Mis vahet seal on, mis platvormi pealt sa EL-ist USA lehte külastad.
Kui sa just VPN-i ei kasuta, saad samasuguse veateate ja keeldutakse sisu serveerimast.
See linuxi promo läheb juba veidi võssa. _________________ HV valuutakalkulaator
Mis vahet seal on, mis platvormi pealt sa EL-ist USA lehte külastad.
Kui sa just VPN-i ei kasuta, saad samasuguse veateate ja keeldutakse sisu serveerimast.
See linuxi promo läheb juba veidi võssa.
Ma saan toriga ilusasti usa lehtedele. Pealegi on mul kanada exit.
windows10 ei ole lihtsalt kasutaja eelistus (vahe on suur). _________________
Kes end linuxis koduselt tunneb, see ilmselt teab isegi neid asju.
Päeva see aga ei päästa, sest enamus seda ei kasuta ega hakka kasutama. _________________ HV valuutakalkulaator
Kolmeks lõhenev Internet hakkabki reaalsuseks saama.
Ja seda puhtalt seetõttu, et Euroopa riikide valitsused ja Euroopa Parlament lasevad igasugustel autorikaitseorganisatsioonidel pähe istuda.
See kolmeks lläheb hoopis suurriiklike ambitsioonide tõttu. Hiina ja Venemaa tahavad internetti kontrollida ja mitte võimaldada Läänel seda kontrollida. Seepärast on seadusandlikul tasandil ettevalmistused tehtud - kui peaks muu maailmaga eriarvamus tekkima siis sarnaselt tuumanupule vajutab Putja üht teist punast nuppu ja voila - Venemaa haldusalal on internet Vovakese kontrolli all. Sama mõte on hiinlastel, pigem on erinevus suunas - kui Venemaa tahab, et Lääne poolt ei pääseks Venemaa internetti ja riigisisene oleks 100% pealtkuulatav Lääne suunas siis Hiina tahab, et oma kodanikud ei pääseks pehkinud kapitalistide võrgu hüvesid nautima väljapoolt hiinat (takistab just väljapääsu) ja oleksid 100% kontrollitavad.
Tegelt hiina võrk on kuidagi juba praegu veidi eraldi, venemaa omas aga on kraane ja ligipääsu kitsendatud küll.
GDPR nüüd küll halb ei ole.
Mulle väga meeldib, et minu andmete töötlemine on veel rohkem piiratud. Ei olegi vaja tarbida mõttetute lehekülgede sisu, mis minu andmete töötlemist ei austa.
GDPR on üks logisev samm õiges suunas. Tegelikult peaks reguleerima kogu digivaldkonna selliselt, et kasutajatele sisu-teenuse pakkumisel saadakse vaid reaalse teenuse tööks vajalik kogus andmeid-õiguseid ja sealt edasi on kasutajate vaba valik ning defaultis on kõik optional OFF seades ja võimalik ON keerata ning igast tülitavad popupid kaotatud. Andmete ja muude õiguste loovutamine peaks olema vabatahtlik ja seda mitte teenuse kasutama hakkamise hetkega vaid muudmoodi. _________________
Ärge siis unustage, et Unzip tahab hea töö eest tagasi valitud saada. Meeldetuletus neile, kes lähevad pimedalt häälekamale vanale RE osale häält andma.
Ärge siis unustage, et Unzip tahab hea töö eest tagasi valitud saada. Meeldetuletus neile, kes lähevad pimedalt häälekamale vanale RE osale häält andma.
Ma ei kasuta isegi seda OS-i mis tema kasutab.. Enamus UNZIPi tarkvara peal ongi. _________________
Sattusin nüüd lugema ja Toom tundus eksivat. "Kas ma võin endale printida Che Guevara pildiga särgi? Toom: Jah, võid. Pilt on vanem kui 50 aastat." Võtan ette Autoriõiguse seaduse § 38. Autoriõiguse kehtivuse tähtaeg (1) Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma, olenemata kuupäevast, millal teos on õiguspäraselt avalikustatud,...
