20.09.2018 13:53:29
Robotite pealetung vähendab töötust, kuid vapustusest pole pääsu
Robotite ja tehisintellekti pealetung loob vähemalt nelja aasta jooksul pea kaks korda rohkem töökohti kui sama aja jooksul kaob. Positiivsele sõnumile vaatamata tuleb hakata aga juba praegu looma sotsiaalset vapustust leevendavaid turvavõrke ja haridusprogramme, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Suures pildis ennustavad raporti koostajad, et robotite ajastu jaoks loodavad algoritmid ja nendest juhinduvad masinad püüavad asendada umbes 77 miljonit tänast töist rolli. Näiteks kaaluvad mitmed juhid juba täna, milliseid masinaid hankida, et mõned inimestega sisutatud töökohad koondada.
20.09.2018 15:29:45
Re: Robotite pealetung vähendab töötust, kuid vapustusest pole pääsu
Tanel kirjutas:
Robotite ja tehisintellekti pealetung loob vähemalt nelja aasta jooksul pea kaks korda rohkem töökohti kui sama aja jooksul kaob. Positiivsele sõnumile vaatamata tuleb hakata aga juba praegu looma sotsiaalset vapustust leevendavaid turvavõrke ja haridusprogramme, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Suures pildis ennustavad raporti koostajad, et robotite ajastu jaoks loodavad algoritmid ja nendest juhinduvad masinad püüavad asendada umbes 77 miljonit tänast töist rolli. Näiteks kaaluvad mitmed juhid juba täna, milliseid masinaid hankida, et mõned inimestega sisutatud töökohad koondada.
Saad kõvasti pügada kuna neid roboteid ei ole eiga ka ei tule.
1. Robotite hinnad on väga tihti miljonites dollarites.
Seega, kui firma vajab 1000 sellist robotit, siis peab firmal olemas olema raha summas: 1 miljard dollarit.
2. Iga roboti projekteerimine-ehitamine kestab tihti 2-3 aastat.
3. Samas vananevad robotid moraalselt ning tehniliselt 3-5 aastaga.
4. Lisaks veel see, et suuremad robotid vajavad väga palju elektrienergiat või siis väga võimsaid akusid.
Seega - elektridefitsiidi ajastul võib tekkida olukord kus ei jätku piisavalt elektrienergiat või akusid.
5. Viimasena veel see millest Rohelised kardavad rääkida - on tekkimas esimesed "robotite prügimäed". Sinna rändavad siis nii katkised robotid kui ka moraalselt vananenud robotid.
- Pole lihtsalt olemas firmasid kes suudaks ning tahaks seda robotite massi utiliseerida kuna see on ülikallis tegevus.
PS; Ma pole robotite vastu, ma olen seda kõike sama kuulnud-lugenud juba eelmisel aastasajandi 70-80-tel aastatel ning kus lubati, et kohe-kohe on robotid siin-seal.
Robotid ja eelkõige automatiseeritud lahendused tulevad kindlasti, kuna tehnoloogia küpsuse, maksumuse ja tootlikkuse võrrand hakkab tasakaalu saama.
tahanteada räägib tõenäoliselt suurtest tööstusrobotitest, kuid need pole ainsad robotid ning ka selliseid on suuremate autotootjate tehased juba täis.
20.09.2018 15:45:15
Re: Robotite pealetung vähendab töötust, kuid vapustusest pole pääsu
tahanteada kirjutas:
...neid roboteid ei ole eiga ka ei tule...
PS; Ma pole robotite vastu, ma olen seda kõike sama kuulnud-lugenud juba eelmisel aastasajandi 70-80-tel aastatel ning kus lubati, et kohe-kohe on robotid siin-seal.
Aga ongi ju, mitte küll sellisel kujul nagu siis lubati aga võta need töökohad kus vanemad-vanavanemad sel ajal töötasid ja kui palju neist on täna alles et saaks minna ja sedasama tööd teha? _________________ Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale.
Tegelikult on ju hiiliv robotiseerimine käinud juba mõnd aega, kui töö robotiseerimiseks lugeda seda, et inimese asemel saab töö tehtud masinate abil. Alates internetipangandusest, kus pangakontorite-teenindajate vajadus on viimasel kümnendil drastiliselt vähenenud, või näiteks automaattanklad, kus samuti töökäte vajadus oluliselt vähenenud.
