutele kurjategijatele suuri summasid.

Ettevõttel on Hiinas koostööparter, kellega oli pikemat aega e-kirja teel suheldud. Räägiti uue tooteseeria sisseostmisest ja Eesti turule toomisest. Küberkurjategijad olid aga saanud ligipääsu Hiina partneri meiliserverile ning asusid tehinguarutelu esialgu kõrvalt jälgima.

Edasi saab lugeda: https://tehnika.postimees.ee/6446437/eesti-ettevote-langes-erakordse-kuberpettuse-ohvriks-ja-maksis-hakkeritele-kopsaka-summa

[libu]

Ja ikka e-posti kirjad krüptimata? On firmadel areng ikka..

[Tanel]

libu, kui ma artiklist õigesti aru sain, siis probleem polnud krüptimata jätmises, vaid et häkkerid said Hiina partneri meiliserveri oma valdusse.

[libu]

[Tanel]

No keskmine hiinlane vaevalt seda kasutab.

[libu]

[napoleon]

Krüptimine aitab ka siis, kui on eelnevalt mingi turvalise kanali kaudu võtmeid vahetatud, kui mailiserver on üle võetud ja maili teel võtmeid vahetada, saab pahalane need ka kätte ja olgugi et ta kirju lugeda ei saa, saab siiski saata krüptitud kirju.
Pigem peaks rahade liigutamise osas ikka mingi muu kanali kaudu kinnitust küsima kui vähimgi kahtlus tekib. Ma millegipärast arvan, et päris suur hulk firmasid langeks sarnase pettuse ohvriks kuna juhul kui mailiserver on üle võetud, paistab ju kõik formaalselt korrektne.

[libu]

[LKits]

Krüptimine ja allkirjastamine ei ole samad tegevused.
Kui räägite kürptimisest, siis ei teata sisu.
Kui räägite allkirjastamisest, siis kinnitatakse identiteet.

Krüptimiseks kasutatakse teise osapoole avalikku võtit.
Allkirjastamiseks kasutatakse enda privaatset võtit.

Ning jah, krüptimist on tõesti võimalik "võltsida" seeläbi, et saadad krüptitud kirja otse serverist, kui tead osapoole avalikku võtit.
Aga allkirja - no kui võti on serveris, siis oled juba ise loll.

[libu]

Allkiri on ka krüpteerimine, kuid meie mõistes siiski õigsuse allkiri saatjast.
Võib ka mitte krüpteerida kirja, kuid allkiri võiks ikka olla.

Samas, mida pahalane sulle saadab kui ta ei tea üldse kirja sisu ja mis ta krüpteerimisel sinna sisse lisab? Parem ikka kõik kirjad, lisaks allkirjale, ka üle krüpteerida.

[LKits]

Mis mõttes ei tea, mida sisse lisab?

Teeb kirja valmis, krüptib - teab ju, mis seal sees on.


Aga jah, tehniliselt on ka allkirjastamine krüpteerimine, lihtsalt teise võtmega.

[libu]

[LKits]

[libu]

Lihtsalt kui kasutajate omavaheline suhtlus toimub openPGP baasil. Pole vaja luuletada mingit muud asja siia juurde!!!

Ei maksagi kui ei ole allkirja juures! Ma ei hakka võõra isiku õige allkirja peale ka maksma. Eelnevalt peab ka isikuga suhtlema!! Kui ei ole eestiga seotud id-kaardi ristkasutust, siis
peaks eelnevalt ka isikuga silmast silma kohtuma. Fingerprinti küsima.

[LKits]

[libu]

Kusjuures linuxi distributsioonide üritustel on üksteiste openPGP fingerprinte küsitud!

Samas on programmeerijahuvilisel võimalus teha rakendus, mis smart-id või id-kaardi tarkvara abil suudab openPG public allkirja ära siduda!

[Tanel]

https://www.aripaev.ee/uudised/2018/12/07/ettevotted-pettuselaine-all