Tuleb küsida, kas foto autori surmast on möödas 70 aastat, mitte väita, et foto tegemisest on möödas 50 aastat. Kuigi ise vastan ka, et tohib fotoga särgi teha isiklikuks tarbeks(§ 18. /.../on lubatud õiguspäraselt avaldatud teost füüsilisel isikul reprodutseerida/.../tingimusel, et selline tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.) Probleem oleks edasimüümise korral.
Eelmisel nädalal oli Vikerraadios saade "Reporteritund" interneti mõjust muusikatööstusele https://vikerraadio.err.ee/866599. Eriti kuulake, mida ja kuidas põhjendab Vaiko Eplik, kes on autor (muusika looja ja levitaja) ning hädas garaaži jäänud CD jäägiga väärtuses umbes 10 tuhat eurot, mida ta kunagi ära ei müü. See oli muidugi saate küsimus, miks kõvaketta ja flash mäluga seadmetele ei kehtestatud autoritasu maksmise kohustust(sarnaselt andmekandjatele kassett, VHS, CD/DVD toorik). Sügavamalt on probleem inimeste liikumises .ee lehtedelt ära .com lehtedele, kelle järel lähevad ka reklaamirahad. Epliku jaoks tähendab see, et võrreldes CD aegadega saab ta klikitud muusikalt kümme korda vähem autoritasu, kuigi lugusid oli kasutatud videodes, millel vaatajaid 2 miljoni ringis(youtube eemaldamiseni). Foorumi teema on küll interneti tsensuur ja nuhkimine aga autoriõiguse kaitse on just see põhjus, miks loodi ACTA ja sellest väljakasvanud projektid(praegusel juhul GDPR).
Mina olen ka autor ja toetan seaduste kaasajastamist. Küll olen ma skeptiline autorite eest seismises, mille varjus tegelikult suureneb nuhkimine. Suvel hõiskas Ansip, et lõppes geoblokeering. Seda küll aga lisandus nõue teenusepakkujatele kasutaja järelevalveks(asukoha tuvastamiseks). See on nagu tasuta toit, mida saab hiirelõksust. Minul toimus mobiiliarve kasv umbes 3 korda, sest hakati pakkuma roamingu minuteid ja tulid internetiga paketid, kuigi mul on nuppudega telefon(Tele2). _________________
Igasugune "tühja meedia tasu" on absurdne ja tegelikult ilmselt peale pikka kohtuteed ka ebaseaduslik. Probleem on selles, et gigandid ei maksa vahendamiselt korralikku tulu ja ka õiguste eest seisvad asutused suunavad liiga vähe tasu autoritele ning ühtlasi on kontroll-raporteerimine absurdne.
Soodustama peaks väiketegijate ja üleüldse artistide võimalikult otse müüki, mitte suurfirmade £$€ akumulatsiooni. _________________
Me oleme mõelnud Ukrainasse või Šveitsi kolida.
Eks näis, mis saama hakkab, kevad on veel kaugel.
Tegelt tahtsin ammu kirjutada, et kindlalt aitab EL direktiivi vastu kui foorumi firma on kolinud ükskõik millisesse EL välisesse riiki, olgu selleks Ukraina, Venemaa, Gruusia, Moldova, Albaania Serbia, Kosovo, Norra Island või miski veel. Seejuures võib firma omada vaid juriidilist keha, edasi rendib ta kasvõi eestist domeeni koos serveriga. Ainus oht on, et kui läheb väga vihaseks ärapanemiseks siis võib eesti riik anda käsu siinsetele serveritele blokkida su lehte (vähetõenäoline).
Niipalju peab vaatama, et millistest neist EL välistest riikides on kõige lihtsam firmat asutada, mõnes riigis on bürokraatlikud tõkked ja mõnes teises on lihtsalt eluohtlik endalegi sinna riiki saabuda, kolmas aga on überkallis (Sveits, Norra?)