Ka tööstuses ei ole robotite pealetung nii äkiline kui kardetakse, elektroonikat ei jooda luubi all enam ammu inimesed, autotööstuses iga uus avatav tehas on robotiseerituma sisseseadega kui eelmine jne.
Kusjuures robotite elektrikulu hirm võrdluses inimtööjõuga ei ole pädev, inimese pidamiseks on palju enam vaja kulutada, reeglina vajab inimene töökoha valgustust, ventilatsiooni, temperatuuri keskkonda, kuni riietusruumi, pesemisvõimaluse-peldikuni-parklate-ühistranspordikorralduseni välja.
Robotite puhul pole pooltki seda infrat vaja, mida inimtööjõu puhul loomulikuks peame.
Mälu järgi käis aastaid tagasi üks uudis läbi, kus üks tsehh robotitele ülemineku järgselt hakkas elektrilt (valgustus) ja küttelt kokku hoidma, võrreldes inimestega mehitatud tsehhiga.
Hiiliv robotiseerumine käib juba täna ka kodudes, kus robottolmuimeja või robotmuruniiduk ei ole enam üle Eesti ime, vaid juba igapäeva reaalsus.
Probleem saab osade inimeste jaoks olema see, et igasugused automatiseerimislahendused (robotid) asendavad reeglina töid, mida teeks pigem vähemharitud inimesed (kõiksugu konveieritöölised jms lihtsamad aga täpset kordamist vajavad tööd). Tööd mis juurde tekivad, vajavad aga pigem haritud spetsialiste.
Ehk siis vähemharitud inimestel võib ühel hetkel tulevikus töö leidmisega kitsaks minna küll ja kõiki neist ei anna ümber ka koolitada (konveieritöölisest reeglina IT eksperti või marketingispetsialisti ei koolita). Ehk siis korralik sotsiaalne probleem saab sellest siiski tulema.
Probleem saab osade inimeste jaoks olema see, et igasugused automatiseerimislahendused (robotid) asendavad reeglina töid, mida teeks pigem vähemharitud inimesed (kõiksugu konveieritöölised jms lihtsamad aga täpset kordamist vajavad tööd). Tööd mis juurde tekivad, vajavad aga pigem haritud spetsialiste.
See ei tarvitse olla nii kriitiline kui tundub, kus on täna need töötud pangakontorite töötajate-tellerite töötute massid. Tööjõu kohanesmises on kogu aeg progress toimunud, kunagi oli suur osa rahvast rakenduses põllumajanduses, näiteks ajal kui inimesed liikusid hobustega, võis hobuste kasvatmine ja sellega seotud tööjõud olla päris suur, kas traktorite ilmumisega põllule või autode tulemisega teedele tekkis hordide viisi tööta hobusekasvatajaid-põllumehi - ei mäleta sellist seika.
Põhjus selles, et robotiseerimine ja ükski progress ei juhtu üleöö, isegi kui teha plaan Eesti 50% ulatuses kiirkorras robotiseerida, võib see plaan põruda, sest pole raha ega inimesi, kes suudaks kiiresti ja suures ulatuses robotiseerida. Lisaks tipptehnika on alati alguses kallis, ja odavnemine toimub pigem tasapisi ja see on sünkronis levikuga. Piltlikult kui USA armee peab juba teist kümnendit sõda aina targematelt droonidelt mida juhitakse üle satelliitide teiseltpoolt maakera, siis meie kaitseväes tehakse samal ajal mida, nühitakse endiselt sedasama toru, mida tegid ka ajateenijate isad, vanaisad - on ju tehnoloogia nagu ammu leituatud aga ometi ei ulatu see kunagi kõigini erinevatel põhjustel.
Lisaks on sellel robotiseerumise tagajärjel massitöötusel ka teine pool, kus väidetakse, kui suur osa rahvast on töötu ehk rahatu, kes sel juhul ostab-tarbib robotite toodangut. Võib olla päädib robotitebuum hoopis suure pankrotilainega, kus suurinvesteeringud robotiseerumisse ühel ehtkel ei tasu ära, sest vajadus robotite tehtava toodangu järele väheneb oluliselt ostujõulise tarbija puudumise tõttu.
