[Tanel]

Keegi ei kahetse elu viimasel tunnil "kahju, et ma meilidele kiiremini ei vastanud". Aga millegi pärast arvavad inimesed, et pidevalt nutiseadmest meilide kontrollimine ja neile vastamine on midagi olulist. Nutiseadme näppimine on sõltuvus ja neuroteadlane Jaan Aru selgitab, miks telefonis istumine on inimajule üks salakavalamaid ja ohtlikumaid harjumusi.

Loe edasi: https://novaator.err.ee/850321/neuroteadlane-jaan-aru-nutiseade-ei-tee-teid-oma-toos-paremaks

[Bilderberg]

link :: Attention-deficit/hyperactivity disorder (ADHD)

Ammu täheldanud, et tehniline areng lahutab inimesi üksteisest, siit ka uued meditsiinilised terminid, nagu hüperaktiivsus (varem nimetati asju ikka oma nimega-debiilik) või tähelepanu puudulikkus.

[LKits]

Jah, muidugi ei tee.

E-kirjade lugemine, vastamine, info leidmine - nii hea on igal pool 1.5kg+ läpparit kaasas tassida, tõeline nauding.

Ilmselgelt Jaan Aru ei tööta IT-sektoris, sest minu nutiseadmes puuduvad mängud ja on reaalselt olulised töövahendid (alustades e-posti kliendist, jätkates failide sünkroniseerimise, paroolihalduri, ruuteri seadistamise, võrguliikluse skänneerimise jms kasulike rakendustega).

[tahanteada]

[LKits]

Ja see on halb, miks? Sama võiks ju öelda ka (nõude)pesumasina kohta.
Või siis parkimisanduriteta, roolivõimuta, ABS, veojõu-, külglibisemiskontrollita vms lisadeta auto kohta. Üpris paljud on neist vägagi sõltuvad.

Neid näiteid on tohutult, kus inimeste oskused on taandarenenud ning asendunud tehnoloogilise leiutisega.

Lisaks, konkreetsest artiklist mina seda välja ei loe, mida sa esile tõid.
Loen välja tööga e-kirjadele vastamise vajaduse. Ning see näitab kui palju Jaan Aru teab, mis on nutiseadme võimekus tööga seonduvalt.
Pole juttu info leidmisest (nt inimeste kontaktid, asukohad jpm) ning selle rakendamisest (nt navigatsioon).

Loomulikult mõistan, et meelelahutuse aspektist on nutiseade sõltuvust tekitav (s.h inimestega suhtlemine, mis kategoriseerub meelelahutuse alla) - kuid öelda, et nutiseade ei tee meid oma töös paremaks jätab mulje, et neuroteadlane ei tea, mis asi on nutiseade ja kuidas seda töös rakendada.

[2III7]

[tahanteada]

[Diginugis]

tahanteada, see teema pandi ülejäänud 70-80% tõttu lukku ju...

Kui ma töötan süvenenult task 1 kallal ja pärast piiksu nutiseadmest loen, et task 2 tahab rohkem tähelepanu ja asjaga kiire siis tekib kiusatus töö esimese kallal pooleli jätta. Mis sest, et nr 1 oleks võinud 5 minuti pärast lahendatud olla. Hakkabki rööprähklemine pihta, kuna ei oska prioriteete paika panna. Tahtejõus on natuke asi kinni, seda saab harjutada.

[Tanel]

https://novaator.err.ee/850371/nutiseadme-nappimine-langetab-kaaslase-eksamihinnet

[Märt.]

Ise kasutan telefoni nii tööks kui meelelahutuseks.
Tšekke telefonis oleva Onedrivega sisse skannida ja kohe õigesse kausta, Brotheri rakendusega skannimine ja printimine kahe eri kombainiga on tavapärane, skann otse meili on võrratu featuur võrreldes PC-ga. Vajadusel ka kiiresti mõne arvuti kiirhaldus, FB Pages Manageriga käigu pealt mõne vajaliku posti tegemine, G Suite haldus ja sellega kaasnev. Enamik asju on lihtsamalt teostatavam kui arvutiga.
Otsides mõnda firmat, näed otse, mil avatud, saab kohe otse helistada ja veebisaiti külastada ning palju muudki.
Juhhaidii, isegi luubina saab ju kasutada, kui peenikest kirja lugeda vaja.
Ja kuulata muusikat, vaadata saateid ja filme, kuulata raadiot, lugeda raamatuid.
Minu kui vaegnävija maailm on palju avaram.
Lõppeks sõltub ikkagi sellest, kuis keegi asja kasutab ja milleks.

[tahanteada]

Need Neuro-teadlased / professorid & ülikoolid ja laborid võis tegelikult hoopis seda fenomeni uurida:

1. miks eestlane paaniliselt kardab ise kõike uut avastada.
2. ja siis ootab pingsalt, et keegi kusagilt "välismaalt" tuleks ning selle ise esimesena ära avastaks.
------------------
Ma oma, aasta kestvas Uurimis-teemas, puutusin järjekordselt kokku inimesega, kes:
- imestas, et miks mina kõike üksi tean
- ja et miks keegi teine seda avastanud pole,

Siis ma umbes nii vihjasin, et see eestlane kes tahab Eestis esimesena nafta puurimisega rikkaks saada, see peab võtma puuri ning hakkama maad puurima kuni nafta välja voolab.
Mitte nii, et keegi USA-st või Saudi Araabiast tuleb naftat puurima. Sel juhul ei saa see eestlane rikkaks vaid vaatab kõrvalt kuidas keegi teine rikkaks saab.