Võibolla tasuks niipalju luues arvestada, et ise omanik ei oleks vaid tankist notariaalse lepinguga (st. ettevõtte juhtimine kuulub volikirjaga sulle ja tankistilt on kõik õigused sellesama notariaalse lepinguga ära õetud, küll aga on omanikuks registris tema) ja seda mitte rahapesu pärast vaid hoopis Eestist halvale kombele, et kui Juhid Sina siis oledki tunnistatud ettevõtte omanikuks (vt. autorollo - kuid kontvõõras päevapealt omanikuks tehti)
Lisatud hiljem:
Asi veel lihtsam - Pole mingit välisriiki ega välisfirmat vaja - rega eesti firma kas läbi "kasusaaja" või veel parem e-residendi tehtud ID kaardiga firma eestis, peaasi et e-resident ei asu eestis ja tal pole rohkem plaani EL territooriumile jalga tõsta. Firma regad loomulikult digitaalselt. Loodetavasti saad e-residendilt ka digitaalse volikirja teda esindada kõigis küsimustes ning hea oleks kui saad ka pin kalkulaatori. Seda selleks, et maksta serveri eest.
viimati muutis kalvis 26.10.2018 09:08:46, muudetud 1 kord
All this month, the European Union's "trilogue" is meeting behind closed doors to hammer out the final wording of the new Copyright Directive, a once-noncontroversial regulation that became a hotly contested matter when, at the last minute, a set of extremist copyright proposals were added and voted through.
One of these proposals is Article 11, the "link tax," which requires a negotiated, paid license for links that contain "excerpts" of news stories. The Directive is extremely vague on what defines a "link" or a "news story" and implies that an "excerpt" consists of more than one single word from a news-story (many URLs contain more than a single word from the headline).
Article 11 is so badly drafted that it's hard to figure out what it bans and what it permits (that's why we've written to the trilogue negotiators to ask them to clarify key points). What can be discerned is deeply troubling.
One of the Directive's "recitals" is Recital 32:
"(32) The organisational and financial contribution of publishers in producing press publications needs to be recognised and further encouraged to ensure the sustainability of the publishing industry and thereby to guarantee the availability of reliable information. It is therefore necessary for Member States to provide at Union level legal protection for press publications in the Union for digital uses. Such protection should be effectively guaranteed through the introduction, in Union law, of rights related to copyright for the reproduction and making available to the public of press publications in respect of digital uses in order to obtain fair and proportionate remuneration for such uses. Private uses should be excluded from this reference. In addition, the listing in a search engine should not be considered as fair and proportionate remuneration." (emphasis added)
Once you get through the eurocratese here, Recital 32 suggests that (1) anyone who wants to link to the news has to have a separate, commercial license; and (2) news companies can't waive this right, even through Creative Commons licenses and other tools for granting blanket permission.
Many news organizations allow anyone to link to their work, including some of the world's leading newsgatherers: ProPublica ("ProPublica's mission is for our journalism to have impact, that is for it to spur reform"), Global Voices (a leading source of global news written by reporters on the ground all over the planet), and many others. These Creative Commons news entities often rely on public donations to do their excellent, deep, investigative work. Allowing free re-use is a key way to persuade their donors to continue that funding. Without Creative Commons, some of these news entities may simply cease to exist.
Beyond sources of traditional news, an ever-growing section of the scholarly publishing world (like the leading public health organisation Cochrane) make some or all of their work available for free re-use in the spirit of "open access" -- the idea that scholarship and research benefit when scholarly works are disseminated as freely as possible.
Article 11's trampling of Creative Commons and open access isn't an accident: before link taxes rose to the EU level, some EU countries tried their own national versions. When Germany, tried it the major newspapers simply granted Google a free license to use their works, because they couldn't afford to be boycotted by the search giant. When Spain passed its own link tax, the government tried to prevent newspapers from following the same path by forcing all news to have its own separate, unwaivable commercial right. Spanish publishers promptly lost 14% of their traffic and €10,000,000/year.
All of this is good reason to scrap Article 11 altogether. The idea that creators can be "protected" by banning them from sharing their works is perverse. If copyright is supposed to protect creators' interests, it should protect all interests, including the interests of people who want their materials shared as widely as possible.
See Euroopa Liit keeratakse ikka täitsa kanni. _________________ HV valuutakalkulaator
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
läbi aegade )