Kes teab ehk müüakse ka HinnaVaatluses odavalt "sahtlipõhja" seisma jäänud roboteid
H_K Kui näiteks tööstusrevolutsiooni puhul muutus töökoht hobusele heina etteviskamisest näiteks kivisöe katlasse kühveldamiseks, siis tööinimese jaoks seetõttu eriti palju ei muutunud. Ja pangatellerid on klienditeenindajad ja klienditeenindajaid läheb nii nüüd kui ka tulevikus vaja, seetõttu neil on lihtsam uut tööd leida. Mina mõtlesin konveieritöölist või laialdasemalt lihttöölist. Keskmine lihttööline ei ole ilmtingimata klienditeenindusse sobivate isikuomadustega (ja spetsialistitööks vähese haridusega) ja seetõttu võib olla raskem uut töökohta leida, kui lihttööd ära automatiseeritakse.
Töökohad ei kao veel niipea, vajalikud oskused lisanduvad tasapisi. Näiteks 30 aastat tagasi oleks kassapidaja tänapäevast POS seadet vaadanud nagu vasikas uut aiaväravat, aga nüüd saavad nutikamad isendid selle kasutamisega intuitiivselt ilma suurema väljaõppeta hakkama. 20 aastat tagasi oleks vaadanud nutitelefoni nagu ilmaimet, aga nüüd on täiesti tavaline, et diivanil istudes võtad pigem taskust nutiseadme ja googeldada mitte ei lähe raamaturiiuli juurde. Neid näiteid võib veel palju tuua, point on selles, et tuleb lihtsalt juurde hulk tooteid ja teenuseid, millest täna võibolla isegi unistada ei oska ja kuna need ei tule päris üleöö, siis võetakse vaikselt omaks. Seda aega kui AI on niikaugele arenenud, et robotid mõtlevad ise uusi roboteid välja ja neid toodavad ning inimtööjõudu pole üldse vaja, minu silmad tõenäoliselt ei näe. Aga võibolla ei näe seda aega üldse keegi. Tegelikult on enne seda ulmestsenaariumit hoopis üks reaalsem ja kohati juba tänapäeval käegakatsutav probleem - järjest suurenev automatiseerimine tähendab lühemas perspektiivis siiski järjest suuremat tarbimist mitte suurenevat tööpuudust ja see on aja küsimus, millel planeet ressurssidest nii tühjaks tõmmatakse, et isegi joogikõlbulik kraanivesi pole enam iseenesestmõistetav ja hakatakse järele jäänud ressursside pärast selliseid sõdu pidama, et kivi ei jää kivi peale.
Töökohad ei kao veel niipea, vajalikud oskused lisanduvad tasapisi. Näiteks 30 aastat tagasi oleks kassapidaja tänapäevast POS seadet vaadanud nagu vasikas uut aiaväravat, aga nüüd saavad nutikamad isendid selle kasutamisega intuitiivselt ilma suurema väljaõppeta hakkama. 20 aastat tagasi oleks vaadanud nutitelefoni nagu ilmaimet, aga nüüd on täiesti tavaline, et diivanil istudes võtad pigem taskust nutiseadme ja googeldada mitte ei lähe raamaturiiuli juurde. Neid näiteid võib veel palju tuua, point on selles, et tuleb lihtsalt juurde hulk tooteid ja teenuseid, millest täna võibolla isegi unistada ei oska ja kuna need ei tule päris üleöö, siis võetakse vaikselt omaks. Seda aega kui AI on niikaugele arenenud, et robotid mõtlevad ise uusi roboteid välja ja neid toodavad ning inimtööjõudu pole üldse vaja, minu silmad tõenäoliselt ei näe. Aga võibolla ei näe seda aega üldse keegi. Tegelikult on enne seda ulmestsenaariumit hoopis üks reaalsem ja kohati juba tänapäeval käegakatsutav probleem - järjest suurenev automatiseerimine tähendab lühemas perspektiivis siiski järjest suuremat tarbimist mitte suurenevat tööpuudust ja see on aja küsimus, millel planeet ressurssidest nii tühjaks tõmmatakse, et isegi joogikõlbulik kraanivesi pole enam iseenesestmõistetav ja hakatakse järele jäänud ressursside pärast selliseid sõdu pidama, et kivi ei jää kivi peale.
