[tahanteada]

Tegelikult on veel üks nüanss mis pidevalt ära unustatakse.

Nimelt siis see kui karm on mingi kooli / ülikooli juhtkond nõudmaks seda, et Lektorid teaks ise kõigepealt oma poolt õpetatavat "viimase peal" ning et suudaks selle ka 100% edasi anda.
Vastasel juhul toodab see kool / ülikool kaadri kes koheselt pärast kooli lõppu täidavad töötute rida.

Ja ei ole nali. Ma enda "Modernsete autoakude ning modernse autoelektri" teemas (seesama Mass-teema mis on uudisvihjete all) puutun pidevalt kokku selle probleemiga kus Autoelektrit õpetavad koolid ei oska ega ei suuda loobuda õpetamast "150 aastat vana klassikalist autoelektrit" ning minna päevapealt üle "modernse autoelektri" koolitamisele.

Ning tulemuseks on autoelektrikud kes ei suuda üle olla teemast "moderne autoelekter" ning kes selle tõttu teevad vigu mille tagajärjel kannatavad nii autoomanikud kui ka viivad alla Autofirmade prestiiži.
PS: Ei kirjuta niisama - selles "mass-teemaski" on olemas näidetena kaks Valediagnoosi mis on pandud puhtalt selle pinnal, et Autofirmades töötavad Autoelektrikud ei suuda olla kursis teemaga "moderne autoelekter"-
- tegelikult on käsil ka üks järgmine "autoelektri keiss", puhtalt samuti seotud "modernse autoelektriga" ning ka seal võib juba ette oletada, et tulemas on vähemalt üks kui mitte kaks Valediagnoosi.

[von Wu]

IT Kolledžis on (või vähemalt oli) enamik õppejõude praktikud, kes teavad täpselt, millest räägivad. Loodetavasti ei keera TTÜ seda pekki.

[ADD]

Praktiliste oskustega leiab tõesti kiiremini tööd, eriti ITs. Endal kogemus praktilise kui ka teoreetilise haridusega. Nad toetavad üksteist, kuid ausalt nt. koodist rääkimine ei ole väga kasulik, see on midagi mida tuleks ise kirjutada, katsetada.
It on selline valdkond kus kõigil on palju uusi ideid, aga keegi ei oska neid realiseerida. Kui sul on selline oskus, siis sa oled väga nõutud. Samas ma väga ei poolda ITs sellist "asshole" suhtumist, koostöö mõttes võiks ikka sotsiaalsed oskused ka olla (tervislik argumenteerimine mõnel tehnilisel teemal).