Ükski robot ei hakka mitte kunagi tootma teist robotitkuna tal puudub loogiline mõtlemine.
1. Seetõttu ei tea ta mis asi on maavarad ning kuidas neid kaevandatakse,
2. Siis ei tea ta kuidas maavarast saavad metallid-materjalid.
3. Siis ei tea ta seda mis asi on projekteerimine, programmeerimine, millegi planeerimine, ehitamine, testimine.
jne, jne...
Ja kui keegi sellise kasti suudaks välja mõelda, siis maksaks see triljoneid dollareid ning tema läheduses peab asuma üsna mitu tuumaelektrijaama, et teda energiaga ära varustada.
Hämmastav, et tänapäeva IT-inimestele pole IT-koolides õpetatud majandust, tööstust, tehnilist mõtlemist...
Tuleviku robot ei pea ilmtingimata kahendsüsteemis töötama, IF-THEN-ELSE loogikat kasutama ega ilmtingimata elektrit tarbima. Mis see inimenegi oma olemuselt muud on, lihtsalt aju tööpõhimõttele pole veel pihta saadud ehk üldse ei välista, et ka tuleviku robotid võivad orgaanilist tehnoloogiat kasutada.
Aga isegi lollil robotil on üks omadus, millele inimene vastu ei saa. Proovi lahendada näiteks võrrand x^x = 12845, leida on siis vaja x väärtus. Arvatavasti pusid jupp aega ja lõpuks lahendad selle samamoodi kui loll robot ehk lähened asjale brute force meetodil. Ainult et robot saab selle samal meetodil oluliselt kiiremini lahendatud. Ehk roboti eelis juba tänapäeval on see, et kuigi nutikuselt ei saa ta inimesele vastu, võib ta mõne sekundiga analüüsida rohkem andmeid kui inimene terve elu jooksul.
Aga vaatame nüüd, kust tuleb inimese loogika. Mingi osa on reflekside ja instinktidega juba sündides kaasas. Aga need on suht primitiivsed ja mõeldud elus püsimiseks, kui eraldada inimene liigikaaslastest, siis poleks ta nutikam kui ahv. Suurem osa sellest loogikast tuleb ikka koolitarkusest ehk sellest, mille juba esivanemad avastanud on. Seda koolitarkust saab vabalt ka robotile õpetada. Aga kuidas avastatakse uusi asju - see toimub kas juhuse läbi kui tehakse kogemata midagi teistmoodi kui "peaks tegema" või siis katse-eksituse meetodil. Viimast muidugi enamasti mitte päris huupi vaid võetakse aluseks varem omandatud teadmised, püstitatakse mingi hüpotees ja katsete käigus kontrollitakse seda hüpoteesi. Kuigipalju suudavad seda isegi tänapäevased arvutid, näiteks predictive tehnoloogia on täiesti olemas ja kohati töötab isegi päris hästi. Lihtsa näitena võib tuua kasvõi youtube - kui autoplay sisse lülitada, siis vägagi tihti paneb sellega täppi, mida sa järgmiseks võiks kuulata tahta. Vahel paneb mööda ka, aga kui siis manuaalselt mõne muu loo peale klikid, teeb sellest jälle järeldusi ja järgmine kord on juba targem.
Ehk lühidalt on point selles, et see mida 50 aastat tagasi koolis õpetati, oli tolle aja teadmiste põhjal ja ei pruugi tänapäeval enam kehtida. Oleks 50 aastat tagasi öelnud, et tuleb masin mis suudab sekundiga miljardeid tehteid teha ja mahub taskusse, oleks tolle aja inimestelt saanud vastuse, et see ei ole lihtsalt võimalik või maksab rohkem kui kogu maailmas raha on Tänapäeval saab sellega hakkama isegi odav mp3 mängija. Ülehomme on võibolla reaalsus selline robot, mida sa inimesest ei visuaalse vaatluse ega vestluse põhjal ei erista.
Olge mureta, varsti tuleb üks kolossaalne päikesepurse ja kogu see Maa elektroonika pühitakse kus kolmkümmend
Ja isegi kui see päikesepurse jääb tulemata leidub piisavalt tegelasi kes teeks neile robotitele hulgaliselt pahavara ja nii võib varsti tekkida olukord kus needsamad robotid on kasutud jupid kuna pahavara teeb 1:0...
Lihtsaim näide, Prisma iseteeninduskassa, saab seda nimetada robotiseerumiseks ?
8 iseteenindus´kassa peale on 1 ülevaataja, kokkuhoid 7 inimese pealt.
Sellised kassad, ei maksa miljoneid ja töökohti just ka juurde ei loo, kui süsteem käima saadud.
Kui autotehastes pandaks käsitsi autosi kokku, siis oleks tööliste armee 10 kordne ja autode hinnad 5 kordsed.
Lihtsaim näide, Prisma iseteeninduskassa, saab seda nimetada robotiseerumiseks ?
8 iseteenindus´kassa peale on 1 ülevaataja, kokkuhoid 7 inimese pealt.
Sellised kassad, ei maksa miljoneid ja töökohti just ka juurde ei loo, kui süsteem käima saadud.
ot:
mine puu taha oma prisma iseteeninduse kassaga. Pigem hea näide täiesti läbikukkunud katsest asju automatiseerida. Paar kilomeetrise järjekorraga tavakassat ja siis need iseteeninduskassad, mille eesmärk on vist klienti jengat mängima õpetada.... noh jah, parem lähen selverisse, nende iseteeninduskassa on vist ainuke mis on ok kui ostukorvis on rohkem kui paar toodet. Aga pigem liigub asi hetkel hoopis selles suunas, et inimesed ei viitsi toidupoes käia vaid tellivad toidu koju. Seda jälle pakivad ja tassivad koju vist igas poes inimesed.
mine puu taha oma prisma iseteeninduse kassaga. Pigem hea näide täiesti läbikukkunud katsest asju automatiseerida. Paar kilomeetrise järjekorraga tavakassat ja siis need iseteeninduskassad, mille eesmärk on vist klienti jengat mängima õpetada.... noh jah, parem lähen selverisse, nende iseteeninduskassa on vist ainuke mis on ok kui ostukorvis on rohkem kui paar toodet. Aga pigem liigub asi hetkel hoopis selles suunas, et inimesed ei viitsi toidupoes käia vaid tellivad toidu koju. Seda jälle pakivad ja tassivad koju vist igas poes inimesed.
Pakirobotid asendavad peatselt ka selle probleemi, ei maksa endale suuri illusioone taas luua tuleviku mõttes ...
... Šokk tabab ka tööandjaid, kellelt nõuab konkurentsis püsimine masinapargi täiustamist ja töötajate ümberkoolitamist...
aktsionäride-juhatuse ahnus ei laseks ressursse tehasetööliste koolitamisele raisata,
mingit tabamatut šokki ei ole, pikalt kahjumis tehas pakitakse lihtsalt kokku , paremal juhul avatakse kuskil mujal _________________ Müügis: YARIS! ja FOCUS Tel: 1214*5100741*100
Robot teeb täpselt seda, mida roboti looja on ette kirjutanud, et too seda teeks.
Kui on sisse ehitatud iseõppimise võimekus teatud valdkonnas, siis nii ongi.
Kujuta ette võrku, mis puutub inimestega kokku, analüüsib nende keelekasutust, hääletooni, miimikat, näoilmeid ning siis suudab vastavalt olemasolevale andmebaasile ning iseõpitud täiendustele selle inimesega suhelda?
Ning nüüd kujuta ette, et algeliselt on taolised robotid juba olemas ning suhtlevad inimestega nutitelefonides pea iga päev (erinevad otsingumootorid).
Kindlasti ära unusta seda, et nende robotite andmebaas võib olla jagatud kõikide masinate vahel. Samuti täiendused tulevad igast seadmest.
Tõenäoliselt muutuks nii mõnegi nimese töö olematuks ning asenduks robotitega, aga samas see on areng ning inimene kohaneb.
Mind just huvitab robotite füüsiline võimekus. Ennast tankida, parandada, seada endale loomeiseseisvust ja nõuda riigilt loometegevuse puudumise korral hüvitist? _________________
Mind isiklikult füüsiline olevus nii väga ei tekitagi huvi, pigem see, mis seal sees on - kuidas tehakse järeldusi, et inimene on sarkastiline? Kuidas, et on vihane? Kuidas olla konkreetsele inimesele meelt mööda? Ehk käitumispsühholoogia ning mõjutamise metoodikad.
Vabalt võib juhtuda, et robotid panevad inimesed sarkasmist ja muust mitmetimõistetavusest loobuma. Kui kujutame robotite arengut tänases võtmes, kus inimesed tahavad roboteid kasutada, neilt küsida ning vastuseid saada, et see veatult toimiks peab inimene end roboti jaoks väljendama üheseltmõistetavalt, kui see väljendamine robotite areng toimub aastaid-aastakümneid, muudab see inimese eneseväljendamise oskust, kuni lõpuks inimesed oma väljendamiseks lihtsalt ei kasuta mitemetimõistetavat suhtlusviisi.
Mida sarnast on uute põlvkondade suhtlusviisis täheldatud, kus nutiseadmetes väljendatakse end võimalikult lühikeselt, sest pikalt väljendamine on puhtfüüsiliselt tülikas ning selline väljendusviis omakorda omab mõju ka väljaspool nutiilma väljendusviisile. Kuni hädadeni, kus noored ei suuda moodustada pikki lauseid või funktsionaalse lugemisoksuse probleemistik, kus uuemad põlvkonnad ei suudagi mitmekihilisi tagamõtetega tekste lugeda ega neist aru saada.
Teine näide, kus "robotid" mõjutavad hoopis inimese käitumist aga mitte vastupidi on tavapärane kirjas väljendumine, kui aastatuhandeid on inimesed kirjasõnas end väljendanud kirjutusvahendiga kirjutades, oleks loomulik, et ka robotiga suhtluses oleks roboti asi mõista inimese käegakirja ja robotiga suhtlemine käiks läbi käekirja - aga tegelikkus läks teisiti, kus inimene robotiga (arvutiga) suhtlemiseks on sisuliselt tuhandeid aastaid praktiseeritud "käekirjast" loobunud ja üle on mindud robotile arusaadavale suhtlusviisile, läbi ühtlustatud klaviatuurisüsteemide
Sama skeem võib jätkuda ka tulevikus, kus robotid ei kohandu meie järgi vaid meie homo sapiensina, kui looduse kõige kohanemisvõimelise liigina kohaneme hoopis robotite järgi
Robot käitub täpselt nii, kuidas on algoritm tehtud ja kui keegi teeb algoritmi, mis suudab teha iseseisvalt uusi algoritme ja parandusi.. _________________
Robot käitub täpselt nii, kuidas on algoritm tehtud ja kui keegi teeb algoritmi, mis suudab teha iseseisvalt uusi algoritme ja parandusi..
Ära ela muinasjuttude maailmas. Seda enam, et täpselt samu muinasjutte räägiti eelmise sajandi 60-70-80-tel aastatel - et kohe tulevad head-halvad robotid....
Robot on ei kirjuta mitte kunagi ise mingit algoritmi ja veel vähem oskab ta seda parandada kuna ta ei tea mis asi see algoritm on. Samuti ei tea ta seda millest sellest algoritmist üluüldse juttu on.
Selleks kõigeks on vaja loogilist mõtlemist ning analüüsivõimet. Ainult programmeerija-algoritmi kirjutaja saab olla see kes on oma silmaga näiteks näinud seda mis asi on auto ning teab kuidas see sõidab. Robot ei tea ei seda mis asi on auto, veel vähem teab seda kuidas see sõidab.
Lisaks sellele on robot kõigest Monofunktsionaalne "elektroonikat-hüdraulikat täis topitud kast".
1. Nii, et kui sul on robot mis sulle putru keedab, siis mingi meetodiga ei lähe see robot õue puid lõhkuma.
2. Ikkagi pead ehitama spetsiaalse puulõhkumisroboti.
3. Kuid siis see puulõhkumisrobot jällegi ei oska sinu autole talvekumme alla panna. Jällegi on vaja uut robotit.
4. Siis see talvekummide vahetamise-robot jällegi ei oska sulle putru keeta.
Samas, inimene üksi saan ühe ja sama päevaga kõige sellega hakkama ning säästab sadu tuhandeid või miljoneid eurosid mis muidu kuluks nende robotite kokkuostmisele.
Ja komplikaatorid on juba ammu veatuvastussüsteemidega, mis viga algoritm teha, mis parandab antud vead. Täpselt nagu keeleparandus.
https://phys.org/news/2014-01-robots-wiki.html << Õppivad robotid <
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
